Suurfirmadel on ikka küüned enda poole

Tegin eelmisel nädalal üleskutse, et andke mulle teada perekondadest, kus kasvavad erivajadusega lapsed. Loe üleskutset SIIT! Neid kirju ikka aina koguneb, aga teate mis on kogu loo juures äärmiselt kurb? Ma olen kirjutanud pea KAHEKÜMNELE firmale, kust tänaseks päevaks olen tagasi saanud KAKS kirja, ning needki negatiivse vastusega.

Ma lihtsalt ei saa aru! ”Vabandust, pole huvitatud” – mul kulus selle kirjutamiseks kolm sekundit! Kas tõesti on nii raske see vastus saata? Ei no, selles mõttes, et ma saan aru küll, et nad saavad neid abipalveid, koostöö pakkumisi jms ilmselt iga päev, aga vastata oleks siiski viisakas, ei? Minul tekivad igatahes vastumeelsed tunded nende firmade suhtes ja edaspidi pigem väldin nende toodete ja teenuste kasutamist. Lihtsalt…nõme.

Ma ei tea mis on nõmedam – kas nemad, et ei soovi mu heategevuslikus projektis kaasa lüüa, või mina, arvates, et olen piisavalt hea kirjutaja, et nad üldse tahaksid nõus olla… Ühesõnaga, mu ilus plaan hakkab kolinal läbi kukkuma, sest firmad ei ole isegi vaevaks võtnud mulle vastata ja see ajab ausalt mul kopsu üle maksa! :(

Ilmselt peab käiku minema plaan B, et abivajajad siiski oma kingitused saaksid. Nimelt mõtlesin ma teha midagi Maxima jõulupuu sarnast – paneks soovid listina üles ja siis on vabatahtlikel võimalus valida kes, kas ja mida abivajajale kinkida sooviks. Hetkel on mul juba kaks vabatahtlikku olemas, kes on olnud nõus panustama kumbki 50 euroga. Super! Aga seda on kahjuks siiski vähe, sest hetkel on kingisoovi avaldanud juba pea 10 inimest. 10 pole ka palju, aga arvestades, et mul on hetkel täpselt null sponsorit olemas, on seegi päris korralik arv ja ma ei taha ju mitte kellelegi pettumust valmistada. :(

Enamik sooviksid minna kuhugi lõõgastuma – spaa, massaaž, kino vms, aga on tulnud ka soove näiteks kohvimasinale, pulsikellale, ehetele jms. Ehk seisab kellelgi kodus kasutult mõni korralik ese, mida võiks mõnele abivajajale kinkida? Või kui soovid ise mõnele lapsevanemale kingi-sponsoriks olla, anna teada! Sõitku need suurfirmad siis oma rahamägede otsas põrgusse ja teeme selle asja ise ära! :D

***

Ajal, mil seda postitust kirjutasin, taggis keegi mu üleskutse postituse alla ühe ilustuudio ja kõigest kümne minutiga sain ma projektile ühe lisaõla juurde! Aitäh!

”Sünnitus on rõve, vastik, tülgastav…” – hmmmm, EI!

Ma täna just mõtlesin jälle oma sünnitustele, sest lugesin ühe naise blogi, kelle esimese lapse sünd oli väga sarnane minu Annemaia sünniga – erakorraline keiser, lapse kukalseisu tõttu, sellele eelnevad meeletud tuhud, mis lõpus kestsid lausa 40+ minutit jutti, kõik need emotsioonid jne, ugh. Kuigi ma enam ei mäleta seda valu, tean ma tänase päevani, et see sünnitus oli üks mu elu kõige hullemaid kogemusi. Ma lihtsalt imestan, et ma peale seda veel üldse lapsi julgesin saada… Aga näed, sain. Ja nagu välja tuleb, siis lausa nii edukalt, et tahan neid veelgi juurde (okei, ühte). Segane, ma tean! :D

Millal see alles oli, kui Mallukas oma saates põlgliku näoga sünnitusest rääkis ja ütles, et see on tülgastav, rõve, ebameeldiv, rõve, vastik…misiganes ühesõnaga. Jah, ega see just midagi sellist pole, mida ma iga nädal hobikorras teha tahaks, aga mina isiklikult ei kasutaks (enam?) iial sünnituse kohta sõna ‘tülgastav’. Tundub kuidagi…vale. Ma olen nüüd vist pigem see naine, kes on otsustanud sünnitusele vastu minna positiivse emotsiooniga, ning olla ”avanev lilleõis”, sest kui sa juba end ette kettasse ajad ja mõtled, et see saab olema tülgastav, siis nii ka läheb. Ma ei tea miks ma seda praegu siin rääkima hakkasin, aga see on mul juba ammu mõttes olnud. Ma lihtsalt ei suuda selle ”tülgastav, rõve, vastik” väitega nõustuda!

Mina, kui kolme VÄGA erineva sünnituse läbi teinud naine, ütleks pigem, et väga palju on sünnitaja enda peas kinni… Loomulikult ei saa muuta asju, mis vajavadki meditsiinilist sekkumist – nagu näiteks see kukalseisu tõttu tehtud keiser mul – aga üldjoontes usun ma ikkagi seda (mõne arvates vuu-duu) juttu, et mida mõtled ja kardad, seda saad ja pea iga naine on looduse poolt loodud sünnitama ja saab sellega iseseisvalt hakkama.

Ma ei teagi mis selle postituse point on, aga ma tahtsin lihtsalt endast selle mõtte välja saada. Ja veelkord, ma tungivalt soovitan KÕIGILE rasedatele Ina May Gaskini raamatut ”loomuliku sünnituse teejuht”. SEE MUUTIS MU ELU!

dsc_0059-1

Täiesti rändom, mitte teemaga haakuv pilt – sorri, not sorri. :D

Esimesed Sammud

Kui ma pubekas olin, oli mul TERVE sein Videvikusaaga pilte täis prinditud. Jah, justnimelt prinditud, sest ilusate postrite ostmiseks ma raha raisata ei raatsinud. Ja noh, ega mul siis väga polnudki raha mida raisata… Seega salvestasime sõbrannaga googlest suvalisi Videvikusaaga pilte ja printisime neid A4 paberile välja. Must-valgelt ka veel kusjuures, sest tal polnud värviprinterit! Issand kui kahju, et mul pole sellest seinast pilti… Teibiga veel kinnitasin need õudused tapeedi külge, seega kukkus see krempel mul pidevalt seina pealt alla, nurgad lipendasid koguaeg ja noh, see oli tegelikult ikka päris kohutav! :D

Aga nüüd olen ma ikka sammukese must-valgetest õudustest edasi tulnud. Peale Joeli sündi leidsin ma esimesedsammud.ee lehelt imearmsad, raamitud postrikesed, kuhu on kirjutatud lapse sünniandmed ja juurde saab lisada ka pildi. Minu arvates väga armas! Ja noh, kasulik ka, kui sul on 799303 last, kelle sünnikuupäevi, sünnikaalusid ja -pikkuseid sa koguaeg segi ajad. Alles see ju oli, kui ma olin TÄIESTI veendunud, et Madli sündis mul 29.juulil! Ma kusjuures siiamaani ei saa aru miks ma nii arvasin, issand kui haige tegelikult! :D

Ühesõnaga, leidsin need raamitud plakatid ning tellisin need toona Annu ja Joeli sünniandmetega. Aga nüüd, kui meile lisandus veel üks ilmakodanik, pidin ju temalegi samasuguse saama. Kõigil kolmel peab ikka samasugune olema!

dsc_0066-1

Mees mul pidevalt vaatab ja irvitab, et tema näeb Madli asemel MADU. Ma soovitan tal koguaeg silmaarstile minna või siis kooli tagasi pöörduda, sest U täht on ju alt ümar, mitte kandiline. :D

Kuigi tegu pole otseselt* koostöö postitusega, küsisin teie tarbeks esimesedsammud.ee lehelt ka sooduskoodi. Sooduskood ”lipsuke” annab teile -15% ja see kehtib ainult selle nädala lõpuni, seega kes midagi tahab, peab siva tegema. :)

*Annu ja Joeli postrid sain toona kingituseks, koos teiste asjadega. Madli oma plaanisin ise tellida, aga kuna ma seda kohe kodulehelt ei leidnud, kirjutasin otse omanikule, et selle saadavuse kohta uurida. Ta siis saatis selle mulle ise niisama, ilma kohustusteta kingituseks, sest me oleme varemgi nii palju kordi edukat koostööd teinud. Aitäh, Marge!

 Kas ja milliseid postreid teie pubekatena seintele kleepisite?