Viibrik – seadeldis mis annab su vaagnapõhjalihastele elektrit

Suvel kirjutas mulle Fifi butiik ja pakkus koostöö võimalust. Mõtlesin alguses sellega nõustuda ja valida vaagnapõhjalihaste treenimisvahendi, nimega Viibrik. Siis aga mõtlesin ümber, sest kuidas mina, va pereblogija, hakkan reklaami tegema mõnele erootika kaupu müüvale poele. Mulle tundus see kuidagi imelik, kohatu isegi. Seega ütlesin neile ära.

Aga sügisel, peale seda kui olin kirjutanud tupekuulidest ja menstruaaltopsikust ning see postitus võeti väga hästi vastu, mõtlesin, et mida mul põdeda on? See kõik on ju igati normaalne osa iga täiskasvanu elust, seega miks mitte. Seda enam, et tegelikult peab Fifi end eelkõige seksuaalse heaolu butiigiks… Ühesõnaga, võtsin siis kätte ja kirjutasin ise uuesti Fifi butiigile ja uurisin kas nad oleksid ehk endiselt huvitatud minuga koostöö tegemisest ja mul läkski õnnek. Seega saadetigi mulle katsetamiseks selline aparaat, nagu seda on vaagnapõhjalihaste treenija Viibrik.

Pilt: Fifi

Tegu on siis vaagnapõhjalihaseid treeniva aparaadiga, nagu aru võite saada ja töötab see patareidega. See valge kumer julla käib tuppe ja puldi pealt saab valida erinevaid programme, ning muuta aega ja tugevust. 

Viibrikut kasutatakse:

– vaagnapõhjalihaste treenimiseks ja tundlikkuse tõstmiseks.

– vaagnavalu leevendamiseks.

– uriinipidamatuse leevendamiseks ja raviks.

Põhimõtteliselt treenib see su lihaseid sulle pisikesi elektrilööke andes. Kõlab hirmutavalt, ma tean, aga ma vannun, et kui valid enda jaoks õige tugevuse, pole asi üldsegi nii hull, kui hetkel paistab. Töötab see siis nii: aparaat annab sulle tillukesi elektrilööke, mis su lihased korraks kokku tõmbavad. Kui sa ise oma vaagnapõhjalihaseid pingutad, siis tunned sarnast asja, ainult selle vahega, et Viibrikut kasutades ei pea sina ise üldse vaeva nägema ja aparaat teeb kõik sinu eest. Sina võid rahumeeli sel ajal telekat vaadata või raamatut lugeda.

Võrreldes tupekuulide kasutamist Viibrikuga, on viimase puhul tulemused palju kiiremad ja efektiivsemad. Tupekuulidega pead sa ikka päris mitu kuud trenni tegema, et muutusi näha, aga Viibrikut kasutades peaksid sa erinevusi märkama juba kolme-nelja nädalaga.

Lisainfo Fifi kodulehelt:

Seadmel on 4 kliiniliselt testitud programmi. Seadme otsik edastab vaagnapõhjalihastele õrna stimulatsiooni, treenides lihaseid Sinu eest, suurendades samal ajal Sinu teadlikkust lihastest ning kontrolli nende üle.

Programm 1 – Stressinkontinents: kui aevastamisel, köhimisel, äkiliste liigutuste korral vmt lekib uriini. See on enam levinud naistel ning avaldub siis, kui kusepõiekael ja/või teised uriini kinnihoidmise mehhanismid ei toimi korralikult. Seda võib mõjutada rasedus, ülekaal, ületreenimine, elustiil, vanus jmt.

Programm 2 – Sundinkontinents: üliaktiivse põie sündroom. Kui tualetti on vaja külastada ebamugavalt sageli või kui tung külastada tualetti on nii ootamatu, et ei pruugi õigel ajal jõuda. Seda võib mõjutada suhkrutõbi, kuseteede infektsioon, insult, Alzheimeri tõbi, hulgiskleroos, traumad ja ülepinges närvisüsteem. Mõnel juhul võib see olla põievähi varaseks nähuks.

Programm 3 – Segatüüpi inkontinents on segu stress- ja sundinkontinentsist.

Programm 4 – Krooniline vaagnavalu. Seda võivad põhjustada nt vulvodüünia, sümfüüsise valud, põiepõletik (tsüstiit)

Tasemeid/tugevusi on kokku 99 ja üks nö ‘ravikuur’ peaks kestma 12 nädalat, ehk kolm kuud. Viibrikut on soovitatav kasutada 4-5x nädalas 20 minuti kaupa. Peale kolme kuu pikkust treeningut, võiks Viibrikut kasutama jääda korra nädalas, ‘tone’ programmiga, et säilitada lihaste tugevus.

Pilt: Fifi

Seadmega kaasas on ka patareid ja kotike, et oleks seda mugav hoiustada.

Ise olen ma Viibrikut vaid korra proovida saanud, sest mul on tervislik seisund, mille ajal ma ei tohi seda kasutada, seega andsin seadme hoopiski sõbrannale katsetada ja kirjutan edaspidi hoopiski tema kogemusest (neid sisse käivaid otsasi saab eraldi juurde ka osta, seega no worries).

Aga alustuseks räägin siis ikkagi sellest ühest korrast, kui mina ise seda katsetada sain. Esimese hooga ma ei saanud üldse aru, et mida ja kuidas ma tegema pean või mis tugevus valida. Panin poolkogemata tugevuseks mingi 12 ja ei tundnud absoluutselt mitte midagi. Mõtlesin, et okeii, see on küll imelik ja veetsin hea 10 minutit leiutades kuidas seadmel näpulukk maha käib, sest kasutusjuhendis ma veel selle kohani jõudnud ei olnud. Lõpuks siis selgus, et lukk tuleb maha imelihtsalt – vajuta vaid alla suunatud noolt ja voilaa.

Panin siis tugevust veidi juurde (21. tasemeni) – just täpselt nii palju, et üldse midagi tundma hakkaksin. Üsna pea aga kadus see tunne ära, seega panin tugevust veelgi juurde. Jõudsin 35. tasemeni, siis juba oli päris okei ja kokkutõmbed ilusti tuntavad. Mõne minuti pärast aga mõtlesin, et panen veel juurde ja vaatan palju kannatan – sain 50 või isegi 55 sisse panna, rohkem ei kannatanud tol korral, sest tekkis selline väga ebameeldiv ja kohati isegi valus tunne. Aga 50-55 oli minu jaoks täitsa okei. See oli veider, aga mitte valus.

Kuna selleks hetkeks, kui ma lõpuks aru sain kuidas seade töötab ja mis tase on minu jaoks õige, sai aeg juba otsa, siis tegin kohe teise ringi veel. Valisin sel korral programmiks ‘tone’ ja tugevuseks 50, ning veetsin 20 minutit maailma kõige veidramat trenni tehes. Pärast oli natuke tunda isegi, et seal all on nagu teistmoodi ja lihased olid väsinud.

Kokkuvõttes ütlen, et kuigi alguses tundus hirmutav, siis tegelikult on tegu päris põneva aparaadiga ja ma siiralt usun, et kui mul oleks võimalik hetkel seda edasi kasutada, oleks mul varsti sellised vaagnapõhjalihased, et ma võiksin oma vuuhas pähkleid purustada. :D

Järgmises Viibriku teemalises postituses räägin juba sellest mida mu sõbranna sellest arvab ja kuidas temal trenniga läheb. Minu arust oleks Viibrik päris lahe kingitus iseendale või mõnele lähedasele sõbrannale. Miks mitte Viibrikut jõuludeks ka mehelt küsida. ;)

Kui teil tekkis nüüd huvi Fifi kaupade vastu, siis on mul teile ka pisikene sooduskood. Koodiga ”LIPSUKE” saate fifiboutique.com lehel -6% soodustust kõigelt. Kood kehtib 13.detsembrini (k.a.). Julgelt võib lisada ostukorvi ka kingituse pakkimise teenuse, sest ka see on selle koodiga täitsa tasuta. Ka transport on Fifi poest tellides tasuta, ning valikus on ka kullerteenus, seega haarake võimalusest!

Jõuluvärgi-tunne

Ma vaatan, et paljud on juba kuused tuppa toonud. Alguses ma mõtlesin, et no see on küll veidi varakult, aga seda kõigest sellepärast, et minul endal näiteks viskab see kuuse-jant max paari nädalaga juba üle. Meil on alati päris kuusk ja teadagi, et päris kuusk ajab okkaid ja siis on neid okkaid sul diivani peal, all, küljes, vetsus, voodis, koridoris, trussikutes ja sokkide vahel ka. Jaanipäevani püsib oht, et astud omale mõne jalga, saad mingi jalamädaniku ja jääd jalutuks. 

AGA nüüd, viimased paar-kolm päeva, on minulgi selline mõnus jõulune tunne peal olnud, et tooks kohe kuuse tuppa ja kiirustaks õige veidi jõule tagant. Täna oli üldse nii mõnus päev tegelikult*. Tegime lastega piparkooke, akna taga sadas paksu valget lund, küünlad põlesid, ahjus praksus tuli – nagu päris kohe. Nii mõnus jõulune tunne tuli sisse.

*Miinus see, et Annu lõikas omal pooled juuksed maha ja nüüd on tal pmt poisipea (instagramis on video ka).

Ma nii kardan, et õigeks ajaks pole sellest mõnusast jõulutundest, ega ka lumest enam haisugi järel, nagu viimastel aastatel juba kombeks on kujunenud. Ja no mis jõulud need on, kui lund pole. Seega ehk on kuuse varajane toomine ja jõulude justkui ette ära pidamine hoopis geniaalne? Äkki peakski hakkama jõule 20 päeva enne õiget aega pidama, et ikka oleks jõulutunne ka. :D

Sel aastal mõtlen esimest korda elus ka sellele, et mõelda vaid kui hea oleks tegelikult kunstkuusk. Pole mingeid okkaid ja too tuppa millal tahad – püsib jõuludeni nii ehk naa. Järgmiseks aastaks ehk peakski hoopis kunstkuuse muretsema…

Kas teil on juba jõulud südames ja kuusk püsti? Kas teil on päris- või kunstkuusk? Kui teil veel kuuske toas ei ole, siis millal on plaan see tuua?


Minu esimene aktiivsusmonitor

Ma olen juba iidamast-aadamast mõelnud, et tahaks endale aktiivsusmonitori vms, mis loeks samme, näitaks läbitud vahemaad jne. Aga no kuna enam-vähem ainus nimi, mida ma tean, on Polar ja need maksavad ikka 150+ euro kanti, siis pole ma seda endale kunagi osta raatsinud. Alati on olnud midagi, mida on rohkem vaja olnud või mis on lihtsalt mõistlikum tundunud. Kui mulle aga kirjutas reset.ee ja pakkus, et ma saaksin nende poest midagi valida, otsustasin lõpuks ka endale midagi lubada, mitte võtta midagi, mida tegelikult vaja oleks (näiteks korralik triiklaud) ja valisin aktiivsusmonitori. Valituks sai siis MyKronoz ZeCircle 2.

wpid-20171130_133908.jpg

Alguses valisin küll SELLISE väheke tagasihoidlikuma ja hoopiski musta värvi isendi, aga pakki avades leidsin sealt endalegi üllatuseks hoopiski valge, swarovski kristallidega kella, mis näeb minu meelest ikka väga kena välja. Pigem nagu aksessuaar, kui aktiivsusmonitor. Ma olen nagu harjunud nägema, et need aktiivsusmonitorid on pigem koledad lätakad, kui kaunid aksessuaarid.

Kui nüüd aga rääkida selle kella funktsioonidest, siis see:

  • Näitab aega
  • Kontaktivabad maksed
  • Helistaja nimi
  • Värviline puuteekraan
  • Vahemaa
  • Sammulugeja
  • Une jälgimine
  • Meeldetuletused
  • Stopper
  • Kalorid
  • Nutiteavitused
  • Eesmärgid
  • Passiivsushoiatus
  • Pikk aku kestvus kuni 5 päeva
  • Eemaldumishoiatus
  • Leia telefon funktsioon
  • Muusika juhtimine
  • Kohandatavad kellapildid
  • Veekindel
  • Kaamera kaugjuhtimine
  • Tarkvara uuendus üle võrgu
  • Vahetatavad rihmad
  • kaal vaid 21g

Selleks, et telefonis selle kella infot näha, tuleb tõmmata play poest või kuskilt tasuta äpp, nimega ‘ZeCircle2′, end registreerida/sisse logida (näiteks läbi facebooki) ja sisestada oma andmed (pikkus, kaal jms). Seejärel tuleb kell ja telefon bluetooth’i abiga ühendada ja võidki kella kasutama hakata, ning saad kõigel mugavalt ka läbi telefoni silma peal hoida.

Mina lülitasin enda kellal nutiteavitused välja, sest selleks on mul siiski telefon. Säästab vast akut ka, kui kell pidevalt mulle midagi teavitama ei pea. Sisse jätsin vaid kõned ja sõnumi, sest tihtipeale on mul nii, et telefon on köögis ja ise olen kuskil teises maja otsas, ega kuule kui mulle helistatakse. Kuigi jah, seal on ka mingi kindel vahemaa, mis võib kella ja telefoni vahele jääda, et see funktsioon töötaks. Kui ma näiteks telefoni tuppa jätan ja ise kuuri puid tooma lähen, annab kell kohe märku, et telefon on liiga kaugel. Aga kui ma tuppa tagasi tulen, ühenduvad nad kohe jälle uuesti ära, ilma, et mina midagi tegema peaksin.

Aktiivsusmonitori hakkasin ma üldsegi tahtma kunagi sellepärast, et jälgida kui palju ma päevas liigun ja ma mõtlesin, et see ilmselt motiveeriks mind ka rohkem kõndima. Et no kui lastega kuskil käin, siis vaatan, et ahaaa paarsada meetrit vaid mõnest suuremast eesmärgist puudu – teen väikse ringi veel otsa, et see täis saada. Ja no töötab! Tänu sellele olen iga kord suurema ringiga kuskile läinud või enne koju naasmist veel ühe tiiru teinud, et ikka rohkem samme ja kilomeetreid täis saada. Oma eesmärke saavutada ja ületada on ju mõnus!

Kuigi olen seda kella kandnud vaid umbes nädala, siis hetkel on mulle selgeks saanud, et päeva jooksul marsin ma ainuüksi kodus juba maha ikka päris mitu kilomeetrit. Küllap see kell ikka loeb mõnda mu käeliigutust ka, aga ma olen üritanud nüüd nii, et kui teen midagi, mis nõuab rohkem ka vasaku käe liigutamist, aga samas seisan siiski ühe koha peal, võtan kella käe pealt ära.

Une jälgimise funktsioon meeldib mulle ka väga, sest minu jaoks on põnev vaadata mitu korda ma ärkasin, millal oli sügav uni, millal kerge uni, kui kaua kulus magama jäämiseks jne. Kuigi huvitav, et kuidas kell seda kõike teab? Kust ta teab kas ma jäin magama 5-10-15 minutiga või millal ma sügavalt magasin?

Selle une jälgimisega on veel nii, et saad ise valida kas kell läheb automaatselt mingist kellaajast kuni mingi kellaajani ‘unereziimile’, või pead sa seda ise manuaalselt sisestama. Manuaalselt sisestamine tähendab siis seda, et kui voodisse lähed, vajutad kella peal magama mineku ikoonil ‘start’ ja kui üles tõused, siis vajutad ‘end’.

 

wpid-Screenshot_20171130-135925.png

Unegraafik

Sel kellal on olemas ka mingi ”rahakoti” funktsioon. Ala midagi sellist vist, et saad kella viibutades poes maksta vms. Ma ei tea, mulle see huvi ei paku, aga äkki kellelegi on tähtis. Mina suhtun pigem umbusklikult sellistesse makseviisidesse.

Kellal on võimalik valida erinevaid ‘nägusi’, et mida sa soovid, et ta sulle ‘pealehel’ näitaks. Minul on valitud see kõige viimane, sest mind huvitab kõige rohkem just kellaaeg, sammud, vahemaa jms, aga saab valida ka näiteks seda, et ta näitaks sulle kui palju su kaardil raha on või lihtsalt kellaaeg ja kuupäev jne.

Põhimõtteliselt kasutangi ma seda vaid kõnede/sõnumite märkamiseks, sammude, vahemaa ja une jälgimiseks, ning lihtsalt kella (ja kuupäeva, sest mu aju on kapsas!) vaatamisel.

Ainus asi, mille kallal ma natukene nuriseksin, on aku vastupidavus. Mul on nutiteavitused välja lülitatud, ekraani heledus kõige madalamale viidud jne, aga ikka peab kell vastu vaid kaks päeva ja siis annab juba märku, et peaks laadima panema. See pole muidugi teab mis suur probleem, sest kell laeb imekiirelt (max 1,5h) ja saan selle aja kasvõi laste uneajale orgunnida, sest siis ma niikuinii mölutan niisama ja ei liiguta eriti, st ei ”kaota” ka samme, aga kui lubatakse kuni 5 päeva, siis ma eeldaksin, et minimaalsete seadistuste puhul see ka 5 päeva vastu pidada võiks. Aga noh, ega kõike head ka nii väikese summa eest saa. Muide, selle kella laadija on nii lahe! Käib klõpsti, magnetiga kella taha.

wpid-received_1764383723633891.png

Kuvatõmmis mu instagramist, sest ma kustutasin kogemata selle kella pildi juba oma telefonist ära. Esiplaanil siis mu kellake ja tagaplaanil mu hullukesed. :D Btw, see pilt on tehtud paar-kolm tundi peale kella esmakordselt käe peale panekut, slp on ka samme nii vähe veel.

Ühesõnaga, minu arust täitsa tore vidin ja mina, kui inimene, kes üldiselt ei kanna väga ehteid ega midagi, olen seda nõus isegi kandma. Kuigi vahel on küll selline tunne, et see kell ahistab mind, sest ma pole lihtsalt harjunud veel, et midagi koguaeg mul käe peal on. Aga noh, see on mul põhimõtteliselt kõigega nii. Kui ma paar päeva näiteks kaelakeed ei kanna ja siis järsku selle jälle kaela panen, häirib ka see mind mõnda aega. :D

Kas teil on või on kunagi olnud mõni aktiivsusmonitor – milline ja kas olite rahul?

 

Kas ma olen läbinähtav blogija?

Ma hakkasin täna mõtlema sellele, et paljud panevad pahaks, kui blogija ei maini reklaampostituse lõpus, et tegu oli koostööga. Mina pole seda vist mitte kunagi teinud, ometi arvan ma, et olen piisavalt läbinähtav ja nö ei ‘valeta’ oma lugejatele.

Kuigi ma ei kirjuta otseselt välja, et tegu on ”tasuta” saadud asjaga, või, et mulle on selle postituse kirjutamise eest makstud, siis olen ma ikkagi eeldanud, et lugeja taipab ise, kui ma ütlen, et ‘saadeti’, ‘kingitus x firmalt’, ‘sain’ jne. Kui ma olen asja ise ostnud, siis nii kirjutangi. ”Tasuta” saadud asja kohta ei ole ma iial väitnud, et ma selle ise ostnud oleksin.

Kui ma mõne postituse lõpus loen, et tegu oli koostööga, siis ma alati paratamatult mõtlen, et kas see siis ei olnud ilmselge ja kas mind, kui lugejat, peetakse lolliks? Kuigi tegelikult üritab blogija ju vastupidist ja olla oma lugejaga hoopiski aus. Minul aga tekitab see lause seal lõpus kuidagi tunde, nagu see arvamus poleks aus olnud, sest blogija leidis, et peab veel ekstra rõhutama sellele, et tegu oli ausa arvamusega, kuigi sai asja tasuta. Okei, see kõlab absurdsena natukene, aga no mulle igatahes tekitab see lause seal lõpus sellise kahtlase tunde. Või on asi selles, et mul on lihtsalt hea nina arusaamaks mis on nö tasustatud reklaam… Mina oma lugejatelt olen siiani igatahes oodanud, et nad saavad ise aru mis on nö reklaam ja mis mitte, sest ma olen selle suht ilmselgeks teinud.

Minu jaoks pole vahet kes ja kui palju mulle maksis, arvamus on mul ju siiski aus ja ma ei leia, et ma peaksin seda iga jumala kord üle kinnitama. Ma mõtlen, et ma teen pigem ‘tutvustuspostitusi’, kui ‘reklaampostitusi’, sest sõna ‘reklaam’ seostub mulle juba automaatselt sita saia pähe määrimisena, kuigi seda enamus blogijaid ju siiski ei tee.

Ühesõnaga, siiani pole ma pidanud vajalikuks tasustatud postituse all märkida, et tegu on koostööga, sest minu jaoks on see postitusest niisamagi välja loetav olnud. Aga kuidas teile tundunud on, kas on vahel tekkinud mõtet, et huvitav kas ma sain selle asja tasuta või ostsin ise? Kas edaspidi võiksin ma selle kohe konkreetselt välja kirjutada, või piisab sellest, mida seni teinud olen?

Teine asi, millele ma täna ka natukene mõtlesin, on see skandaal, et üks blogija müüs oma koostööna saadud asju*. Minu arust on see jumala okei, sest tegu on ju siiski blogija töötasuga. Ma küll ei kujutaks ette, et käin Maximas tööl ja siis mingi boss-vend tuleb mulle näkku karjuma, et mismõttes ma oma banaanid hoopis Konsumist ostan, või nõuab väljavõtet, et kuhu ma oma töötasu kulutasin. Kui blogija on oma kohustuse täitnud, st postitus(ed) on ilmunud, siis ongi see ese ju blogija oma ja ta võib sellega teha midaiganes ta tahab, ei? Näiteks oletame, et ma saan koostöö raames mingi kalli vidina, ala kaamera või midagi. Ühel hetkel ma aga leian, et ma ei taha enam seda kaamerat. Mis ma siis sellega teen? Viskan minema, annan niisama ära? Aga miks ma peaksin? Ma olen selle eest tööd teinud – seda katsetanud, pildistanud, sellest kirjutanud – see on minu töötasu ju. Mis sellisel puhul siis eetiline ja aus oleks?

*Hoopiski teine asi on muidugi see, kui blogija kirjutab mõne toote kasutamisest ja pärast müüb neid samu asju uutena, st tegelikult ta ju valetas lugejale kuna ei katsetanud neid asju.

Kolmas asi, mida ma täna teiega arutada tahtsin, on teie suhtumine reklaampostitustesse. Ma ei hakka salgamagi, et mul on viimasel ajal neid tihemini tulema hakanud ja ilmselt edaspidi tuleb veelgi. Hetkelgi on 2 tk draftis mis ilmselt veel sel nädalal ilmuma peavad. Ma olen üritanud ka tasustatud postitused kirjutada nii, et need oleksid teile huvitavad lugeda, isegi siis, kui toode ise teid tegelikult väga ei huvita. Minu arust on see mul ka üsna hästi välja kukkunud. Mis teie arvate?

Blogist tulenev tulu on minu jaoks üsna suureks abiks ja saamas oluliseks osaks meie sissetulekutest, seega ma tõesti ei tahaks sellest loobuda ja pigem hakata blogindusega veelgi rohkem teenima. Aga samas ei taha ma, et see tähendaks, et mu lugejad hakkavad mind mingiks reklaami-hooraks pidama ja lõpetavad siia tulemise, sest ”muud see Lipsuke ei tee, kui toodab reklaami’.

Ühesõnaga, see mis ma öelda tahan on see, et ma olen väga rõõmus oma lugejate üle ja ma olen tõesti tänulik, et te mind perekoolis taga bitchimas ei käi, ning mõne probleemi/arusaamatuse ilmnemise korral otse mulle kirjutate või sellest kommentaariumis teada annate. Mina üritan teiega alati aus olla, ning ootan nö ‘vastutasuks’ teilt, et te kannatate ära need natukene-tüütud-tutvustuspostitused ja lehe servades vilkuvad reklaamid, sest need on mulle heaks võimaluseks veidikene lisaraha teenida ja nõndamoodi meie pere eelarvesse veidikenegi rohkem panustada. :)