Vähemalt mulle tundub küll, et see aasta on ikka päris jura. Heh, 2017 ei ole seni kohe üldse hea minu vastu olnud. Kõik on kuidagi nii keeruline ja halb. Koguaeg on mingi jama. Aga noh, seitsmes aasta pidigi ju suhtes olema see proovikivi aasta. Ma ainult ei osanud oodata, et need proovikivid sedalaadi olema saavad… See viimane kuu on ikka eriti õudne olnud ja ma tõesti loodan,et edasi saab vaid paremaks minna. 

Aga kui nüüd aiandusest taas rääkida, siis minu aias on kõik, võrreldes eelmise aastaga, vähemalt kaks nädalat maas. Kui mitte rohkem.

Ma nii hästi mäletan, et kui ma eelmisel aastal juuni alguses Joeliga sünnitusmajast koju sain ja kasvuhoonesse läksin, siis ma ahhetasin ikka tükk aega. Tomatid olid laeni ja kurkidel olid viljad küljes. Nad olid paari päevaga megalt kasvanud.

Juuni lõpus sain juba esimesed kurgid ja tomatid hakkasid värvi võtma vaikselt.

Sel aastal on mul samal ajal ikka üpris tühjus. Esimese kurgi saan vast nädala pärast ja järgmised jumal teab millal alles. Tomatitest veel ei unistagi… Herned on kasvult vähemalt kolm nädalat maas, kui pilte võrdlen. Eelmisel aastal oli 6.juulil hernestel juba suured kaunad küljes ja paprikatelgi viljad pooleldi valmis. Vaata eelmise aasta pilte SIIT.

Eks ma tegin sel aastal ühte ja teist ikka teisiti ka. Näiteks otsustasin ma kurke mitte ette kasvatada, sest ma ei tahtnud sel aastal kõiki aknalaudasi pottidega katta. Ette kasvatasin vaid hädavajaliku. Vigaaa! 

Praegu on mul turult ostetud mingi seitse-kaheksa kurgitaime, sest mu enda omad ei tulnud üles (jumal teab mis sort ja mis kurgid sealt üldse tulevad, äkki on need krobelised ja kibedad käkid üldse). Tähendab, lõpuks kolm tükki ilmus välja, aga kas ja millal neist ka asja saab, jumal seda teab. Kurkidega on seis tegelikult üldse suht nutune, sest ilusaid taimi, mis on juba parajalt suured ka, on mul kõigest kolm. Ülejäänud on mingi pooleldi surnud ja/või kiratsevad. Aga võibolla ongi hea, sest eelmisel aastal vedasin ma lõpuks kurke ja tomateid kasvuhoonest ämbritega välja ja ma olin ikka püsti hädas. 

Ma lolli peaga panin eelmisel aastal tomateid niiii palju maha, mõeldes, et äkki ei tule üles või surevad ära või jumal teab. Hakka siis veel turult kalli raha eest ostma eksole. Aga lõpuks tulid kõik üles ja hakkasid järsku metsikult kasvama, siis ma ei raatsinud neid enam muidugi ära ka hävitada ja pärast nutsin oma tomati ämbrite otsas. 

Sel aastal olin targem. Panin maha ühe suure kollase, ühe suure punase ja ühe punase kirsstomati, ning terve posu oma lemmikuid, väikeseid kollaseid kirsstomateid. Nüüd on ainult üks kasvuhoone külg tomatite all. Teine pool on kurkidele ja paprikatele. Nende viimastega ei läinud mul ka sel aastal hästi. Minu taimed on siiani väiksed käkid, aga need kuus, mis turult ostsin, on palju ilusamad. Mõnel juba viljadki küljes.  

Arbuusi panin ka maha, aga need taimed surid kõik ära. Aiamaal on mul veel porgandid, erinevad kapsad, herned, spinat, redis ja salat muidugi, ning kompostihunniku otsas on kolm kõrvitsataime. Ei viitsinud meeletult midagi külvata. Ma ei saa tegelt aru kuidas ma eelmisel aastal niiiii rasedana üldse funktsioneerida suutsin ja siis veel kogu seda aiamaad elus hoidsin, isver. Esimese aasta hasart vist. Sel aastal olen juba paras lohe igatahes…

Ühesõnaga, sel aastal ma ei viitsinud nii hullult tõmmelda ja tulemused on näha ka. Eks siin muidugi mängib suurt rolli ikkagi tegelikult ka see nõme ilm, mis pole soojaga just eriti helde olnud. Eelmisel aastal oli ju maiski ilusamad ilmad, kui tänavu antud hetkel. Äkki vähemalt tuleb pikk ja soe sügis, saab siis ehk hiljemgi vähemalt veel mingit saaki. Fakt on igatahes see, et sel aastal ma ei viitsi mingeid kompotte ja hoidiseid teha. Eelmise aasta laar läks kõik persse ja nüüd tassi kõik sama targalt välja tagasi. 

Kuidas teil sel aastal aianduse kohapealt läheb?