”Kui probleemi ei taha, ära looma võta”

Nõnda on mu ema mulle ikka vahel öelnud, kui olen loomadest rääkinud või elevusega jahvatanud, et tahan veeeel kedagi juurde võtta. Ma olen alati mõelnud, et no mis probleemi nendega ikka nii väga on. Anna süüa, käi vahel arsti juures, hoia ja armasta – lihtne ju! Aga ma pean tunnistama, et alles nüüd, kui mul neid loomi siia juba omajagu kogunema on hakanud, hakkan sellest lausest aru saama. Nendega on koguaeg üks jant! Nagu teine paar lapsi, ma ütlen. Aga no eks nad anna sama palju jällegi rõõmu ja armastust ka vastu, seega neeh.

Käisin täna kasside ja koeraga arsti juures, sest nad on JÄLLE kuskilt omale kõrvalestad saanud, uute vaktsiinide aeg oli juba ammu käes ja Sämmi on end tagumiku pealt katki ka näksinud – eeldasin, et ehk sügeleb tal nende lestade pärast ka nahk vms.

DSC_00144

Sämmi

Kuna meie enda auto on ikka veel tuksis, palusin naabrimehe appi. Vastasel juhul oleksin pidanud Joeli omale selga siduma, Annu ühe käe ja koera teise käe otsa võtma, kassid puuridega kärru laduma ja seda hammastega lükkama. Ütleme nii, et ma oleks pigem kaevu hüpanud, kui seda üldse üritamagi hakanud. :D

Arsti juures selgus, et Sämmil on lisaks kõrvalestadele veel ka mingid haisupaunad vms täis ja see võivatki seda enda närimist ka põhjustada. Ja oiblää kui arst need paunad tühjaks pigistas… See hais tahtis ninakarvad ka ää põletada. Aga koer ise oli nii tubli. Väga rahutu ja närvis, aga vaatamata sellele, et talle natukene ka haiget tehti, ei üritanud kedagi näksata ega end meeletult lahti rapsida. Sama muidugi ei saa öelda Nublu kohta, kes ainult puurist välja võtmise peale mulle juba küüned sisse lõi. Ta on ikka eriline draama queen ja teda ei tohi puutuda ka, kui talle midagi parasjagu ei sobi. Ta on mulle mitu korda jalga kinni hüpanud, sest julgesin liiga lähedalt mööduda. :D

DSC_0123

Nublu

Grinchiga oli lihtne. Tema oli armas ja nühkis end arsti vastu, nagu ikka. Kuni muidugi selle hetkeni, mil ta suraka tagumikku sai… Muide, see kass sai oma nime ”Grinch, kes varastas jõulud” järgi, sest ta kiskus kuuse alla pandud kingitused jõuluööl lahti. Ma pidin hommikul kell 4 vetsu minnes infarkti saama! Ei noh, mida mul ikka rasedana keset ööd teha on, kui kingitusi uuesti pakkida. :DDSC_0138                                              Jõulud 2015

grinchFilmi-Grinch vs Meie-Grinch

Kuna nad on mul kõik pooleldi vabapidamisel, st kassid käivad ka õues jalutamas, puutuvad nad tahest tahtmata kokku ka teiste loomadega ja saavad neilt igasuguseid ebameeldivaid asju. Ma suurima heameelega ei lasekski neid enam õue, aga praeguseks hetkeks on see juba mission impossible, sest nad on harjunud käima ja pressivad end kasvõi läbi tuulutuava või teevad tormijooksu, kui näevad, et keegi ukse poole liigub.

Ja no oleks siis veel nii, et meie kassid käivad mööda linna hulkumas ja jäävad haigeks, aga ei – hulkuvad kassid ronivad ise meile hoovi! Käivad ja kiimatsevad siin mu emaste peale (kuigi mõlemad on sterritud!), tassivad oma haigusi mulle hoovi ja mina siis olgu see miljonär kes neid arveid veterinaarile plekib, eksole. :D

Lisaks ajab mind närvi see, et need hulkurid käivad mulle koridori kusemas. Mitu korda on vanker täis lastud, mitmel korral olen reaalselt näinud kuidas kass tuleb, ajab saba püsti ja kuseb mulle uksest sisse! Nüüdseks ma enam ei suudagi tuvastada kust see räme kusehais tuleb.

Kui aken lahti on, siis nad käivad ja söövad nahhaalselt minu kasside toitu. Ükskord üks isegi magadas mul aknalaual, endal selline nägu ees nagu elakski siin. Kujuta pilti – tuled koju, vaatad mööda tänavat tulles enda aknasse ja näed, et teisel pool klaasi magab mingi täiesti võõras kassinäss. :D Suvel ei hoia ju koguaeg uksi-aknaid kinni ka, et mingid rändom vennad sulle tuppa ei vajuks.

Tuttavad on soovitanud kassipüüdjad kutsuda, et need rändurid siit minema saata, aga ma arvan, et ega sellest mingit kasu ka ei ole. Pärast tulevad uued ja hullemad!  Ja never ju ei tea kelle kassid siin uidata võivad – äkki on mõne memme armas kassike, keda ta kuskilt pärast otsima ka minna ei oska ja mina saatsin ta kiisu kuskile varjupaika surma ootama. Aga samas ei taha nagu tuppa astudes koguaeg kusehaisuga näkku ka saada ja elupäevade lõpuni võõraid kasse kallite krõbinatega toita, eksole…

Muide, äkki keegi mäletab – ma mingiaeg rääkisin, et jänesed hakkasid sigadusi tegema ja hädasi poetama sinna kuhu juhtub? See probleem on hetkel seljatatud, aga, et kõik ikka liiga roosiline ei oleks, siis nüüd on meil uus mure tekkinud – rändom asjade närimine. Nad on paari nädala jooksul ära närinud ühe wifi kaabli, kodukino, tohhujaa tapeeti ja hammustanud mõnda maas vedelevat asja (laste raamatud, kaisukad jms). Aga noh, see on paratamatus, kui pead toas lahtiselt kahte jänest. Tuleb lihtsalt veel hoolikam olla.

Kas ja mis loomad teil on? Keda kunagi veel juurde võtta tahaksite, kui võimalus avaneb? Ma tassiks vist kõik loomad omale koju ja armastaks neid nii, et vähe pole. Hetkel tahaksin ma näiteks täiega Beagle laadset koera (täna nägin ka ühte jalutamas, nii kift koer!). Sellist väikest, nunnut ja lontis kõrvadega. Aga noh, olgem nüüd realistid ka sekundiks, eks – meie majas on juba piisavalt karvaseid ja sulelisi. Aga kunagi kindlasti. :)