Minu viimased neli päeva, ehk hullar, püsimeik ja lasteaed vol 1

Laupäev. 

wpid-IMG_20180908_162355_450.jpg

See on minu ‘kill me now‘ nägu. Kell on neli. Ma olen täna kaks lonksu kohvi joonud. Oma ülihelikiirusel, tite kisa saatel, valminud ühepajatoidust sain ka ühe ampsu, enne kui see väike preili juba hüsteerias oli, sest omg mind pandi sülest maha… nii, kui tagumik maad puudutab, on kisaaaaa. Ja ei, mitte gaasidest või millestki sellisest. Lihtsalt peab olema hoitud ja kantud, sest muidu… A ja J on ka “muster lapsed”. Ma olen täna kuulnud umbes 738398 draamat, teemadel kes kellelt mida ära võttis, kes kellele haiget tegi jne… Annul oli kolm meltdowni jutti, sest ma julgesin talle öelda, et tal on särk valet pidi seljas ja kas ta PALUN paneks selle nüüd õiget pidi.

Jalutuskäik ja poetiir olid ka fun, nagu ikka, sest Üks ja Kaks ei ole suutelised aru saama lausetest “kõnni edasi” “ära roni kraavi” ja “ära palun puutu”, ning Kolm IKKA VEEL EI MAGANU (kolmas päev juba seda “magamine on nõrkadele” jama). Nüüd vähemalt Kolm magab, aga teha ei saa ma ikka väga midagi, sest mu käed ei ulatu näiteks isegi mitte kraanikaussi, et nõusid pesta, kui ta mul kõhul on. Päev on õhtus, aga minu tänane to do list on alles alguses.

Hirmuga mõtlen juba, et mis küll homme saab, kui Madli JÄLLE magada ei plaani…

Ajutine madalseis.

Pühapäev

Peaaegu lastevaba akude laadimise päev. Ma pole aastaid mitte midagi AINULT enda jaoks teinud. Täna aga läksin ja tegin ja olin ja absull ei tundnud end süüdi! Jätsin 2/3 lastest maha ja sõitsin Tartusse, et lasta endale püsikulmud teha ning veidi poodides tuulata.

Kartsin, et Madli hakkab jälle oma ”magamine on nõrkadele” draamatükki etendama, seega käru lifti lükates mul ikka süda värises sees. Ma ju ei teadnud kas ja kui lastesõbralik see naine on, või mida ta üldse arvab sellest, et ma sinna beebiga lähen… Alguses lootsin, et saan kellegi veel kaasa võtta, kes vajadusel siis beebi sülle võtaks, kui too kisama pistab, aga no polnud mitte kedagi võtta. Aga põrgusse, minemata ka ei jätnud! #see-on-see-kui-sul-tugivõrgustikku-väga-pole

Aga mul joppas hullumoodi! Madlike magas peaaegu terve selle aja lihtsalt maha! Korra küsis süüa ja siis magas edasi. Mõlemad Kelliga imestasime ja lõime suurest õnnest käsi kokku. Mul läks kulmudega umbes 2 ja pool tundi aega, pluss see 15 minti mis ma vahepeal lapsega jändasin. 11.30 alustasime ja 14.17 astusi uksest välja. Umbes kaks tundi sellest oli siis see ”tatoveerimise” osa ja pool tundi ettevalmistus.

wpid-img_20180909_163917_631-819x1024-1

Üks kulm peaaegu valmis, teine veel pooleli. Tegin selfi, sest tahtsin näha mis nägu ma olen. Kuna pilt sai kena, riputasin selle ka instagrami, sest noh, why the hell not? ”Kas sa oled peast soe? Mis sul viga on, et sa SELLISE pildi netti üles paned? Kustuta see rõvedus KOHE ära! Päts paljas, võeh, lollakas kurat…” sain ma esmaspäeva hommikul kell pool kaheksa oma vanemalt vennalt kõne. Jah, spet sulle vennake. Mina sind ka! 

Püsimeigi tegemine ei olnud üldiselt üldse valus. Kui tuimestava geeli mõju ära kaduma hakkas, siis natuke nagu oli, aga nii kui Kelli märkas, et mu nägu tõmblema hakkas, pakkus ta kohe uut tuimestavat geelikihti ja siis ei tundnud ma jälle mitte midagi.

41413792_2026808987383664_3065392384780009472_n

Foto: Kelli Bendeliani Püsimeigi Stuudio & Koolitused

Praegu on kulmud tumedamad, kui nad tegelikult jääma peaksid. Osa värvi kulub lähinädalatel maha ja siis alles näeb tõelist, paranenud tulemust. Oktoobri lõpus lähen hooldusesse, et asjale viimane lihv anda. Praegu (teisipäeval) olen aga selline – null meiki, magamata ja vinnilise nahaga, aga rahul ja õnnelik.

wpid-20180911_093816-1390387722.jpg

Kuigi Kelli ei soovinud reklaami, sest tal on tööd juba niigi nii, et tapab, siis kiidan teda ikkagi. Ta on tõesti väga-väga tore ja sõbralik, ning töö on väga korralik, loomulik ja ilus. Kui püsimeiki üldse teha, siis kindlasti AINULT proffi juures, kel on ka kogemusi ja oskusi. See asi jääb teile ju näkku AASTATEKS. Midagi pekki keeratakse, siis sina oled ju see, kes seda õudust oma näos kandma peab, mitte too ebaprofessionaalne ”kunstnik”. Seega mõelge, enne, kui lähete tegija juurde, kel pole korralikku varustust või piisavalt kogemust.

Peale seda, kui olin omale kulmud näkku saanud, suundusime Madliga shoppama. Tahtsin üle tüki aja jälle enda garderoobi uuendada ja lastelegi oli ühte-teist vaja. Kärutasin mööda poode, Madlike magas magusasti ja mina sain rahus asju vaadata. Niiii paganama hea oli üksi poes olla, et ma kohe ei tea kuidas seda väljendada. Mitte keegi ei ohkinud mulle kõrva, et kui kaua mul veel läheb, mitu tiiru ma veel plaanin teha või miks ma seda ühte ja sama pluusi viis korda vaatan. Keegi ei virisenud, keegi ei jooksnud mul eest ära, keegi ei näppinud asju, mida näppida ei tohi, keegi ei roninud kuhugi, keegi ei hakanud keset poodi valjuhäälselt nutma, sest miks on pluusi peal kiisu pilt, mitte näiteks hoopis hobuse oma… Vaatasin rahulikult asju ja ei kiirustanud kuhugile. Pa-ra-diis!

Millal teie viimati nö ‘akude laadimise’ päeva võtsite ja mis te siis selle päevaga tegite? Kas teil on kunagi püsimeiki olnud või olete ehk selle tegemisele mõelnud?

Kuna see postitus läks väga pikaks, jagasin ta kaheks. Lasteaia esimese ja teise päeva kohta loe SIIT!

Tundub, et veganitel on õigus – inimene pole vasikas, et lehmapiima joob

Ma ei tea mitu korda ma olen vandunud, et ma enam iial midagi ega kedagi ei kiida – kohe maksab kätte! Aga ikkagi teen ma alati selle vea ja… kiidan. :D

Madli on muidu väga tubli beebi ja temaga on valdavalt ikka kerge, aga nüüd on talle tekkinud mingid salapärased punnid ja vaevused. Alguses oli punetus kaelal – kaela voldid olid punased ja täppe täis, nagu oleks ära higistanud. Sealt levis see aga vaikselt edasi. Esmalt rinnale, siis näole, juustesse jne. Umbes nädal-poolteist tagasi läks aga asi veelgi hullemaks – ta on üleni täpiline ja kare, ning selle aja sees on ta uni ka palju kehvem olnud. Õhtupoolikultel ei taha ta enam üldse magada ja ma pean teda kella 15st kuni 22ni pidevalt süles tassima.

Samas kui ta on süles, on ta enamasti ka omadega rahul. Tukub, tukub, tukub, punnitab, sipleb ja nutab natuke, ning siis tukub jälle edasi. Näha on, et nüüd on tal ikkagi tekkinud gaasid, millega ta hätta jääb. Mingit rohtu ma talle andnud ei ole, sest eelneva kahe lapsega pole ma neid kasutades mingit erilist mõju märganud. Õnneks siiski pole asi ka võrreldavgi sellega mis meil Annu ajal toimus. Selliseid röökimise maratone meil pole. Aga no laps on ikka vaeval ja kahju on vaadata.

Ma alguses arvasin, et tegu ongi vaid higistamisest tekkinud punnidega, sest peale pesu tõmbas lööve nagu natukene tagasi, aga päris ära ta siiski ei kao. Higistamine teeb asja hullemaks küll, aga tundub, et see siiski pole punnide peamine põhjus. Näiteks kui ta on mul öösel nägupidi vastu tissi maganud, on see näo pool rohkem punane.

Pildil jääb asi palju heledam, kui ta reaalselt on…

Kuna ma olen paar korda seda teed juba läbi käinud, tean kahtlustada, et ehk on temalgi piima- ja munaallergia, nagu tema õel ja vennal nende esimesel eluaastal oli.

Olen nüüd proovinud piima ja muna sisaldavatest toodetest loobuda. Ütlen ausalt, et see on raske, sest tavaliselt ma joon ju koorega kohvi, ma söön võiku peal juustu, ma teen palju kastmeid piima või kohvikoorega jne. Nüüd on kõik out ja ma ei oskagi enam midagi süüa teha. Pean vist hakkama kahte sööki tegema – perele ühte ja endale keedetud tatart, nagu Annu ajal. #dramaatiline

Ta kaelavolt lausa haiseb, kui ma seda mitu korda päevas ei puhasta. See pidavat ka vist olema allergia märk? Kuskilt on nagu kõrvu jäänud…

Ma arvan, et gaasid ja punnid on seotud, ning mõlema põhjuseks on allergia. Annaks nüüd jumal, et tegu on kõige lihtlabasema muna- ja piima allergiaga, mitte mingi iks jamaga, mida ma ehk lõpuks ise välja peilida ei suudagi, ning tänu sellele, et ta pidevalt allergeeni ikkagi peale saab, läheb asi ka aina hullemaks. Täpselt. Nagu. Annuga.

Nii, et pöidlad risti, et max nädala-paari pärast on asi dieedi abiga korras…

 

Bumbleride Indie, ehk meie kolme lapse tank!

Kuigi meie vana Hartan Topline S teenis meid hästi ja oleks põhimõtteliselt võinud ka veel Madli ära sõidutada, ihkas minu hing ikkagi midagi muud. Hartan oli juba vana ja väsinud ka, sest sellega olin ma ju igapäevaselt pea neli aastat siin ringi paarutanud – oli viimane aeg muutusteks! Seega saabus meie perre juba mai kuus tuttuus, ahjusoe Bumbleride Indie 2018, toonis tourmaline waves. Nii ilus, kirev, särav ja kena, et ma ei jõudnud kohe ära oodatagi millal ometi saan sinna pista oma beebitüdruku, et sellega siis särades mööda meie väikelinna tänavaid patseerida.

dsc_0162

Bumbleride Indie 2018, beebipesaks tehtuna, kaarvari max pikkuses.

Pean lihtsalt mainima, et stroller24.com’is on tõenäoliselt kõige meeldivam ja kiirem klienditeenindus, mille osaliseks on mul olnud au saada. Kõigile küsimustele vastati väga kiiresti ja põhjalikult, ning käru oli mul juba järgmisel päeval käes – teisel pool Eesti otsas!

Esimese asjana asusin käru õhinaga kokku panema. Algul kartsin, et ehk on see nii keeruline, et pean lausa mehe töölt koju ootama, aga ei! Kõik oli imelihtne ja käru läks justkui iseenesest ludinal kokku.

Küljelt, kui kaarvari on max pikkuses

Küljelt, kui kaarvari on max pikkuses

Kuna Joel oli mul selleks hetkeks kohe 2a saamas ja kõndis juba ammuilma jalutustiirudel ise, polnud mul selle iludusega alguses väga midagi tehagi. Paar üksikut korda vaid toppisin sinna Joeli sisse, et oma kärutamise vaimustust veidigi leevendada. Juba esimesel tiirul sain aru, kui hea käruga on tegu ja millest kõigest olen ma kõik need aastad ilma jäänud! Ja ma veel arvasin, et Hartan on mugav käru…

Kaarvari ilma pikenduseta

Kaarvari ilma pikenduseta

Ma pole muidu väga kolmerattaliste kärude fänn, sest need on mulle seni tundunud sellised…ebastabiilsed ja veidrad. Aga ma pean tunnistama, et BR Indiega mul seda tunnet ei teki. BR on minu arvates üsna suur ja kindlasti kohe väga stabiilne. Suur, pöörlev esiratas on vaid plussiks, sest mulle absoluutselt ei meeldi, kui ma pean käru lükkesanga väänutama, et kuskile pöörata või üle äärekivide minna. Bumbleridega seda probleemi pole – juhi käru kasvõi ühe sõrmega. Lükka ja läheb! Äärekividest ja uksepakkudest läheb nii üle, et ei pane tähelegi.

Kaarvari on HIIGLASLIK. Vanal kärul oli pidevalt mure, et vankri ”suu” oli liiga avatud ja sügis-talvised külmad tuuled puhusid magavale lapsele näkku. BR kaarvarju tõmbad aga vajadusel nii kinni, et käru sisse pole peaaegu midagi nähagi.

Kaarvari pikendusega, max pikkuses

Kaarvari pikendusega, max pikkuses

Vedrustus on sel ka super! Meil on siin kahe poe vahel üks teelõik, mis on justkui kuumaastik. Tee on seal nii ebatasane, et niisamagi on seal käia keeruline, ning vana käruga istusin seal pidevalt kuskil augus kinni, või käis pakikorvi põhi kuskile tee serva pihta. Bumblerideiga pole ma aga kordagi hätta jäänud. Ka täislaadungiga sõidan sealt läbi nagu nalja.

Täislaadungist rääkides… Käisin eile Madli esimese elukuu arstivisiidil ja pidin Annu-Joeli ka kaasa tarima. Otsustasin, et ma ei viitsi nendega mööda linna venida, seega toppisin nad kõik kärusse. See jalatoe koht pole vist tegelikult mõeldud istumiseks, aga hädapärast ajab asja ära küll. Kui mul seisulauda käru küljes pole (enamasti pole), on Annul ja Joelil pidevalt vaidlus kes sinna ette istuda saab (enamasti mitte keegi, sest… käigu jala :D). Ju siis ikka on mugav kah. Veidi raskem on niimoodi manööverdada küll, aga vähemalt saan punktist A punkti B ilma, et ma peaksin kedagi kuskilt kraavist nattipidi välja lohistama, sest ‘oiii, nii ilus värviline puuleht’. :D

wpid-IMG_20180905_142110_694.jpg

Mainimist väärt on ka piiluakna magnet kinnitus. Enamus kärudel käib see aknake lahti krõpsuga ja see krõps teeb iga jumala kord nii rõvedat häält. Bumbleride Indie 2018 aasta mudelil on see aga magnetitega ja HÄÄLETU.

Imelik on minu arvates vaid see õhutusauk, mis peatsisse jääb, kui käru seljatoe küljest see lapp ära võtta. Miks seal all ei võiks võrk olla? See häirib mind niivõrd palju, et ma pole seda võimalust veel kasutanudki. Ma siiani kusjuures arvasin, et ma teen midagi valesti, sest see pole ju ometigi võimalik, et sinna peabki selline rändom auk jääma… Aga noh, pole hullu, sest palju meil selliseid ilmasid ikka on, et oleks seda õhutust vaja.

Ma Indie kohta sellist pilti ei leidnud ja spetsiaalselt seda tegema ka minna ei viitsinud, aga siin on seda auku näha

Seljatoe reguleerimise nöörisüsteem on ka minu arvates ülihea. Tavaliselt on ju kärudel mingid kindlad asetused, kuhu seljatugi lukustub. Bumblerideil sätid aga selle kõrguse 100% sina.

Veidi muretsesin ka sellepärast, et sel kärul ei saa muuta kas laps sõidab NSS või SSS. Väga harjumatu tundus mõte sellest, et ma ei näe jalutamise ajal oma beebit, sest ma olen ju harjunud lapsele koguaeg näkku vahtima. Aga kui ma sellele pikemalt mõtlema jäin, leidsin, et kärutamise ajal ei olegi mul niikuinii aega seda beebit seal passida, sest pean teised kaks ka elus hoidma ja jälgima, et nad kuskile ära ei haihtu. Ja no nii ongi – ma ei tunne absoluutselt SSS võimalusest puudust. Kui tahan beebit kontrollida, siis ajan end kikivarvulike (väikse inimese rõõmud) ja piilun läbi katuseluugi. :D

*Muide, Bumblerideil tuleb aasta lõpus välja ka käru, mille sõidusuunda saab muuta!*

Kui see viimane aga oleks minu jaoks siiski probleemiks kujunenud, saab Bumblerideile juurde osta ka beebikookoni, mis käib SSS. Mina aga sellest hetkel puudust ei tunne ja minu arvates näeb BR beebikookoniga maru imelik välja kah.

Õnneks saab käru istumisosa niisamagi mõnusaks beebipesaks teha. Tuleb vaid jalatugi üles tõsta, paar trukki kinni panna ja ongi juba väga hea. Pole vaja isegi mingeid ekstra madratseid vms, sest käru sisu on niisamagi väga mõnus ja pehme.

Mis siis veel… Pakikorv on hiiglaslik! Käru käib väga kergelt kokku-lahti ja võtab suhteliselt vähe ruumi. Lükkesanga abiga seisab see kenasti kokkupandult püsti. Mulle meeldib ka see, et kui käru kokku panna, jääb istumisosa sissepoole. Üpris kerge on ta ka, miski kümme koma midagi kilo. Rattapump on kaasas ja sellele on pakikorvi juures spets lukuga tasku olemas. Taskuid ja peidukaid on sel kärul üleüldse päris palju. Ja teate mis on selle käru juures veel hästi lahe? Selle kangad on valmistatud 100% taaskasutatud PET pudelitest!

dsc_0175

Kokkupandult püsti

Need mõned üksikud korrad, kui ma enne Madli sündi sellega Joelit kärutasin, hoidsin koguaeg hinge kinni, et ta jumala eest mu imeilusat käru kuidagi ära ei määriks. Ükskord ta aga siiski ajas kärule mahla peale ja ma pidin peaaegu südari saama, sest omg, mu tuttuus iludus, eksole. Aga selgus, et mahl jäi piiskadena käru kanga peale ja ei imendunudki riide sisse. Issand milline kergendus see oli! Pühkisin piisad ruttu käega kärult maha ja oligi kõik – tumedast viinamarjamahlast ei jäänud jälgegi! Aga teades millised rokanokad mu põnnid on, siis on igatahes vägagi tore, et käru kõik detailid on eemaldatavad ja pestavad, sh ka kaarvari! See oli mul käruotsingutel ka üheks nõudeks.

Bumbleride Indie on meile ideaalne käru ja kui ma vajaksin järsku tandem käru, siis oma Indie vahetaksin ma ainult BR Indie Twin versiooni vastu!

Milliste kärudega teie igapäevaselt ringi jalutate? Milline on teie lemmik käru? Millist käru te veel proovida sooviksite?

 

 

 

Maagiline häll?

Niipea, kui sain teada, et Madlikest ootan, hakkasin taaskord mõtlema ka vaja minevatele beebiasjadele. Kuna ma iga jumala kord suure hurraaga täiesti kindel olen, et mina küll enam iial ühtegi last siia ilma juurde ei tooda, olen kogu oma titetavaari laiali jaganud. Õnneks millestki väga ilusast ja väärtuslikust (emotsionaalses mõttes) ma niiviisi ilma jäänud pole, aga iga rasedusega olen ma siiski asjade muretsemisega suht nullist alustanud. Nii ka sel korral.

Kuna ma juba tean millised mürgeldised ja tuulepead mu vanemad lapsed on, oli üks esimesi asju, mida otsima hakkasin, justnimelt häll, voodi või mõni muu selline asi, kuhu ma saaksin beebi päevasel ajal ohutult magama panna. Diivani või enda voodi peale ma teda igatahes magama jätta ei julgeks, sest siis oleks ikka VÄGA tõenäoline, et beebi ühel hetkel lihtsalt laiaks hüpataks.

Otsingud kestsid kuni mulle jäi silma Tiny Love 3in1 hälli. Kuna see tundus hea just oma multifunktsionaalsuse pärast, otsustasingi selle soetada. Mees mul oli küll alguses kõhklev, ning mõtles, et kas on ikka mõtet siia järjekordset vidinat jalgu seisma osta, kui beebi seal lõpuks vaid kaks korda kergelt tukub, ning ülejäänud aja niikuinii vaid minu kaisus või süles tudub. Eelnevate lastega on meil just nii läinud, aga nüüd peame küll tunnistama, et hälli ost on ennast igati ära õigustanud, sest Madli on seal maganud iga jumala päev!

Madlikene minu voodi kõrval, oma hällis tudumas

Kuigi hetkel on Madli veel pisike ja hälli kasutamegi peamiselt vaid voodina, on sel võimalusi veelgi. Näiteks saab seda hälli ühe käeliigutusega teha lamamistooliks (tõmba seljatugi üles, ning jalatugi läheb automaatselt alla). Seljatuge saab erinevatele kõrgustele sättida, seega on see minu arvates sobiv ka refluksiga beebidele, kel on vaja kõrgemat peaalust. Kui hälli väiksed tugijalad alt ära lükata, saab hälli mõnusalt kiigutada. Lisaks on hällil ka vibratsiooni võimalus, ning küljest ära käiv valguse ja muusikaga mängukonsool.

wpid-dsc_0602-616941567.jpg

Lamamistooli asendis on ta reaalis selline. Mängukonsooli olen hetkel ära pannud ja tegelikult on sel ikka traksid ka, et laps toolist uperkuuti ei käiks, aga mina jätsin need hetkel veel madratsi alla peitu.

Minu jaoks saigi otsustavaks see, et hällil on nii palju erinevaid võimalusi. Annemaiale ja Joelile ostsin ma toona kõik toolid ja kiigud eraldi, ning terve tuba oli siis kolu täis, selle hälliga on aga hea kerge, sest kõik asjad on ühes tootes olemas. Lisaks on see ka parajalt kerge, nii, et mina liigun sellega alatihti ka mööda maja ringi – titt ühes ja häll teises käes, ning tõstan seda kuhu parasjagu vaja.

Mõnus pikk kaarvari, et päike või õhtune tuli silma ei paistaks

Madli kiidab igatahes heaks, sest uni on tal selles hällis tõesti hea! Hakka või uskuma, et hällil on võluvõimed, sest mitte ükski mu lastest pole iial nii hästi maganud, kui nüüd meie väike Madlike.

wpid-dsc_0613-715724599.jpg

Kui kellelegi hakkas nüüd see häll huvi pakkuma, siis tipatapa.ee lehel hakkas neile hällidele sooduskampaania. Samasugune katusega häll, nagu meil on, maksab 99.- (tava 119.-), ning ilma kaarvarjuta Tiny Love Rocker Napper 3in1 häll maksab nüüd 89.- (tava 99.-)

Millistes hällides/voodites teie põnnid beebidena maganud on? Kas teil on pigem kaisu-beebid, või olete nad kohe oma vooditesse harjutanud? Mulle üldiselt  meeldib kaisu-beebindus, sest millal neid siis veel hoida ja nunnutada, kui mitte titena, eksole? Ja väga mugav on olnud ka niimoodi rinda anda, et ei pea end palju liigutamagi – tiss suhu ja maga aga edasi. Nüüd aga on mul lõpuks beebi kes üldiselt ärkab öö jooksul vaid kaks-kolm korda, seega olen end ikka üritanud voodist välja vedada, et laps korralikult ära sööta ja krooksutada, ning siis rahulikult, igaüks enda voodis, endasi magada.