Lõhnab kui liha, maitseb kui liha

Ma olen saanud palju küsimusi seoses sellega mida mina oma loomadele süüa annan. Minu arvates on loomadele kvaliteetse toidu pakkumine ülitähtis, et nad elaksid ikka pikad ja õnnelikud elu, ning neil ei tekiks terviseprobleeme. Seega olen ma kassidele toidu tellinud Saksamaalt, kus kvaliteetne kuivtoit on palju soodsam, kui meil siin Eestis ning koertele keedan söögi tavaliselt ise valmis, et täpselt teada mida ja kui palju nad tarbivad. Enamasti ostan ma lihatooted soodukate ajal ja suurema koguse korraga, et oleks hea sügavkülmast võtta. Juurviljad ja kuivained on meil ju niikuinii koguaeg kodus olemas. Ükspäev näiteks tegin neile nii süüa: broilerisüdamed, maks, porgand, peet, riis ja sortsuke searasva – kausid tehti nii puhtaks, et sinna ei jäänud riisikübemekestki.

Sämmi õnneks armastab juurvilju. Lausa nii palju, et harvad pole ka need korrad, kui avastan koera peadpidi küülikupuurist, kust ta endale jänku õhtusööki sisse kühveldab… Mina igatahes soovitan kõigil hästi läbi mõelda mida teie loomad söövad ja millele te oma raha raiskate. Kas loom saab kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalid kätte? Ise tehtud toit tuleb hea majandamise ja plaanimise juures lõppkokkuvõttes isegi soodsam, kui need toidupoe rämpskrõbinad.

Kui aga ise teha ei viitsi-saa-taha, siis heaks alternatiiviks on kvaliteetne kuivtoit ja konservid. Koeratoit.ee saatis mu kutsadele kingipaki, kust leidsin mitut erinevat sorti konserve ja krõbinaid. Mitte, et ma enne kahelnud oleksin, aga juba pakke avades oli selgelt aru saada, et tegu on tõepoolest kvaliteetse toiduga – selline lihaaroom lõi näkku, et võttis hinge kinni (ma pole eriline liha fänn). Sämmi lausa hullus nende toitude järgi! Ta on meil selline täitmatu auk ka, et ta oleks tõenäoliselt end lihtsalt lõhki õginud, kui vaid oleks selle paki kätte saanud.

Platinumi kuivtoit sisaldab vähemalt 70-73%, ning märgtoit lausa 83-84% puhast liha, ning seda kulub ka palju vähem, kui tavalist toidupoe kuivtoitu*, sest see sisaldab palju rohkem loomale vajalikke aineid. Näiteks minu 50 kilo kaaluv Sämmi vajab Platinumi krõbinaid päevas vaid 425-600g. Lisaks ei paisu Platinum kuivtoit maos ning maokeeru tekkimise oht on oluliselt väiksem võrreldes tavalise kuivtoiduga.

Pilt: koeratoit.ee

*Tavaline toidupoes müüdav kuivtoit (KiteKat, Whiskas, Pedigree, Darling jms) on tegelikult täiesti mõttetu rämps, sest sinna topitakse kokku kõik tootmisjäägid, mida kuskile mujale panna pole. Loomale ei anna see reaalselt mitte midagi muud, kui korraks tekkiva täiskõhutunde. Vaadake ise mis on pakendite taha kirjutatud. Kui esimese kolme komponendi seas pole reaalne LIHA, on tegu rämpskrõbinaga, millele pole mõtet oma raha raisata. Sama kilohinna eest saaksite juba oma loomale puhast liha osta!

Sellist jama sisaldavadki toidupoes müüdavad krõbinad

Millist toitu teie loomad söövad ja kust te seda ostate? 

PS. postitus on sündinud koostöös koeratoit.ee‘ga. Sisestades ostukorvis sooduskoodi „LIPSUKE10“ (ilma jutumärkideta!) saab ostult -10% allahindlust. Kood on mõeldud ühekordseks kasutamiseks registreerunud kasutajatele ning kehtib aasta lõpuni. Korraga kehtib vaid üks soodustus.

Blogimisest ja koostöödest

Mul on viimasel ajal väga palju koostöö postitusi olnud ja tänu sellele tundub mulle, et mu blogi on veidi nagu… alla käinud või igavamaks muutunud, sest ”päris elu postitusi” on vähem. Aga samas olen ma ka rõõmus, et ma nii paljudele ettevõtetele positiivses mõttes silma jäänud olen ja nad mulle kirjutada on otsustanud. Mõne firmaga on koostööks läinud, mõnele olen aga ka ära öelnud, sest kui inimene ei vaevu isegi ühte mu postitust läbi sirvima, ei soovi mina tema tooteid teile ka tutvustada.

Viimati näiteks pakuti mulle, kui alles sünnitanud ja imetavale emale, mingit väga ekstreemset dieedikuuri vms toodet. Kui ma küsisin kas nad on ikka kindlad, et see toode imetavale emale sobib, oli nende vastus umbes selline, et ‘aa sul on imik vä’… Nagu halloo, kui nad oleksid toona mu blogi kasvõi korraks lahti võtnud, oleksid nad kohe esimese postitusena näinud sissekannet Madli kahekuuseks saamisest.

Ja siin samas on olemas sellised firmad, kelle kirju lugedes tuleb mulle naeratus suule, sest juba nende kirjast on aru saada, kui armsad ja soojad inimesed nad on. Lisaks on neil a-la-ti kodutöö tehtud! Nad teavad mu laste ja loomade nimesid, vanuseid, kaudselt piirkonda kus ma elan jms. Sellist basic infot, mis kõik on tegelikult mul lühikokkuvõttena ka blogipäise all oleval lehel ”MEIE” olemas, aga millegipärast keegi seda enamasti lugema ei vaevu.

Ma loomulikult ei oota, et kõik firmad, kes mulle kirjutavad, loeksid terve mu blogi läbi ja teaksid mu elulugu, aga nii vähest eeldan ma ikka, et nad on veidigi minu kirjutamisstiili ja muu sellisega tutvunud, sest kuidas nad muidu teavad, et ma nende tootest kirjutama sobiksin – ainult numbrite järgi? Kehv turundus sellisel juhul, ütleks ma. :D

Teile, oma armsatele lugejatele ja toetajatele, olen ka väga tänulik, et te siin ikka käite, klikite ja neid tüütuid reklaame talute. Iga klikk neil hüpikrekaamidel toob mulle veidi taskuraha. See nö ”taskuraha” ostis suvel Madlile näiteks korraliku turvahälli, voodi ja kõhukoti. Ma lasin sel rahal seal päris mitu kuud koguneda ka, aga tänu teile, kes te neid reklaame siin ikka klikite, tekitas see väljaminek mulle palju vähem stressi. Ma teadsin, et see raha on mul tänu blogile juba olemas ja ma ei pea selle jaoks midagi ‘ekstra’ tegema. Ühe palgaga majandada ära kogu majapidemine ja kolm last, polnud üldse kerge, seega aitäh teile selle panuse eest. :)

Nüüd on mu kirjutamine juba sellisele tasemele jõudnud, et ma pean hakkama firmat registreerima ja see on ausalt öeldes hirmutav. Aga see on midagi, mis tuleb ära teha, seega soovige mulle edu ja jätkake ikka klikkimist. :*

Jõulud…ugh

Ausalt, mul tuleb (kujundlikult öeldes) okse kurku, kui ma jõulukingitustele mõtlen. Mul on juba täielik error ja kõrvadest hakkab varsti tossu välja ajama. Mu lastel teoreetiliselt poleks enam mitte midagi vaja ja nad ise ei oska ka eriti midagi tahta. Aga MIDAGI ju tuleb kinkida, et neil oleks ikka jõuluhommikul tore kuuse all kingitusi avada ja no oleks ikka see lapselik jõulurõõm ning elevus. Siin aga tulebki see suur AGA… aga mida kinkida?

Kui ma Annult küsisin mida ta jõuludeks tahab, ütles ta, et kassi, kes räägib ja kõnnib…? Ma võin vaid eeldada, et see on mingi elukas, mida ta on KidZone multikakanali reklaamidest näinud, aga seni pole ma veel täpselt ära suutnud tuvastada mis asi see on… Samas ma tean, et isegi kui ma saan teada mida ta mõtleb ja selle eluka ära ostan, on ta jõulude saabumise ajaks juba 101 korda ümber mõelnud.

Nukk Anna-Liisa

Variant on ka Eesti keeles rääkiv ja laulev nukk Anna-Liisa. See nukk oli kaalukausil ka Annu sünnipäevakingitusena, aga lõpuks ostsin talle ikkagi Annabell beebinuku, kes nutab pisaratega, pissib ja teeb igast imevigureid, nagu päris beebi. See beebinukk on niiiii kriipi tegelt! See nutta siin ulgus, siis mul hakkas piim jooksma selle nutu peale. Päris üks korda on nii olnud, et Annu mängib oma nukuga ja ma mõtlen, et Madli on üles tõusnud, ning lähen teda õuest ära tooma vms. Lutti ja pudelit imeb see nukk ka nii, et suu liigub jne. Haige elukas. :D

Ma arvan, et Annule võiks meeldida ka nukumaja. Mulle meeldivad välimuselt  mahedamates toonides KidKrafti majad. Samas Nukukodu nukumajad on ka lahedad, sest need on käsitöö ja täispuidust jne, aga koos mööbliga läheb nende hind veidi metsikuks. Samas ega see KidKraft ka odav lõbu ole…

KidKrafti nukumaja Savannah

Madlile tellisin kaks WubbaNubi juurde ja talle ma rohkem ei ostagi midagi, sest… ta on kolmekuune ja tal on jõuludest suva.

Joeli kingitusega olen ma aga püstihädas! See poiste värk pole ikka üldse minu teema… Ma pole tegelikult üldse see inimene, kes liigitaks asju poiste ja tüdruku omadeks, sest ma usun, et mänguköögis kokkamine ja beebinukkude kussutamine on poisilegi vajalik ja igati normaalne, samamoodi nagu tüdruk võib autodega mängida, puu otsa ronida ja mõõgavõitlusi pidada, aga ma tahaks Joelile ikkagi midagi sellist ”poisilikku” – autorajad, traktorid jms. Ta jookseb praegu muudkui Annu sabas ja muutub siin vaikselt juba mu kolmandaks tütreks. Ükspäev kaklesid siin Annuga kleidi pärast. Annu ütles, et Joel on poiss ja ei kanna kleite. Joel sai tigedaks, et no mismõttes ta ei või kleiti kanda ja üritas Annu kapist järgmist võtta. :D

tenor

Meie majas on valdav osa mänguasju ikkagi tegelikult ”tüdrukute omad” – mänguköök, beebinukud, barbid, nukukärud jne. Isegi pusled on kõik printsesside teemalised. Hädasti oleks vaja veidi maskuliinsust juurde tuua. Esimese asjana hakkasin neid Hot Wheels radasid ja asju vaatama. Paar HW mudelautot Joelil juba on, aga see on ka kõik… Samas ma ei tea, need tunduvad sellised rändomid plastmassist käkid. Isegi kui katki ei lähe, siis ikkagi, plastik… Ja ma ei saa väga nendest HW asjadest aru ka. Mis point neil on? Saab neid kõiki omavahel ühendada, nagu näiteks ikea rongiteid, või on need igaüks eraldi…’asi’? On need üldse midagi, mida ma võiksin vaadata? Millised need ägedad rajad on, mis teie lastele meeldivad? Appiiii, mul pole aimugi!

wtf

Kui Joel on üksi kodus, mängib ta kõige rohkem puslede ja legodega, samuti ka puidust rongiteedega. Koos Annuga on neil põhiliselt rollimängud ja kõige rohkem mängitakse siis mänguköögis ning lõigatavate puu- ja juurviljadega poodi-pikniku. Beebinukud ja nukuvankrid on ka au sees. Joel on väga hell ja armastav, muudkui kussutab nukke ja sõidutab neid magama, teeb mulle mänguköögis süüa jne. Ma olen kindel, et temast saab ühel heal päeval tänu neile mängudele suurepärane isa ja abikaasa.

Aga sellegipoolest, tahaks mingit ägedat auto värki talle. Seega poiste emmed, andke mulle nõu, millega teie 2.5 aastased mängivad? Mida teie sel aastal oma lastele kingite? Olete üldse juba jõulukingi lainel? Võite rääkida ka sellest mida teie neljaaastased plikad sel aastal jõulukuuse alt leiavad, äkki saan veel häid ideid.

Edit: Sain jälile mis elukas see on, mida Annu tahtis. See küll ei räägi ega kõnni, nagu ta alguses väitis, aga Annu pistis röökima, kui nägi seda Pomsies kassi reklaami ja ütles, et see ongi see mida ta algselt juba mõtles. Okkk :D

 

Korralik südar enne ööund

Mulle tuli hommikul SMS, et postkontoris on mulle mingi saadetis, aga selle saab vaid ID-kaardi alusel kätte. Alguses ei arvanud ma sellest suurt midagi, aga siis rääkisin sõbrannale ka, et nii veider, sest varem pole ühegi saadetisega sellist märget juures olnud. Ta siis nagu muuseas ütles, et ”ah, kohtukutseid jms saadetakse ju ka nii”. 😨
 
Pole vist vaja öeldagi, et mul tõmbas sees ikka pääääääris õõnsaks. Hakkasin siis detektiivi mängima, et teada saada mis pakk see selline on. Esimesena suundusin omniva lehele, et näha kust pakk teele pandud on – ei midagi, seda pole süsteemis!
Läksin veel rohkem närvi, mõtlesin juba, et mis jama see nüüd mulle kaela sadanud on. Äkki olen millestki bloginud, mis kellelegi ei meeldi? Äkki see tšikk, kes mind jänkupoja ja selle tavaariga üle lasi, andis mu menti, sest ma talle raha tagasi ei maksnud? Äkki on koerad midagi külapeal teinud? Äkki ma sain suvel Lätis trahvi vms? MIS ASI SEE ON!!!!
 
Lõpuks mõtlesin, et kammin oma Ebay ja Aliexpressi ka igaks juhuks läbi, sest äkki ma olen midagi välismaalt tellinud ja selle ära unustanud. Lootus sureb ju viimasena! Ja mida ma Aliexpressi ajaloost leidsin, joppakolla… ma olen augusti kuus tellinud Joelile TRUSSIKUD ja need nüüd jõudsid siis kohale. Täiesti pekkis, mul süda siiamaani taob sees nagu võidusõidu hobusel.
Kuradi…trussikud!