Madlikese 6k

Lugesin eile Beriti blogi ja siis see mind tabas, nagu välk selgest taevast – Madli saab ju ka homme (täna) kuuekuuseks ja peab ka PÄRIS asju sööma hakkama. Et nagu… alles ta sündis mul siin diivani ees* ja oli nagu väike rosin ning nüüd… nüüd pean ma talle mingeid kemüüsesid kokku vaaritama hakkama. Mul pole söögitooligi talle! Ja isegi, kui oleks, siis poleks mul seda kuhugi panna… Ootan ruumisäästlike söögitooli-lahenduste pakkumisi!

*Ma siiamaani naeran, et ei tasu ikka selliste asjadega nalja teha. Ma ju pidevalt naljatlesin, et ”sünnitan diivani ees” ja noh, sünnitasingi. Kogemata. :D

Ma ütlen ausalt, et ma ei oodanud seda lisatoidu aega kohe ÜLDSE! See on niiiii tüütuuu. Ammu unustatud teema on see ”huvitav mis nägu ta selle-tolle-kolmanda asja peale teeb” elevus. Minupoolest võiks ta vabalt veel poolteist aastat ainult rinnast toituda. Oeh, elu oleks niiiiii kerge…

Püreedega ma enam tegelikult jaurama ei viitsigi hakatagi, sest mitte ühelegi mu lapsele ei ole see jura meeldinud. Varem või hiljem olen ma nii ehk naa kõigi nendega näputoiduni jõudnud ja this is the way to go! Aurutad juurikad ära, viskad kangid titele kätte ja lasku aga hea maitsta. Näputoit pidavatki lapsele tegelikult kasulikum olema, sest suu lihased peavad rohkem tööd tegema ja nõnda tulevat lapsel rääkimine ka kergemalt. Lisaks arendab näputoit peenmotoorikat jne. Ühesõnaga, näputoit olla kasulikum, kui püreed – uurige ja proovige. Lapsevanemale on see minu arvates ka lihtsam, sest kogu ”söötmise” teeb laps ise ära. :D

Aga mis puudutab veel mu 6k Madlikest, siis nüüdseks oleme temaga paar korda juba taastusravis käinud. Nimelt on temalgi vähekene lihaspingetega probleeme ja paganama laisk on ta ka. Aga võimlemine aitab ja juba on tulemusi näha. Pole ilmselt kaugel see aeg, kui ta mulle mütsaki-mütsaki järgi lendab ja mul püksisääres kinni on nagu väike hagijas. Pean nentima, et jällegi – ma ei oota seda aega. Kui Madli roomama saab, läheb elu siin majas ikka tunduvalt keerulisemaks (väiksed mänguasjad ja loomakarvad)…

Aga Madli on meie väike päike. Enam ammu ei kakle Annu ja Joel sellepärast kes saab minu kõrval pikutada, vaid sellepärast, kes õe kõrvale saab. Kaklevad nad ka sellepärast kes tita endale esimesena hommikul sülle saab või kelle kord on parasjagu Madlikest musutada… Ahjaa, sellepärast lähevad nad ka tülli, kui Madli liiga kauaks ainult ühte neist vaatama jääb. :D

Madli on nii rõõmus ja rõõsa laps, et teda on ainult lust vaadata, hoida ja armastada. Temaga on nii lihtne! Tal on 95% ajast nägu naerul, eriti veel siis, kui õde-vend vaateväljas lollusi teevad. Emme on muidugi kõige lemmikum inimene siin ilma peal ja ilma emmeta on lugu kohati ikka päris paha. Emme kaisus on kõige turvalisem ja soojem magada, emme süli on kõige pehmem ja emme piim on kõige maitsvam. Madli pole üldse kurnavalt emmekas, vaid täpselt parasjagu. Kui kõik on hästi, on ta üldiselt nõus kenasti omaette mängima ja asju uurima, erinevalt näiteks Beebi-Annust, kelle vaateväljast ei saanud ma reaalselt mitte hetkekski välja astuda, ilma, et laps poleks full on saiko režiimile läinud. Madli on ikka nii mõnus beebi ja tal on ikka veel beebilõhn küljes. ❤️

Kuna me paar nädalat tagasi uue auto saime, õnnestub meil nüüd ehk taas trennides käima hakata. Teisipäeval jätsingi lapsed aiast koju ja läksime hommikul ujuma. Lõunaks sõitsime ratsatrenni ja peale seda käisin veel Madliga võimlemas. Ainus kes sellest möllust surmväsinud oli, olin loomulikult mina. Annu ja Joel jooksid veel õhtul kell 10 ka ümber diivani ja mängisid pätti ja politseid. Ma lihtsalt ei saaaaaa aruuuuu kust nad seda energiat võtavad. Minust imevad vist välja? Muud selgitust ma ei leia.

wpid-20190129_133412-1146663301.jpg

Leia pildilt Madli, ehk Madli esimene ”ratsamatk” :D 

 

 

 

Magamistuba on kodu süda!

Kuna mul on kolm last, kellest vanim on nelja-aastane ja värske kuuekuune, on uni minu jaoks väga tähtis. Kui ma end korralikult välja magada ei saa, olen juba hommikul halvas tujus ning kõik hakkavad mööda päid ja jalgu saama, seega magamistuba, voodi ja uni on minu normaalseks funktsioneerimiseks ülimalt tähtsad märksõnad.

Pildiotsingu waking up in the morning mom gif tulemus

Kas peale pikka ja kärarikast päeva lastega, on üldse midagi mõnusamat olemas, kui oma soe, pehme ja mõnus voodi? Ma arvan, et mitte. Selles mõttes, et jah, vahepeal peab sealt üksjagu kaheksalagu ära tõstma, et ise ka jaole saaks, aga kui lõpuks sinna pehmusesse vajuda saab siis, mmmm… Ma ausalt elakski ainult voodis, kui saaks. Eriti nüüd, kui ma votex.ee‘st omale puuvillasatiiniga voodipesu sain (SELLISE). Ma ei tea kas ma enne magasin liivapaberi sees või kus, aga no see on käsi südamel kõige mõnusam voodipesukomplekt, mis mul iial olnud on!

wpid-dsc_0185-813046770.jpg

Tellimust esitades olin ma veel veidi kõhklev kas minna vana ja turvalist teedpidi ning valida 100% puuvill, või võtta prooviks hoopiski puuvillasatiin. Minu mäletamistmööda on satiin selline vastik materjal mis jääb karedate käte ja kandade külge takerduma ning tekitab sellise tunde nagu sa oleksid liivapaberist. Puuvillasatiin on aga hoopis midagi muud! See on väga mõnus materjal ja palja ihu vastus väga pehme. Nüüd ma lausa kahetsen, et teise komplekti (SELLISE) ikkagi täispuuvillase võtsin…

wpid-dsc_0204994129339.jpg

Mõnus värv ja karakteriga tootepilt, ei?

Ärge saage valesti aru, see puuvillane komplekt on ka väga mõnus, aga see puuvillasatiin… kuidas ma kunagi üldse ilma selleta elasin, ah? Kui ma varem vahetasin voodiriideid korra nädalas, siis nüüd vist hakkan seda tegema lausa kaks korda nädalas. Äsja vahetatud voodipesude vahele on ju niiii mõnus pugeda. Eriti veel siis, kui need on alles kuivati-soojad, mmmmmm.

wpid-dsc_01471247769258.jpg

Annu ja Joel oma tavalises olekus. :D Sellisel pimedal ja kõledal ajal toas mingeid tootepilte teha on saatanast! 

Lapsed kiitsid ka heaks ja keeldusid järjekordselt oma vooditesse minemisest, seega lugesime läbi umbes kolmveerand raamaturiiulitäit raamatuid. ”Minu tunded” raamatusari on niiiii armas! Teine lemmik raamatusari meie majas on ”Laura lood” ja kolmas ”Kiiduväärt kombed”. Ma olen neid niiiiii palju lugenud, et varsti võin neid kõiki juba peast jutustada. Palun soovitage mulle veel mõnda samaväärselt armast ja õpetliku raamatusarja?!

Aga, kui nüüd voodipesudest edasi rääkida, siis Votex House on eestimaine perefirma, kes tegutseb Viljandimaal ja õmbleb kõik oma tooted ise, siinsamas Eestis. Lisaks on nad valmis ka erimõõdus voodipesukomplekte tegema. Minul näiteks on tekikoti suuruseks 240×220, aga suurim saadaolev mõõt nende lehel on 240×210. Piisas ühest väiksest kirjast ja saingi sama hinnaga parajas mõõdus tekikoti. Väga viisakad, sõbralikud ja vastutulelikud inimesed. :)

Kui teilgi on puudu just üks selline imeline puuvillasatiinist voodipesukomplekt, andke sellest mulle kommentaarides märku ning kõigi teie vahel loosin ma 2 nädala pärast välja ühe vabalt valitud toonis ja mõõdus puuvillasatiinist voodipesukomplekti.