Räägin teile nüüd ühe õpetliku loo, mis minuga hiljuti juhtus.

Aprillis võttis minuga ühendust üks koduleht/firma ja soovis alustada koostööd. Et nemad alles värskelt alustavad ja otsivad hea jutuga blogijaid, kes hakkaks tooteid testima ja neist siis kirjutama. Alguses jääks postituste eest tasuks need asjad ja hiljem asjad+raha. Olin muidugi nõus ja väga elevil, et lõpuks on mind ka märgatud, kui arvestatavat blogijat. Jutt oli muidugi jube hea ja lausa nii hea, et pani mind isegi asja tõsiduses kahtlema. Öeldakse ju, et kui miski kõlab liiga hästi, et tõsi olla, siis tavaliselt see tõsi polegi.

Kõige esimese asjana pidin oma blogi fb fännilehele üles riputama nende auhinnaloosi reklaami ja selle esimeseks postituseks kinnitama. Kuna ma ma telefonis sellega hakkama ei saanud, siis nõnda tollele mehele meili teel ütlesingi. Ta vastas mulle öösel kell pool üks, et helistab mulle hommikul ja küll koos hakkama saame! :D Õnneks sain mehe arvutis reklaami ikkagi ise paigaldatud. Tasuna lubas ta mulle selle eest siis peatselt saabuma hakkavaid testitavad tooted. Minu puhul oli juttu ehitusmaterjalidest või siis kodukaupadest, mida mul parasjagu vaja peaks minema. Ala, et on uut potti vaja, siis nemad saadavad ja mina pärast kirjutan sellest väikese nupukese. Asjade väärtus pidi olema minimaalselt 100 eurot (näidake mulle sotist potti!). Ja kuna oli juttu ka sellest, et mul endal hetkel blogimiseks arvutit ei ole, määris ta mulle mett mokale lubades mulle võib-olla sebida uue läpaka. Kõik, v.a reklaami üles saamisega seonduv, toimus telefoni teel, seega pole mul tema juttu ja lubadusi mitte millegagi tõestada. Reklaam sai mul üles 12.aprill.

13.aprill kirjutasin, et millal siis seda koostöö algust täpsemalt oodata oleks, tahaks mingeid kindlamaid kuupäevi või midagi, sest hetkel teen ma neile ju tasuta reklaami.
Vahepeal olid mingid pühad, seega andsin talle vastamiseks veidi aega. Aga vastust ma ei saanudki.

17.aprill kirjutasin uuesti, et pühad on läbi, kuna asjad liikuma hakkavad? Kui ei vasta, siis homme tõmban reklaami maha.

Selle peale sain vist kõne, sest meilis ma mingit vastust ei näe, aga ometigi on minu järgmine kiri talle mingi huinamuina vabandav ja selgitav, nagu mina oleksin süüdi, et ta ainult siis vastab, kui asi reklaami puudutab. Ju ta siis suutis mind jälle telefoni teel mannavahuks rääkida ja oma lubadustega pea segi ajada. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis rääkisime sellest, et meil on mehega plaanis varsti Lätti ehitusmaterjale ostma minna. Tema ütles midagi sellist, et ärge veel minge, äkki ikka kannatate paar nädalat, siis on selge, et mida ma nende kaudu saaksin ja mida ise ostma peame. Ütles, et saatku ma talle nimekiri neist asjadest, mida mul ehituse jaoks vaja on, et siis ta saab vaadata mida tema pakkuda saab. Eks ma siis saatsin ka. Mis mõttega, seda ma ainult ei tea…

Oeh, miks ma selline eit ometi olen… Kuna see oli mu esimene selline… suurem koostöö, siis ei tahtnud ma nagu väga pinnida ka ja neid metsa saata, sest äkki ikka…

Sellele viimasele kirjale ta ka ei vastanud muidugi.

26.aprill kirjutasin talle JÄLLE. Küsisin jälle, et kaugel asjad nüüdseks on ja ma tõesti tahaks mingeid kindlamaid kuupäevi või asju näha, sest tahaks Lätis ära käia ja esimesel võimalusel remondiga algust teha.

Vastas, et neil on selle nädala jooksul suur nõupidamine ja järgmisel nädalal hakkab ta aktiivselt klientidega suhtlema ja siis oskab öelda mis ja kuidas.

10. mai kirjutasin, et kuidas nüüd siis olukord on, kas uudiseid ikka veel pole?

11.mai küsisin, et kaua ma seda kruiisi reklaami veel üleval hoian, asjad ei liigu ju üldse. Kuu aega juba möödas ja mitte midagi ei toimu.

11.mai vastas, et asjad liiguvad väga kiires tempos, tegemist on väga palju olnud, vabandas, et on mind unarusse jätnud, ning tahtis, et ma seda reklaami ikka üleval hoiaksin nii kaua kuni see loos neil läbi saab (1.juuni). Ütles, et oli liiga optimistlik koostööpartnerite leidmisel ja läheb veel aega. Hetkel tegelevat nad kodulehekülje ehitamisega ja pole aega olnud müügiga tegeleda, aga annab kindlasti teada kui saab koostööpartneri, kellest mul ka kasu olla võiks.

Kuna sain vastuseks järjekordselt ainult mingit häma, suundusin nende kodulehele, et leida veel mõni blogija, kes nendega koostööd teeb ja temalt uurida kuidas temal asjad lähevad. Ja oppaaaa, mis ma kodulehte avades nägin! Nad olid väga usinalt minu postitusi kopeerinud. Ikka kogu täiega, pildid ja kõik! Isegi pealkirju ei olnud nad vaevunud ära muutma või kirjavigu parandama. Ma olin ikka väga üllatunud sellisest asjast, sest minult polnud (ega ole siiani!) keegi luba küsinud sellise asja jaoks. Oleks siis mingid viitedki mulle või mu blogile, aga ei. Kas see pole mitte autoriõiguste rikkumine, ah?

Samal päeval kirjutasin sellele teisele blogijale, kes nendega koostööd teeb ja uurisin mis värk temal on. Tema oli veel positiivselt meelestatud ja üritas ikka neile vabandusi leida – uus firma, läheb aega, ootame veel. Aga põhimõtteliselt oli temal sama värk – võtavad postitusi, tasu ei ole, kirjadele väga ei vastata ja kui vastataksegi, on seal vaid mingi umbes häma.

Kirjutasin ka sellele oma kontaktile, et miks on juba praegu minu postitused nende lehel ja isegi viiteid pole? Mina teadsin, et nad hakkavad postitusi siis võtma, kui nad on mulle testimiseks mõne asja saatnud, mitte varem. Aga hetkel ju seda nad teinud ei ole. Sellele kirjale ta loomulikult ei vastanud!

29.mai kirjutasin järjekordse kirja, kus uurisin mis värk on, mitu nädalat on jälle möödas, viimasele kirjale ei vastatud, postitusi võetakse endiselt ja väga usinalt, aga viiteid mulle, kui autorile pole ikka veel. Ja lisasin veel, et varsti saab see nende auhinnaloos ka läbi, selle eest tahan ka nüüd tasu saada.

30.mai vastas. Alustuseks vabandas, et pole leidnud aega mulle kirjutada, aga kindlasti leiab lahenduse, kuidas mulle korvata need võetud postitused ja mõtleb kuidas jätkata minuga koostööd (mida see veel tähendab?). Lubas ka tegeleda sellega, et postituste juurde tuleks viited mu blogile.

Nüüd ei vastanud enam mina, sest peale seda oli meil see avarii ja raseduse katkemise oht ja kogu see möll. Polnud energiat, et veel nendega siin kembelda. Aga mingil hetkel kirjutas mulle taas see teine blogija, kellega ma kontakti otsisin tookord. Nüüd oli ka tema juba pahane ja ma otsustasin vastavasse gruppi panna üles kuulutuse, et otsin tolle lehega seotud blogijaid ja panin seletuseks juurde mingi sellise lause, et seal toimub vist üks suuremat sorti blogijate kottimine, ning meie mõõt on nüüd täis.

Selle kuulutuse peale leidsime veel ühe samas olukorras oleva blogija. Tuli välja, et ka temale on juba mitu kuud mingit umbes häma aetud ja raha, ega asju pole kuskil. Veel selgus, et igaühele meist, oli räägitud ja lubatud suht erinevaid asju.
Üks pidi saama raha ja asju selle auhinnaloosi reklaamimise eest, teine pidi bänneri eest saama 100 euri väärtuses asju või kinkekaarte, ning selgus, et oli ka veel kolmas blogija, kellele maksti bänneri eest lausa 250 eurot kuus! Ühele maksti postituste võtmise eest, teistele ei makstud, ühele anti kaamera, mis siis pidi hiljem ”palgast maha” minema jne. Mõnega tehti isegi leping ja saadi kokku, mõni imegu põhimõtteliselt lihtsalt näppu.

Selle kuulutuse peale helistati mulle loomulikult kohe ka sellest firmast, ning kukuti kogu süüd selle minu algse kontakti peale ajama. Öeldi, et temaga ongi firmas palju probleeme, teistel ei olnud üldse aimugi, et ta selliseid asju lubanud oli ja nüüdsest läheb kõik paremaks, sest uus inimene võtab selle blogijatega tegelemise üle. Kõik võlad saavad tasutud! Aga võtku ma see kuulutus maha, kohe esimese asjana. Oli suhteliselt meeldiv ja tore kõne, lootust andev.

Jutt oli muidugi hea, aga kuulutust maha ei plaaninud ma võtta enne, kui asjad on korras ja mina olen oma tasu saanud. Nüüd aga vist siiski teen seda, et nad ei saaks mind peale selle postituse avaldamist milleski süüdistada. Küllap on neil sellest kuulutusest juba pildid tehtud, aga kui ma selle praegu maha võtan, et te ei saaks seda otsima minna ja seejärel oma postituse ilma nimedeta avaldan, ei saa nad mind ka laimus vms bullshitis ju süüdistada?

Paari päeva jooksul sain veel mitmeid kõnesid. Kokkuvõttes sain teada, et:

• Mu blogi on mõttetu, mu postitused on kasutud ja see ei ole neile mitte mingit kasu toonud. See oli siis väite peale, et nende leht ongi töös vaid meie postituste najal ja nad on meie pealt kasu teeninud.
• Ma olgu õnnelik, et üldse mingi tasu saan. Väidetavalt ei tahetud mulle alguses üldse midagi maksta, aga tema isiklikult veenis teisi mulle maksma.Tahtsin reklaami eest saada 100 euri kuus, kokku siis pea kahe kuu eest 175. Pluss siis postituste eest 150 euri. Kokku 325 euri selle eest, et nad on kaks kuud mu aega raisanud ja hämanud, kahe kuu jooksul minu luba omamata kopeerinud 23 postituse jagu pilte ja teksti, ning minu lehte oma auhinnaloosi reklaamiks kasutanud. Lisaks ei vastanud nad pidevalt mu kirjadele ja jagasid ainult tühje lubadusi. Tasuks leppisime nüüd selle jama eest kokku 190 euri kätte. See pole küll see mida ma tahtsin, aga parem varblane peos, kui tuvi katusel… Edit: Haaa, vaatasin just oma panga seisu ja 190 asemel sain 150 midagi. Vinge. 
• Kõik teised blogijad on rahul, mina olen ainus kes ”tuult keerutab”. Ei noh, sorri, et ma ootan oma töö eest väärilist tasu ja ei taha, et keegi täiesti niisama minu asju kopeerib. Seejuures kasutades minu laste pilte! Ja ei, mina tean vähemalt ühte blogijat veel, kes ei ole nagu väga rahul.
• Mul pole lepingut, ega kirjalikku tõestust, et nad mulle üldse midagi lubanud on. Tõsi, aga kuidas see kontakt mul ütleski selle lepingu jutu peale? Ajaaa, et suuline leping on ka leping. Kuigi jah. See on tõesti kivi minu kapsaaeda, et usaldasin ja lasin end ära kasutada. See on siiski esimene kord mul millegi sellisega tegeleda. Aga jah, eks elu õpetab. Nüüd polegi mul muud teha, kui see raha korstnasse kirjutada ja midagi kasulikku omale kõrvataha panna. Kohtusse ma nendega selle paari soti pärast küll minema ei hakka… 
• Ta ei saa aru miks minuga üldse kontakti võeti, sest ma ei sobigi nende teemaga kokku. Aaaa, et alguses võtavad mitu kuud mu postitusi, aga siis ei sobi enam järsku ja alles SIIS avastavad, et midagi polegi nagu päris õige? Samas blogija, kes kirjutab ka täiesti teisest teemast, aga on isegi populaarsem, kui Mallukas, vot see sobib!
• Üritas mind vist hirmutada, et nad võiksid mind laimu eest kohtusse anda, sest sõna ”kottima” ei ole eriti ilus. Aga mida ma valesti öelnud olen? Nad ju kotivadki meid. Või kuidas teie kirjeldaksite kuude viisi näkku valetamist? 
• Kui mina neid kohtusse annaks, et nad võtsid loata mu postitusi ja pilte, siis mina kaotaksin, ning ma raiskaksin mõttetult vaid raha. Ma pole selles nii kindel, aga järgi katsetama ka ei viitsi hakata.
• Nad võivad mu postitused oma lehelt kustutada, kui ma seda tahan. Aga mis point sellel enam on, kui need on seal juba mitu kuud rippunud ja kasu on juba neil teenitud? Mida kõik need 10 tuhat ”fänni” neil siis loevad? Ahjaa, neid tegelikult ju ei huvitagi see leht, sest nad on kõik kokku meelitatud uhkete ja kalliste auhinnaloosidega. 
• Ainus blogija, kes neile väärtuslik on, on see kellele ma esimesena kirjutasin. Sest tema blogil on rohkemgi klikke kui Mallukal. Aga meie ülejäänud, kellel on mingid nirused kuni 10 tuhat klikki päevas ei tooda neile mingit kasumit. Ainult sellel konkreetsel blogijal on VAIMUSTAVAD numbrid. Mis siis eksole, et seal lehel oleme me kõik võrdsed, sest ükski lugeja ei tule ega lähe läbi meie blogide sellele kodukale. Ja mis siis, et too hea blogija neil ei kvalifikatseerugi minu arust õieti blogijate alla, kuna minu andmetel ei tegele ta sisu tootmisegagi, vaid tõlgib välismaa asju ja siis paneb need oma blogisse. 
• Suve teises pooles võib-olla meie koostöö jätkub, aga kuna mina pole nende teema, siis heal juhul ainult pisteliselt. Muhahahaha, peale seda postitust, vaevalt.

Ühesõnaga, nad on paari päevaga mu enesekindluse nii maatasa teinud, et mul tekkis vahepeal juba tunne, et mõttega ma üldse blogin ja paneks õige pillid kotti, sest ma olen ju nii mõttetu… Aga ma unustasin, et tegelikult ei tee ma seda blogivärki ju mingi tasuta tavaari ja kuulsuse nimel. Ma kirjutan, sest ma armastan seda ja ma oleksin ka ilma selle firmata ju need postitused avaldanud. Lihtsalt siis poleks keegi teine nende pealt kasumit teeninud… Jube sitt maik jääb nüüd kogu sellest asjast, aga ma olen tänaseks juba põhimõtteliselt üle saanud. Nüüd tunnen ma end isegi halvasti, et ehk ma ei peakski seda postitust avaldama, sest ma saanu ju mingigi tasu… Aga olgu see minu lugu nüüd teistele rumalukestele õppetunniks – never ärge tehke mitte midagi ilma lepinguta, kõik tasud võtke ette ja kui asi tundub kahtlane, saatke kuradile.