Põlva sünnitusosakonna kaitseks

Ma ei plaaninud sel teemal sõna võtta, sest mind jätab lõppkokkuvõttes pigem külmaks kas see osakond suletakse või ei. Antud haiglas ma enam niikuinii sünnitada ei plaani, sest seal puudub epiduraali võimalus, mis minu sünnituste puhul on aga äärmiselt tähtsaks osutunud. Kui seal oleks koguaeg kohapeal saada anestesioloog, kes vajadusel epiduraale teeb, ei kahtleks ma sekunditki ja sünnitaks iga kell uuesti Põlvas.

Ma ei kahtle sealse personali professionaalsuses ja ainus asi mis mind sünnitusvalude alates sinna tormamast hoiab, ongi hirm, et kui tekib vajadus järjekordseks keisriks või tõesti ei hakka mul jälle avatus ilma epiduraalita tekkima, tehakse mulle jälle üldnarkoosis keiser ja no see on tõesõna kõige viimane sünnitusviis, mille ma uuesti valiksin. Ainult ja AINULT sellepärast olen otsustanud oma järgnevad lapsed ilmale tuua Tartus.

Põlva teeb minu arvates Tartule silmad ette peaaegu kõiges. Alates arstide personaalsemast lähenemisest, sest neil pole 24/7 veel mitukümmend naist korraga sünnitamas, lõpetades rahulikuma ja vaiksema taastumise võimaldamisega. Põlvas võid 99% kindel olla, et saad peretoa (mis kusjuures on Tartu omast mitu korda odavam), Tartus võid pigem 99% kindel olla, et sa seda ei saa.

Kui ma võrdlen sünnitusjärgset aega Põlvas ja Tartus, siis need kaks pole isegi mitte võrreldavad. Tartus olin ma stressis ja häiritud, sest pidevalt oli kuulda mingit kõrvalist müra, mul oli palatikaaslane, kelle kohalolu paratamatult häiris, ning arstidel oli alati kiire, täielik konveierilint – kiirelt sisse, võimalikult kiirelt välja. Põlvas olin aga kunn – kõik oli vaikne, arstidel oli aega mind kuulata ja isegi keset ööd tuldi mulle naeratades vastu, kui läksin valvetuppa neile rääkima, et lapsel on nibudes munad või näitasin neile verist mähet (mõlemad olid tingitud rinnapiimast saadavast hormoonist).

Seda postitust ajendas mind aga tegelikult tegema Marimelli postitus. Minu arust on Leenu seda postitust tehes astunud samasse ämbrisse, kus minagi mitmeid kordi erinevatel teemadel ära käinud olen – ta kirjutas millestki, millest pole tal tegelikult väga aimugi. Tema arvamus on kujunenud vaid artiklite põhjal. Antud juhul on minu arust hoopis tema see Lammas, kes biiti ei hoomanud (sorri Leen, kõigest tsiteerisin sinu lauset!) ”Inimesed on vahest ikka jumala lambad. Ei hooma üldse biiti, miks midagi tehakse.” :D

Põlva sünnitusosakond tahetakse sulgeda, sest seal pole piisavalt sünnitajaid, mitte sellepärast, et sealne seltskond oleks ebapädev. Selle otsuse vastu võtjad vaatavad ainult (raha)numbreid ja ei süvene absoluutselt sellesse mis toimub. Kui Põlva osakond suletakse, siis ma ausõna tahaksin näha kes sõidab 30km kaugusele Võrru ja kes sõidab 50km kaugusele Tartusse. Ma olen täiesti kindel, et enamus hakkavad Tartusse sõitma. Aga point on ju selles, et Tartu on juba praegu täiesti ülekoormatud ja kui kõik need sünnitajad hakkavad veel Põlvast ja ka Valgast Tartusse voorima, siis ma ausõna ei tea mis saab.

Juba 2016a, kui ma Tartus Joelit sünnitamas käisin, oli olukordi kus tundsin, et ma ei saanud piisavalt tähelepanu. Näiteks siis kui ma olin juba kokku õmmeldud, mees oli koju Annu juurde sõitnud, arst läks teiste sünnitajate juurde ja mul tänu epiduraali laksule jalgu all polnud. Üritasin kapi pealt veepudelit kätte saada, aga ei ulatunud, ning kui ma püsti tõusta üritasin, läksid jalad alt ära ja ma maandusin maas. Hädakutsungi nupuni ei ulatunud, püsti ei saanud, appihüüdu keegi ei kuulnud… Lõpuks suutsin end ikkagi ise kuidagi toolini vinnata ja sain sinna istuma nii kauaks kuni keegi tuli ja mu uuesti voodisse aitas.

Nagu Leenu ka oma postituses välja tõi, siis tõesti, Põlvas lõigati Annul opi käigis nina peale kriim. Selles ma aga arsti (enam) ei süüdista. Nii lihtsalt juhtus, sest emakas oli pikast ja intensiivsest valutamisest juba nii õhuke, ning laps oli vales asendis. Lapse nägu oli tegelikult seal, kus see olla ei tohiks. Isegi normaalses asendis oleva lapse välja opereerimisel on lastele sisse lõigatud. Tavaliselt on lõike koha peal siiski pea, mitte lapse nägu. Negatiivseid kogemusi leiab igast haiglast, see ei tähenda, et seal töötavad arstid oleksid kuidagi mõnest teisest kehvemad ja antud haigla vääriks sulgemist.

Tartus sünnib ühe kuuga umbes sama palju lapsi, kui Põlvas terve aastaga, aga ometigi olen ma vaid kahte lugu kuulnud, kus Põlvas sünnitaja pole rahule jäänud. Üks neist kusjuures võitleb nüüd selle nimel, et Põlva sünnitusosakond alles jääks.

Kommentaare lugedes on selgelt aru saada, et enamus inimesi ei saa üldse aru mis see on, millele nad kaasa kraaksuvad. ”Jaajaa, päris jama on jah, et haigla kinni pannakse, ise ka ei tahaks iga kuu 60km kaugusele kontrolli sõita” jne. Eeeem, ma ei oska kohe midagi öelda. Kallis inimene, sulgeda tahakse ikka sünnitusosakond, mitte naistenõuandla, kus rasedad kontrollis käivad…

Ühesõnaga, mina andsin petitsioonile allkirja, olenemata sellest, et meie erijuhtum lõppes minu jaoks ootamatult ja ebameeldivalt. Me oleme lapsega mõlemad elus ja terved, ning seda ainuüksi tänu nendele arstidele. Kutsun ka teid allkirju andma, et Põlva sünnitusosakond jääks alles! Teha saab seda SIIN! Vajalik kogus allkirju on juba peaaegu koos! Nüüd jääb vaid üle loota, et see midagi reaalselt ka muudab. Põlva pole mingi suvaline, allakäinud maakate “teine Eesti”! Uhke on olla sama kandi inimene ja näha kuidas hädas inimesed kokku tulevad, ning vastu hakkavad!

Kolmas laps: kõik need otsused…

Kui on üks asi mida on emadus mulle õpetanud, siis selleks on kindlasti fakt, et enne ükskõik millist ostu või otsust – TEE UURIMISTÖÖ! Kui ma vaid oleksin enne Annu sündi teadnud, et isegi pissipoti ostmine on omaette teadus! Reaalselt. Ei ole ikka nii, et mõtled, et lähed ostad lambist ühe pissipoti ja asi vask. No ei ole! Nagu elu mulle õpetanud on, siis isegi pissipotti ostes on mõned punktid, mida võiks jälgida. Näiteks sel võiks olla eemaldatav sisu, et seda oleks kergem puhastada. Samuti võiks ühel heal pissipotil olla kõrge seljatugi ja jalgevahe, sh eriti tähtis on see minu arust poisslaste puhul, kui sa just ei taha peale igat potil käiku põrandat pesema hakata. Ühesõnaga, absoluutselt kõik on omaette teadus – alustades mähkmete ja pissipottide valimisega, lõpetades elu ja surma küsimustega, nagu näiteks milline turvahäll beebile valida.

Minu mäletamist mööda oli ainus suur uurimistöö, mida ma Annut oodates tegin, vankri kohta. Ma arvasin, et ma tean mida ma tahan ja lõppkokkuvõttes julgen öelda, et uurimistöö tasus end ka ära, sest ma sain omale vankri, millega olin kolme aasta ja kahe lapse jagu rahul. Nüüd aga ihkab hing uut tõlda, sest vana on oma elu peaaegu ära elanud. No mitte kuidagi ei tahaks oma tuttuut titte enam sinna äratrööbatud kärusse panna…

Uue tite saabumisega on minu ”uurimustöö” listi lisandunud veel hunnik asju, kõige tähtsam neist on näiteks turvahäll. Uueks hälliks tahan midagi turvalist, mugavat ja ilusat. Paar päeva tagasi käisin poes ka paari hälli näppimas ja süda sai kinnitust, et just Cybex Aton M i size saab olema mu uue põnni reisikaaslaseks, sest sel on kõige lamavam asend. Alus teeks mu elu ikka palju mugavamaks, sest kui ma peaksi hakkama lisaks Joeli ja Annu turvatoolidesse kinnitamisele, veel ka turvahälli iga jumala kord eraldi kinnitama, läheks meie kodust välja saamise aeg veel umbes kolm korda pikemaks. Alusega oleks aga kõik nii palju lihtsam – toas titt hälli, vajadusel soojakott ümber ja klõpsti autos aluse peale. Imelihtne! Siis aga selgus, et sellele hällile pole siiski turvavööga kinnitatavat alust, kuigi müüja kinnitas, et kõik Cybex’i alused on kinnitatavad nii isofixiga, kui ka vööga… Võibolla rääkisime üksteisest mööda või midagi, aga igatahes olin ma täna hommikul jällegi alguses tagasi, ning hakkasin uuesti erinevate hällide kohta uurima.

Minu südame on võitnud, koos enamike turvatestidega, Cybex. Olgugi, et ta on kaalult raske, on ta siiski ka turvaline ja ilus. Kõige populaarsem tundub olema hetkel Cybex Cloud Q, sest seda saab lamavasse asendisse panna. Aga ma ei tea kas mul tasub selle funktsiooni eest nii palju rohkem välja käia, kui testitulemuste poolest oleks Cybexil ka palju odavama raha eest samahäid hälle saada. Sõbranna näiteks ostis oma poisile Cybex Aton 5’e ja selle alla turvavööga kinnitatava aluse, mis turvalisuse poolest on põhimõtteliselt sama mis Cloud q, aga ühe suure erinevusega – Aton 5 + alus maksavad kokku põhimõtteliselt sama palju, kui see uhke Cloud Q… Kui ma oleksin sunnitud täna ja kohe tellima, siis võtaksin ilmselt Cybex Aton 5 koos tolle alusega. Õnneks on mul veel umbes kolm, kuni peaaegu neli kuud, aega otsustada ja ümber mõelda. Oeh, küll on raske olla otsustusvõimetu rase. :D

Cybex Aton 5

Teine suurem ost, millega olen täna veel oma pead murdnud, on uus vanker. Õnneks ma tean nüüd päris kindlalt mida ma tahan ja mille arvelt võin teha ka järeleandmisi. Esimest käru valides viskasin näiteks kõrvale kõik valikud, millel polnud lükkesang üleviidav. See oli minu jaoks nii elulise tähtsusega, et sure või maha, aga mis oli reaalsus? Ma olen seda funktsiooni kasutanud max kaks korda ja sedagi umbes kolmeks kuni neljaks minutiks, sest ‘suured rattad ees ja väiksemad pöörlevad taga’ kombo oli ilge keberniit. Uut käru vaadates on minu jaoks aga oluline, et…

  • …lükkesang oleks mugavalt reguleeritav, sest meil on mehega umbes 30cm pikkuse vahe. Meie vanal Hartanil on hea süsteem – üles-alla, ja seda tahaksin ma ka uuelt vankrilt. Teine variant tundub olema mingi tõmmatav-lükatav, kus sang liigub lihtsalt raami sees, aga see ei paista üldse mugav…
  • …kõikvõimalikud kangast detailid saaks pesumasinasse visata. Oma vana käru pealt nägin esimesest päevast alates, et mida rohkem detaile saab sel küljest ära krudida ja masinas pesta, seda parem. Hartanil on näiteks kaarvarjul mingi triip, mida ei saa küljest ära ja no ma ausõna, ma niii vihkan seda! Midagi idiootsemat lihtsalt ei ole olemas. Meie kärul juhtus see triip veel valge ka olema, st hetkel näeb mu käru välja nagu sebra, sest isegi käsitsi nühkides ei ole mul seda enam puhtaks saada õnnestunud. Uuel vankril tahaksin vägaväga, et see pesemise asi oleks paremini läbi mõeldud.
  • …sel oleks suur pakikorv, sest 9 juhul 10st, kui me jalutamas käime, hüppame ka poest läbi ja iga jumala kord juhtub sama asi. Lähen poodi, et võtta pakk (või seitse) piima, aga poes olles avastan näiteks, et oooo see asi on nii hea soodusega ja too asi on nii hea soodusega, ning väljun poest taaskord 3 kotitäie võrra rikkamana ja umbes kolmesotise miinusega rahakotis. Raske on olla orav! Mu süda kohe lõhkeb rahulolust, kui vaatan sahvrisse ja näen seal ilusti täidetud kuivainete jms riiuleid…
  • …sel oleks neli ratast, sh ees suured ja pöörlevad. Käru puhul pole minu arust midagi mugavamat, kui suuured pöörlevad esirattad. Ei kujuta mina enam ette, et ma peaksin iga pöörde ajal hakkama seda käru jumalteab mis pidi väänama. Pöörlevatega on hea – lihtsalt lükka ja käru läheb! Oma Hartani vahetatava esisilla (suured esirattad) müüsin juba mitu aastat tagasi maha. Üks ja ainus kord, mil ma suuremaid rattaid igatsesin, oli siis kui juhtusime selle aasta alguses sumpama pahkluudeni ulatuvas lörtsis.

Tänavapildis on mulle silma jäänud Roan Bass Soft, aga seda puhtalt vaid välimuse pärast. Ma mäletan, et Annu ajal ütlesin taolise väljanägemisega kärude kohta, et need on nagu tulnukalaevad. Nüüd on aga need mulle millegipärast hoopis natukene meeldima hakanud. Kohene miinus aga läheb pakikorvile, sest see on pea olematu ja lisaks pole mul õrna aimugi kas ja mis osad on sel kärul pestavad.

Roan Bass Soft

Veel meeldib mulle hetkel Mutsy EVO, sest see on kõrge, ilus ja mis peamine – vaadake seda hiiglaslikku, avatud pakikorvi! Ma võiks sinna hädapärast lausa Annu ära mahutada. Aga jällegi, ma ei suuda leida infot kas ja kui suures ulatuses on selle riidest detailid pestavad. Teab keegiiii?

Mutsy EVO

Kolmandana püüdis mu pilgu Emmaljunga Super Viking, aga lähemalt vaadates meenutab see liiga palju Hartan Topline S’i ja no neeeh. Hind on ka muidugi meeeeeetsik.

Emmaljunga Super Viking

Ühesõnaga, otsuseid ja uurimistöid, mida teha, on omajagu. Peale põnni soo teada saamist olen ma nüüd kaks päeva juba full on baby mode! Ma hakkaks juba meeleldi riideid sortima ja kummutisse laduma, kui mul üks selline olemas oleks. :D