Ühe kükitava mannatera võrra rikkam!

07.05 2017
I wanna scream, I wanna shout, I wanna let it all out! ” Eesti keeles ei ole lihtsalt piisavalt sõnu, et väljendada seda rõõmu, mis mind täna täidab. Tahaks kiljuda ja kõigile helistada, sest meie perekond kasvab taas! AGA kuidagi imelik oleks vist hakata kuulutama tulevasest beebist, kui seda pole isegi arst veel kinnitanud ja test, mille ma täna tegin… teine triip on nii-ii hele, et mu mees seda ei märganudki ning pidas mind hulluks. Aga see on seal. Triip on triip!

Tegelikult teadsin ma sisimas nagu juba varem. Lihtsalt miski minus ei suutnud seda uskuda. See on ju pöörane! Aga ALATI, kui ma rase olen, tekivad mul sellised valusööstud alakõhtu, kui köhatan, aevastan, järsku liigutan. Ja no seekord on jälle mõni selline olnud. Esimene oli kõige jõhkram. Võttis lausa silma märjaks. :D

Aga tegelikult olen ma hirmul. Need esimesed nädalad on minu jaoks alati väga rasked. Hirm, et rasedus katkeb või, et lapsega on midagi halvasti… see on tavaline, aga ma ei tea. Mul on sel korral eriline hirm, et lapsega pole kõik hästi, sest kui tõenäoline see ikka olla saab, et just mina olen see õnnelik, kes saab kolm-neli täiesti tervet last. Miks peaksin mina see õnneseen olema? Ma püüan neid mõtteid maha suruda, sest positiivsed mõtted pidavat ikka positiivset ligi tõmbama. Ja vastupidi. Aga olgem ausad, see ei ole ju kerge! Seega palun teid – saatke meie poole oma siirad ja head mõtted-palved.

08.05 2017

Ma ei suutnud kaks päevagi seda saladust hoida! Ja no miks peakski? See on üks imeline uudis ja ma tean, et te rõõmustate koos meiega. Tegelikult panin ma selle titeuudise pommi juba facebookis maha, aga MITTE KEEGI EI JAGANUD MATSU ÄRA! Postitasin oma puldi otsimise saagale lisa 

“Täitsa pael, meil on telekapult ikka veel kadunud. Kui see täna välja ei ilmu, sõidan homme linna ja ostan kolm lisapulti – igale lapsele oma!”

See on ju nii ilmselge! Lugege ikka mu postitusi teinekord tähelepanelikumalt! :D

Igatahes, tõotab tulla üks pöörane seiklus, sest iga 1,7a tagant laps saada… see ju on PÖÖRANE! Eriti veel mõeldes faktile, et nüüd peame ka neljanda kohe jutti  ära tegema. Ja siis on kõik – titevabrik suleb oma uksed! 

Oh issand. See on lihtsalt ebareaalne! Nii imelik on mõelda, et seal kõhunaha ja pekikihi all on jälle üks mannatera… Ja, et varsti on see mannatera siin – jookseb koos Annu ja Joeliga majas ringi, karjub sama segaselt nagu ta õde ja vend, ning on täpselt sama ideaalne, nagu  need kaks hullu mu kaisus. See on röögatu õnn! Ja issanda ristike, kui vinge saab neil kõigil koos kasvada olema!