Virtuaalne kõhulahtisus

See tunne, kui sa tuled pühapäeva õhtul maalt vanaema juurest koju, suur kott musta pesu seljas, sh on sul pesemata nelja päeva jagu riidest mähkmed. Kuna sa oled laisk as eff, siis sa muidugi virutad koti sahvrisse ja ”lähed magama” (loe: kell on 23.30 ja kolm miniatuurset Kirssi röögivad sulle ikka veel näkku, et nad ei jaksa magada… eee, wtf).

Järgmisel hommikul õnnestub sul pesta üks masinatäis pesu, aga järgmise laariga hakkab pesumasin lambi kohapealt keset pesu röökima. Sa lülitad seda sisse ja välja ja proovid programmi uuesti käivitada ja teisi programme panna ja pmt kõike peale selle neetud masina põlema panemise, aga tutkitki, ikka iniseb see sulle vaid ”tuuuuut-tuuuut-tuuuut” vastu ja sa oled nagu:

What is this lifeeeee

Kiire guugel ja sa saad youtube video’st teada, et E53 tähendab tõenäoliselt emaplaadi riket.

Positiivse poole pealt – paarkümmend minutit vooluvõrgust väljas hoidmist ja pesumasin annab mulle kätte su küüliku kusega kaetud padja ja pleedi. Mis siis, et need on läbimärjad ja pesuainest läbi ligunenud, aga vähemalt läks pesumasina uks lahti, seega nagu täiega jeee ju. On keegi muidu kunagi sulepatja käsitsi pesnud, et kas see on eos juba läbikukkumine, või jaa?

Mäletate, ma naersin, et ”hahahaa, mul on miljon mähet, et kui pesumasin katki läheb või vesi nädalaks ära kaob, siis mul on kriis kaetud” heheheee, saatuse fucking iroonia või mis.

wpid-20190527_171938.jpg

Ah me siin niisama casually oma roka sisse uppumas

Veel positiivset – käisin just lastel aias järgi ja õpetaja meenutas rõõmsalt, et ‘a teil on nüüd viimane nädal aias, jah?’ Aaa…eee, see… suvepuhkus või… nagu… praegu või… kolme lapsega või… üksi või… ok.

Ärge saage valesti aru. Ma armastan oma lapsi rohkem, kui ükskõik mida muud siin maailmas, aga need kaks-kolm päeva nädalas, mil nad on aias… Näiteks… Ma koristan nii, et keegi ei vea mulle 4 minutit hiljem liiva tuppa, ise juba ukselt nii kõvasti ja niii uhkelt  ”emmeeeee, ma tegin sulle suuuuureeee liivakoogi” karjudes, et beebi, kel tuleb neli hammast korraga ja kelle sa just 15 minutit tagasi lõppude lõppuks nii uimaseks kussutasid, et ta lausa magama jäi, ärkab jäll-eeeeeee suuuuuuuuuuuure nutuga üles. Ja siis sa kussutad ühe käega röökivat vankrit, teisega feik-sööd seda imemaitsvat liivakooki, mille osad on nüüd mööda su elutuba, kööki ja vannituba ning sa võid täiesti kindel olla, et killuke sellest jõuab õhtuks ka su voodilinade vahele… Et…

giphy (1)

Kas ma olen ainus, kelle meelest meenutab see tšikk siin gif’il mu kaas-sarisigijat Janet?

Joel ja Annu niisama siin praegu telekat vaatamas

Positiivne on ka see, et ma olen 98% kindel, et alates järgmisest nädalast hakkan ma taas pääääääääääääääääris normaalselt blogima, st paljud saavad pihku naerda ja tõdeda, et küll on ikka tore, et nemad niiii normaalsed on, mitte nagu ma, eksole. ”Hahaha, on loll, sigib nagu segane ja siis ei saa oma titekarjaga hakkama, hahaha” Aga nali on teie kulul, sest ma saan hakkama, olenemata sellest, et ma vahepeal teen hüsteerilisi postitusi ja halan, et ma lähen lähimasse poodi nööri ostma.

wpid-received_183531132588578.jpeg

A sa ei olegi batuut vä?

giphy

Ma suve lõpuks

Btw, ma ausaaaaaalt ei ole praegu rase, seega quit the shit. Ei ole vaja mingeid teemasid leiutada ja soga ajada. Ma ei ole teile kunagi valetanud, st midagi on, siis küsige otse, mitte ärge leiutage mingit jura. Mul ei ole põhjust varjata, kui mul tegelikult ka päts ahjus oleks. Jah, tahtsin rasedateksasid osta, sest ma olen paks vaal ja kui ma tahan normaalset pluusi kanda, siis tavaliste teksade vöökoht jääb mul pluusi alt näha, st ma näen välja nagu äsja koorunud maipõrnika vastne, kellele on viinerikile selga lükatud. Selliste rullide vahele on ennegi telekapulte ja muud sellist kaotatud. Kaugel pole ilmselt aeg, mil mõni lastestki mu kõhupeki vahele ära kaob… Ühesõnaga, pregosauruste teksad on mugavamad ja imevad kõik mu pekid püksi. Lisaks on need talvel head, sest selg ei lähe paljaks… Jah, ma kannan 10k peale sünnitust rasedate teksasid, andke mind nüüd fucking kohtusse.

giphy (2)

*Mul on tegelt kõik kontrolli all ja ei, meile ei ole vaja lastekaitset saata, aitäh muretsemast*

Meie barefoot

Ma olen juba ühe korra teile paljajalujalatsitest veidi rääkinud*, aga mõtlesin, et nüüd, kui olen meie varusid hoogsalt täiendanud, on aeg neid teilegi näidata, sest need on tõesti niii head ja ma soovin kõigile oma lugejatest sõpradele samasugust mugavust.

*Vaata täpsemalt mis see barefoot, ehk paljajalujalanõu tähendab SIIT postitusest!

Ma olen ikka ka tüüpiline ema – enne lastele, siis endale ja nõnda saigi esmalt välja vahetatud põnnide lasteaia sisejalanõud. Algselt mõtlesin, et no okei, vahetan need jalanõud välja mida nad kõige rohkem kandma peavad, et välisjalanõud ei ole ju niiii hullud, sest neid kannavad nad ju niikuinii max paar tundi päevas… Aga kui korra juba millelegi sellisele sõrme annad, siis ega enam tagasiteed ei ole ja see võtab sult lõpuks kogu käe (ja rahakoti koos sellega), seega sai tellitud ka k/s saapad-tossud ja sandaalid ja siis veel ja veel ja veel. Kümme korda saatsin tagasi ja vahetasin ja jaurasin, sest ma ei saanud sotti millised need jalad neil lastel siis ikkagi on – kõrged, madalad, normaalsed, laiad, kitsad…?

Aga tegelikult ei ole see maailm üldse nii keeruline, kui veidi süveneda. Tavaliselt on e-poodides kõigil jalanõudel mõõdud juures (pikkus ja laius) ja vastavalt sellele siis tellidki sobiva. Enne muidugi mõõdad jala ära ja selle järgi tellid, mitte tavanumbri järgi, eksole. Mõõdud saad nii, et joonistad esmalt paberi peale jala jälje ja siis mõõdad kõige pikemast ja laiemast kohast jala ära.

Jalanõule tuleks varu jätta umbes 1cm pikkusesse. Näiteks, Joeli jalg on 15.5 cm pikk ja 6.5 cm lai, siis otsin talle jalanõusid mille sisetallamõõt on 16.5 cm ja laius min 6.5cm.

Enamus meie pere barefoot jalanõudest on pärit mugavik.ee lehelt, sest neil on minu kogemuste põhjal kõige sõbralikum ja kiirem teenindus. Ükskõik kui rumal või tüütu su küsimus ka pole, vastatakse sulle viisakalt ja sõbralikult ning seletatakse kõik kenasti lahti, mitte ei saadeta sind googeldama. :D Ja mis peamine, tellimused täidetakse imekiirelt – eile tellisin, täna on juba kohal, super!

wpid-DSC_0129.JPG

Annemaial on ülimalt lai jalg ja talle on enamik jalanõudest kitsad, seega olin ma püsti hädas, kui talle jalavarjusid otsisin (nii enne bf kui ka nüüd). Lõpuks siiski leidsin kõik mis vaja ja saan kergendatult hingata (kuni talveni, mil pean hakkama saapaid otsima, uuugh). Tema kannab hetkel põhiliselt oma imeilusaid Beda Boty tosse ja Baby Bare sandaale, ning lasteaias on tal Tikki sandaalid.

wpid-DSC_0130.JPG

Joelil on minu arvates pigem madal jalg, seega temal jäävad jällegi paljud jalanõud jalas loksuma. Näiteks Tikki sussid olid talle lootusetult suured, kuigi mõõtude järgi oleks nagu okei pidanud olema. Hetkel kannab ta lasteaias Baby Bare sandaale ja Pandafeet susse, ning väljas käimiseks on tal Bundgaard Petit tossud ja Zeazoo sandaalid.

wpid-DSC_0136.JPG

Mina ise aga alustasin Rocked Dogs ketsidest (välismaalt tellisin, grupitellimusega), mis tegelikult ei ole päris paljajalujalanõud, aga siiski, analoogid. Sain nö ‘maitse suhu’ ja sealt edasi otsisin juba endale ka päris barefoot jalanõusid.

wpid-DSC_0119.JPG

Hetkel on mul olemas Boty Luks Fuego mokassiinid, imekenad Tikki sandaalid ja Be Lenka poolsaapad. Ma olin niiiii kahevahel, et kas võtta need hallid, või hoopiski NEED imelised sinised. Lõpuks siiski mõtlesin, et no kuhu ma lähen nende sinistega, millega ma neid sobitan? Hallid on praktilisemad, aga no ausalt, see sinine, aaagh, ma ei saa siiamaani rahu. Hea, et ma neid veel unes ei näe… Ja üks jalanõupaar kummitab mind veel. Ma täiega tahan neid Be Lenka baleriinasid, aga mugavikus pole ”õnneks” minu suurust hetkel. :D

Kuna see maailm aina kogub populaarsust, siis hetkel ei olegi mul kõiki linke võimalik teile siia panna, sest mõned tooted on lihtsalt mõne tunniga juba läbimüüdud…

wpid-DSC_0120.JPG

Aga teate mis on jube vahva? Ma nakatasin selle ”haigusega” oma ema! Mul tulid külmavärinad peale, kui ma nägin milliste plätudega ta viimati meie juures käis. Juba 500m kõndimise järel kuulsin kuidas tal jalad valutavad. Nüüd, kui viimati ise seal käisin, võtsin kõik oma barefoot jalatsid kaasa ja käskisin tal proovida. Ütleme nii, et armastus esimesest puudutusest, sest 10 minutit peale seda, kui ta oli mu Tikki sandaalid omale jalga susanud, olin talle juba mugavik.ee‘st uue paari tellinud, ning järgmisel hommikul ostsin talle Barefoot grupist ka Tikki Roots kingad, millega ta samuti väga rahul olevat. Mulle nii meeldis see tema kommentaar, kui ta oli mu Tikkidega ca 5 minutit kõndinud: ”kas ma pean nüüd tõesti kapitäie tavakingi ahju viskama või?” :D

wpid-DSC_0121.JPG

Igatahes, isegi kui te praegu arvate, et teil on mugavad jalanõud ja teie jalad otseselt ei valutagi vms, soovitan ma siiski (tungivalt, haha) barefoot jalanõusid proovida, sest muidu ei pruugi te vahest arugi saada. Mina arvasin ka, et pole mu eelnevatel jalanõudel häda midagi, aga näed…

wpid-DSC_0123.JPG

Tallinna ja Tartu inimestel on võimalik erinevates barefoot jalanõusid müüvates poodides ka kohapeal proovimas käia, seega miks mitte neile võimalust anda? Ja tänapäeval, kui enamik shoppamisi tehakse niikuinii netis, pole häda ka e-poest tellida, sest 14p jooksul saab ju ilma pikema põhjenduseta kõik tagasi saata, mis ei meeldi. ;)

Informatiivsed (müügi)grupid facebookis, millega liituda:

*Barefoot jalatsid

*Täiskasvanute paljajalujalatsid // barefoot shoes

Lisaks kehtib teile kuni selle kuu lõpuni mugavik.ee lehel sooduskood “lipsuke” mis annab -10% 😉

Issandaloomaaed, ehk võimalik vaid minuga vol 57308303

Juhtus meiega täna siis selline lugu, et ma kaotasin ühe oma jänestest ära. Terve päeva otsisin ja valutasin südant, halasin sõbrannadele, et no nüüd ongi finito – ma ei näe seda jänest enam ii-al-giii… Liigutasin mööblit, tassisin kummutite sahtlid eest ära, sest ta armastab lahti jäetud sahtlitesse ronida ja siis seal asju närida, kutsusin ja kudrutasin, pöörasin terve maja pea peale ja koristasin siis pisar kurgus nagu segane. Kus see tõbras küll sai? Lõpuks lõikasin isegi diivani tagant riide puruks ja ronisin pooleldi sinna sisse, sest seal oli enne väike auguke ja no äkki ta läks sealt sisse ja jäi kinni ja no jumal teab eksole? Aga tutkitki. Pole seda küülikunässi mitte kuskil!

Tegin siis kurvad järeldused, et ju jooksis õue, sest lapsed patseerivad siin pidevalt sisse-välja ja jumal selle eest, kui keegi uksi kinni märkaks panna… Otsisin ja kudrutasin hoovi pealt ka, et äkki tuleb välja, aga ei. Kadunud nagu vits vette, laipa ka pole!

Panin lapsed magama ja tulin siis elutuppa tagasi, et siin jälle korda looma hakata. Virutasin ühe paki mähkmesisusid mehe arvutilauale ja kuulsin aknalaualt küünte krabinat. Muidu oleksin eeldanud, et see on meie kass Nublu, sest tema magab seal pidevalt, aga Nublu oli just mul nina all taidlemas… Tõmbasin kardina eest ära ja mida ma näen! Üks hirmunud punasilm vahib mulle sealt vastu! Vaesekene oli terve päeva seal söömata ja joomata päikese käes olnud! Täiesti pekkis vend noh.

Ainus võimalik stsenaarium – ta oli öösel ringi konnates arvutitoolilt lauale hüpanud ja sealt kardina taha sattunud aga tagasi ei osanud enam tulla…

 

Nunnumeeter põhja!

Käisime paar nädalat tagasi jälle Fotailis pildistamas, sest viimati käisime ju siis, kui Madli oli kümme päeva vana. Nüüd sai ta juba üheksakuuseks! Ma tahan ikka vähemalt kaks korda aastas normaalseid pilte tegemas käia, sest lapsed kasvavad ju niii kiiresti… Praegugi lappan eelmiste aastate pilte ja mõtlen, et küll nad olid nunnud ja pisikesed – mis küll juhtus :D

Mõni aeg peale broneeringu tegemist sain veel teada, et suvel kolib Aili Tallinnasse tagasi ja pildistama pääsemine ei olegi enam minu jaoks nii lihtne. Ma ütlen ausalt, et see uudis oli minu jaoks hullem, kui teade sellest, et Jumalaema kirik põleb…

Ailist on saanud meie perefotograaf. Ta juba teab, et mu lapsed on segased, st ma ei pea tegema nägu, et ”ausalt, ma ei tea mis juhtus – tavaliselt on nad niiii normaalsed!” :D

Aga pikema jututa, siin on teile järjekordne imeline töö Aili kaamerast. ❤️

Janeli trükifailid-177 Janeli veebifailid-17 Janeli veebifailid-19 Janeli veebifailid-31 Janeli veebifailid-33 Janeli veebifailid-37 Janeli veebifailid-39 Janeli veebifailid-47 Janeli veebifailid-53 Janeli veebifailid-63 Janeli veebifailid-71 Janeli veebifailid-83 Janeli veebifailid-85 Janeli veebifailid-87

Ma ei saa, see on nii haige pilt :D :D :D

Janeli veebifailid-91
Janeli veebifailid-97 Janeli veebifailid-99 Janeli veebifailid-105 Janeli veebifailid-107 Janeli veebifailid-119 Janeli veebifailid-125 Janeli veebifailid-131 Janeli veebifailid-135 Janeli veebifailid-137 Janeli veebifailid-141

Kaua veeeeeel? :D

Janeli veebifailid-151 Janeli veebifailid-159 Janeli veebifailid-167

Madli: ”Emme, päriselt? See on siis see, kuhu sa otsustasid mind sünnitada, jahh?” 

Janeli veebifailid-169 Janeli veebifailid-171

A sa teed pilti vä? :D

Janeli veebifailid-173 Madli nagu… ”really, mom?” :DJaneli veebifailid-175 Janeli veebifailid-187 Janeli veebifailid-189
Janeli veebifailid-193

Janeli veebifailid-95

 

Milline on teie lemmik? :D

Pliidisaaga

Kes faceookis ka minu sõber on, see juba ilmselt nägi, et mul järjekordselt hullumoodi ”joppas” kodutehnika ostmisel… Sel korral siis jamad elektripliidiga.

Juba eelmisel aastal, enne jõule mõtlesin, et peaks uue pliidi ostma – hea uues ahjus piparkooke teha. Vana pliit oli ikka paras juust juba. Ahi soojenes pool tundi, vee keema ajamiseks kulus ca 15 minti, pliidi nupud kukkusid küljest ära ja keerlesid ringi – vahepeal keerasin pliiti sisse-välja näpitsatega! :D Seega hakkasingi uut otsima ja uurima milline üldse üks hea, tänapäeva pliit olla võiks. Tahaks välja käidud raha eest ikka maksimumi, mitte, et tellin suvalt midagi ära ja käib kah.

Erilisi soove ma pliidile siiski seada ei osanud, sest mingi mega köögikata ma teadupärast ei ole. Aga noh, mõni asi oli ikka selline, et ”tahan”.

  • Pöördõhk!
  • Keraamiline
  • Taimer
  • Laienevad keedualad
  • Uputatavad nupud, et lapsed ei saaks neid krudida. Aaaaaga noh, Taibu-Annu sai sellele kohe pihta ja õpetas loomulikult Joelile ka asja ära…

Jaanuari alguses lasin oma vennal pliidi Poolast ära tellida, sest seal oli minu soovitud mudel tunduvalt odavam, kui Eestis ja kohale toimetamise aeg oli põhimõtteliselt sama. Milleks siis maksta rohkem, eks?

Vend on aga paras munas kana ja läks hea mitu päeva enne mööda, kui ta tellimust lõpuks tegema asus. Siis aga selgus, et ahaa, seda pliiti polegi enam. Uuesti lattu tulevat see nädala pärast. No hea küll, ootan siis. Läks mööda nädal. Siis teinegi. Pliiti ikka pole. Lasin vennal uurida. ”Sorri, pliit vahelaost ka otsas, tuleb kuu aja pärast”. Mõtlesin siis, et no okk, suva, ootan, sest vana pliit veel ju teoreetiliselt toimis ning põhiliselt tegin talvisel ajal ju niikuinii süüa puupliidil…

Möödus kuu. Lasin uurida kaugel asjad siis on. Oh üllatust – läheb veel aega. Küll pole siin laos, küll pole teises laos, küll jumalteab mis häda. Vot selleks ajaks oli mul juba närv must, sest no mida viiulit, ahh? Selleks hetkeks olin seda paganama pliiti juba üle kolme kuu oodanud. Käskisin raha tagasi küsida (ootan seda siiani!)  ja tellisin samal päeval reset.ee’st samasuguse pliidi. Ja siis hakkas pihta…

Ühesõnaga, tellisin mina reset.ee’st 14.aprillil elektripliidi, mille tarneaeg oli 3-7 tp, st MAKSIMAALSELT oleksin pidanud ootama 23.aprillini. 21.04 kirjutasin, et kaugel pliit on, millal jõuab? Ei vastatud. 22.04 kirjutasin uuesti. Ei vastatud. 23.04 saatsin juba kurjema kirja, millele siis lõpuks vastati ja öeldi, et a sorriiii, pliiti pole – jõuab 29-30.aprill. Ma kakkusin juba juukseid, sest kaua võib ometigi ühte pliiti oodata, aga ok – ootame veel!
29.04 kirjutasin ja küsisin, et kus pliit on, millal jõua. Kas mulle vastati? EI! 30.aprill, mil lubati lõpuks pliiti… kolm korda võite arvata kas pliit tuli, või ei?

Lõpuks, peale üpris kurja kirja saatmist, sain vastuse, et pliiti pole ikka veel (oh üllatust!). Kui ise oraga tagumikus neil ei surgi, siis ühtegi teavitust te tellimuse  (hilinemise) kohta ei saa! Käskisin neil raha KOHE TÄNA tagasi kanda. Selle soovi täitmist ma muidugi ei lootnudki, pigem vastupidi – eeldasin, et nad hakkavad vastu jaurama ja vabandusi otsima, aga ei, saingi samal päeval raha tagasi. Ise ka imestasin! Aitäh neile sellegi eest.

Päriselt ka ei saa pliiti vä?

Päriselt ka ei saa pliiti vä?

Lubage meenutada, et probleem reset.ee’ga ei ole mul tegelikult ju esmakordne, nagu nad ise väidavad. Kui sügisel neilt kuivati ostsin, oli ju sama teema, et esmalt ootasin jumalteab kaua ja siis pakuti mingi 250e kallimat ‘sama head’ masinat. Müüvad õhku, nagu aru saan. Aga finito – never ei osta enam neilt midagi.

30.aprilli õhtul tellisin siis oma neetud pliidi KOLMANDAST kohast, ise samal ajal ristimärki ette lüües, sest, kui see koht ka mind nüüd kottima peaks hakkama, löön ma küll kellegi mättasse. Enne tellimuse esitamist küsisin veel üle, et kui kohe täna tellin, siis millal pliit kohal on? Lubati reedeks (03.05) ja siinkohal palun arvestada, et 1.mai oli ju veel punane päev.

Kui ma aga juba neljapäeval (02.05, päev lubatust VAREM) kullerilt kõne sain, et kas ta võib mulle pliidi ära tuua, ei suutnud ma oma kõrvu uskuda. Pidin lausa üle küsima, et misasja ta mulle nüüd tuua tahab, kas tõesti pliidi? Mulle?! Kuna ma olin parasjagu sõidus, saatsin kullerile vastu oma sõbranna. Koju jõudes ei suutnud ma oma silmi uskuda. Ma jõudsin ka 21. sajandisse! Tere nunnu!

wpid-20190503_101004-1718605789.jpg

Enam ei võta hommikupudru keetmine aega pool päeva!

Siinkohal tahan tõesti südamest tänada kodumasin.ee’d selle imekiire tarne, meeldiva ja vastutuleliku suhtumise eest – üle tüki aja imeline kogemus! Aitäh! ❤️❤️❤️

Janeli veebifailid-47

Varandus

Muide, samal päeval keerasin pliidi juba pekki kah. Kasutasin seal peal mingit imeliku põhjaga panni, mis plaadile kriimustused jättis. Djeeeem noh! :D Ja öelge mulle keegi miks ma kohe spets kaabitsat ja pesuvahendit pliidi jaoks ei tellinud? Rumal pea on ikka ihu nuhtlus.

*Ps. pean vajalikuks märkida, et postitus ei ole valminud mitte kellegiga koostöös olles ja iga sent on mul oma makstud.