Tegime avarii

Me viisime eile lapsed ühte tallu loomi vaatama. Meil oli nii tore! Annu istus poni seljas ja paitas igasuguseid karvaseid ja sulelisi. Jänkude juures nuttis, et temal on ka ühte väikest jänkut vaja. No niiii väga on vaja! Kõik oli tore kuni selle hetkeni mil me avarii tegime. 

Meile sõideti u 70ga sisse. Meie kiirus polnud õnneks suur, sest hakkasime just manöövrit tegema. Ma ei tea kust see auto ilmus või mis täpselt juhtus, aga ilmselt olen süüdi ikkagi mina. Mina ju ei näinud teda ja sõitsin talle ette… Saate aru, isegi mu mees ei näinud seda autot enne, kui juba hilja oli! Ma lihtsalt ei saaaa aruuu! Kas süüdi olid põõsad ja postid ja pime nurk, või polnud ma ikkagi piisavalt tähelepanelik ja tagaistmel oksendav Joel hajutas veelgi mu mõtteid, või kihutas teine juht liiga kiiresti või ei põlenud tal tuled… Ma ei kujuta ettegi. Ta ilmus nagu kummitus, ei kuskilt.

Praegugi tuleb nutt kurku. See on niiii kohutav! Kõige õudsam on see, et peal olid ka mõlemad lapsed. Ütlen kohe ära, et kõik pääsesid eluga ja lapsed ei saanud asjast arugi. Või noh, Annu ehmus ja nuttis, muretses minu pärast, sest mul oli väga halb olla. Aga 10 minutit peale avariid mängisid nad juba kiirabiautos kummikinnastest puhutud pallidega. Mina ise sain ainsana veits põrutada. Pea on muhke täis ja tund aega peale avariidki ei seletanud veel silm selgelt nägusi. Nüüd pea ainutl valutab veidi veel ja kõht tuikab vahel väheke. Palvetan nüüd, et ka väike kõhuelanik omale kohale jääks. Tema pole ju milleski süüdi… Eile õhtul, kohe peale koju jõudmist, märkasin veidike verd, aga nüüd õnneks pole enam kuskil tilgakestki näinud. Ta on veel nii väike ka, et isegi ultraheli ei ütle meile midagi. Alles käisin arstil, siis polnud veel südantki näha. Seega pean ma vaid ootama ja lootma.

Aga okei, asja point pidi tegelikult selles olema, et kui ma lastega kiirabiautos olin ja jutuks tuli see, et peame nüüd lastele jälle uued toolid vaatama, ütles üks kiirabitöötaja, et sel pole mõtet! See pidavat vaid turvatoolide tootjate promo olema, et iga kord on uut tooli vaja. Ega keegi surma saanud ja auto ei käinud üle katusegi. Et põhimõtteliselt me siis eile ei teinudki avariid? Keegi ei saanud ju surma ja auto ei käinud üle katusegi. Seega, jehuu eks. 

Appii, kui loll jutt! Ma ei taha mõeldagi mitmele perele ta veel öelnud on, et ongi okeo lapsi avariilise tooliga sõidutada. Johhaidii. 

Ma vaatan ka oma toole ja süda nutab, sest välimuse põhjal ei ütle mitte miski, et nad avariilised on. Aga see peakski nüüd suuuuur hüüumärk kõigi lapsevanemate pea kohal olema – tavalise vaatlusega sa ei tuvasta neid kahjustusi. 

Ma tänan jumalat, et mu lastel pole kriimugi ja, et ma just eelmisel kuul poisile uue tooli ostnud olin. Nüüd hakkab see toolide valimise trall jälle otsast peale. Sel korral tahan ka Annu sss panna, aga tahaks veidi kergema lahendusega toole, kui Axkidi Minikid/Wolmax. See tugijalg on veidi ebamugav ja mees ei saa ees oma pikkade koibadega istuda, kui turvatooli toetusrihmad tema tooli siinide küljes on. Eks näis, et mis need võimalused on… Aga ega mul kiiret selle valimisega ole, sest mina ei taha ühtegi autot hetkel silmaotsastki näha.

Ühesõnaga, mina olen nüüd teadmata ajaks puhkeresiimil, et Mannateraga ka ikka hästi oleks. Ma ei tea mis mul nüüd EBA’st saab, aga hetkel on mul sellest ka natukene ükskõik, sest laste ja meie endi tervis on siiski tähtsaimad. 

Ma loodan, et igaühele on selge, et kõik nõmedad kommentaarid võite endale hoida, sest meil on niigi kohutav olla praegu. 

Hoidke end ja oma lähedasi, öelge neile tihti, et armastate neid, sest mitte kunagi ei tea millal nad enam koju tagasi ei jõua…

Comments

comments

26 thoughts on “Tegime avarii

  1. Kiiret taastumist teile. Me tegime autoga kerge riivamise vastu teepiiret. Aga hirm on siiani sees kui mõtlen, et peaksin ise rooli istuma. Sel korral oli ka mees roolis. Lihtsalt loll olukord tekkis. Teile aga kallid ja paid!

    • Liiklus on hirmus jah. Leidub ka igasuguseid lollakaid, kes teiste elusid meelega ohtu seavad oma kimamise ja hoolimatusega. Aga kas nad sellele ka mõtlevad, kuidas nad pärast edasi elatud saavad, kui on mõne perekonna surnuks sõitnud vms. :(

  2. loodan, et teil läheb kõik hästi ja kõik taastuvad ilusti/jäävad oma kohale kõhus:P aga avariidega ongi nii, et inimesed tihti ei kujuta ette, kui kõva mats tegelikult käib, mõeldakse, et mis see väike kõks ära ei ole, aga tegelikult need jõud on nii tugevad, et kui kogenud pole, ei kujuta ettegi.
    kui sa ütled, et ise jääd süüdi, kas sa keerasid ise ette kellelegi? ilmselt sul on praegu sellest osast üsna suva, aga ära lase endale midagi nö pähe määrida, ja kui kahtled, kirjuta mulle, ehk saan aidata. süüdijäämise puhul võib ka auto taastamisega jama tulla, kui kindlustus maksta ei taha.
    tooli avariilisus on jah keeruline tuvastada. sinu omade kohta see muidugi praegu ei käi, aga ma mõtlen, et kui nt sõidan parklas vastu posti ja tool on hoopis teises auto nurgas ja saab ainult natuke raputada, siis kas see kvalifitseerub avariiliseks? tallinnas võib juba löökaugust läbi sõites kõvemini sakutada saada kui selline väikesel kiirusel juhtunud “avarii”.

    • Mina keerasin ette pmt jah, sest ma ei näinud teda. Aga hetkel on see teema ka vist veidi üleval, et kas kell oli enne kuute või peale. Enne kuute on see teelõik 70 ala, peale kuut 90. Tema ütles, et sõitis 80ga. Minutite mäng igal juhul, sest 18.09 helistasin mina 112. Aga enne seda oli juba sehkendatud küll. Mees võttis ju lapsed välja ja siis veel minu ja rääkis teise juhiga jne… Vabalt võis olla napilt enne kuute, aga seda ei tuvasta ju keegi enam vist.

    • See kui kiiresti teine auto sõitis, pole siinkohal oluline. Süüdi jääb ikka see, kes ette keeras. Minu elukaaslane sõitis ka ristmikule ette ega näinud kõrvalt tulevat autot, mis sõitis selgelt kiiremini kui 50 km/h, süüdi jääb ikka see, kes tulevat autot ei märganud. Lihtsalt tuleb tänada, et ta veel kiiremini ei sõitnud.

      Kõne all olev ristmik on vastik jah, sest rohelised puud-põõsad jäävad ette. Ma ise sõidan Räpina maanteedpidi.

      Head paranemist ja auto kui metall on siinkohal inimeste elu-tervise juures väike asi.

    • Jah, aga see on nii haige ju tegelikult. Oletame, et ta oleks näiteks 120ga tulnud ja ma oleks teda kuskilt kaugelt näinud, aga eeldanud, et jõuan üle, sest ta on nii kaugel, siis ka ikkagi jään mina süüdi, kuigi tema sõitis palju suurema kiirusega, kui võis….

    • On küll. Sellisel juhul on mõistlik maanteel, või sellisel kahtlasel maanteelõigul (mida see konkreetne Mooste rist on) pigem eeldada, et keegi ei võta hoogu maha (vähesed võtavad) ja ta minema lasta, sest ka 70ni kiirendamine võtab omajagu aega kui just Ferrariga ei sõida.

      Tean, sest ükskord linnas vaatasin, et foor on juba punane ja otse ei tohiks kedagi enam tulla et saan kõrvalteelt peateele pöörata. Ühel hetkel selgus, et tagant tuli punasega ikkagi auto ja mitte väikese kiirusega…

      Samuti olen mina olnud see “nähtamatu” auto, kellele on sisse sõidetud.

    • Uued toolid on vaja, sest kui sa teed avarii, tuleb toolid välja vahetada. Turvatool saab ju kannatada avariis ja ei kaitse järgmine kord enam last. Mikromõrad jne, mis pole silmaga näha, võivad järgmine kord saatuslikuks saada, kui tool puruneb.
      Rasedus jah tibatilluke, 5-6 nädalat alles.

  3. Ma eile just sõitsin sealt samal ajal mööda, kui autod ninapidi koos ja kiirabi tee ääres oli. Mehega mõtlesime, et kuidas selline õnnetus juhtuda sai? Nii avar ristmik ju? Sa keerasid Räpina poole Mooste v Põlva tee otsast?

    • Moostest tahtsin üle tee Põlva sõita. Sealt poolt tulles, kust meie tulime, järelikult ei olnud siis hea nähtavus ju, kui ma autot ei näinud. Sealt poolt stop märgi ees olles jäi mulle küll põõsas ja postid sitalt. Ma lühike ka, auto väga madal… ma ei tea. Läks nii. Ega ma meelega ju sodiks meid sõita tahtnud.

  4. Head kosumist teile!

    Kuigi mulle tundub ka see uute turvatoolide ostmine veits veider. Aga nujah, kui ptüi-ptüi-ptüi uus avarii peaks toimuma ja mats käima ning toolid ei pea vastu , siis ei jõua end ära süüdistada pärast :S
    Huh, liiklus on hirmutav, kardan ka, et olen selline uimerdis liikluses, tähelepanu läheb hajuma… ei taha mõeldagi, et minu tähelepanematuse tõttu keegi viga peaks saama või veel hullem elu kaotama. Tean küll, et nii ei saa mõelda, aga ikkagi..
    Siiski oli õnnelik õnnetus teil , pidage vastu! ;)

    • Oli tõesti õnnelik õnnetus. Raha rahaks, vähemalt on kõik terved. Ma poleks iial suutnud endaga edasi elada, kui ma oleksin kellegi tapnud. Oleks auto päris külje pealt sisse tulnud, oleksime palju hullemas seisus. Praegu võttis ratas laksu endale. Isegi padjad ei läinud meil lahti. Ja hea ongi, muidu oleks need mehe rindkere sodiks löönud. Ta ütles, et tema pea käis minu rooli juures ära. Võeh, ulme.

  5. Hea, et teiega on kõik korras ja loodan, et ka kõige pisemaga!
    Kas teil oli uus auto ka? Vahepeal oli teil Chrysleri buss?

  6. Miks turvapadjad lahti ei läinud? :O 70 pealt on ju piisav kõks, et need aktiveerida. Isegi linnas foori taga sisse sõites need tulevad lahti.

    • Mees ütles, et slp, et pauk tuli rattasse ja andurid ei saanud signaali vms. Ja no hea ongi, et nad lahti ei tulnud!

  7. Nii jube lugu! Ma kardan hirmsalt neid nähtamatuid autosid (mida ma ise lihtsalt ei näe/ tähele ei pane). Peab vaatama hoolikamalt. Lihtne öelda… Eriti siis kui lapsed võtavad sõitmise ajal nii palju tähelepanu endale.

    Õnneks olete te terved!

  8. Paid ja kallid teile ning ära ennast süüdista. Oli mis oli, kuid minumeelest süüdi on ikka juht, kes kihutas ja kuigi sinu tähelepanematusel võib ka osa olla, siis kihutamist mina ei tolereeri. Tean, et minu arvamus ei loe midagi, kuid isiklikult usun, et kell oli alla kuue ja ta oleks pidanud aeglasemalt sõitma. Usun, et pisikeste autost välja võtmine ja ise autost väljasaamine ja kõik muu võttis ikka üle 9 minuti aega. On siis vaja kihutada eks :(

    Kõhuelanikule saadan kõik positiivsed soovid, et ta ikka oma pesas paigal püsiks!!!

    Ja õige otsus on osta uued turvatoolid, laste elud ei ole tõesti asi millega riskida. Ja sellise lolluse ütleja peale peaks kaebuse esitama, sorri aga no tõesti eitea mitmele inimesele ta sama asja on öelnud ja selline asi võib ükskord saatuslikuks saada…

    • Võis olla tõesti, et oli mõni minut kuuest puudu ja ta lihtsalt üritas pärast välja vabandada enda kihutamist, kuna teadis, et kiiruse asi tuleb nkn välja. Aga vabalt võis ka olla mõni minut kuus läbi ja ta võis ja tõtt rääkida. Ise ma olin nii uimane, et ma ei saanud mitte midagi aru ja ma ei tulnud ju autostki enne välja, kui mees minu juurde tuli. Ta ütleski, et kõigepealt võttis Annu välja, siis läks ümber auto poisi juurde ja siis alles minu juurde, ning pani meid tagaistmele sooja istuma. Siis rääkis ja vaatas teise auto juhiga asju, ning rääkis. Ma mõtlesin, et neil on ammu juba kiirabi kutsutud, aga siis ühel hetkel alles tõi mees mulle telefoni, et mina pean helistama… Selleks hetkeks oli kell 18.09 igatahes. Minutite mäng igal juhul…

    • Kas 80-ga on kihutamine, kui samal teelõigul ka 90-ga lubatud (ja minutite mäng või mitte, see juba teine teema).
      Pigem oli asi selles, et nähtavus oli halb või ei vaadanud vahetult enne pöörde sooritamist tahavaatepeeglisse (sest oksendav laps tagaistmel või muu põhjus).
      Tunnen kaasa ja soovin jõudu, et sellest väga ebameeldivast kogemusest välja tulla.
      Kujutan ette, et edaspidi oled ekstra tähelepanelik.
      Hajameelseid või väsinud sõitjaid on palju, ja lastega autos on veel eriti keeruline, kui kogemusi ka napib.
      Olge tublid!

  9. Mul juhtus mõniaeg tagasi sama lugu, et keerasin kogemata ühele autole ette… õnneks viimasel hetkel märkasin,keerasin kohe kõrvale ja midagi ei juhtunud…. Aga see tunne- no ma tõesti ei näinud teda :( nägin tagantpoolt tulevat autot ja arvestasin tollega, aga seda konkreetset ma ei näinud- ma poleks ju muidu jumala eest talle ette üritanud süstida… Ilmselt jäi siis kuidagi nii täpselt uksepiida varju vms. Igaljuhul ehmatus oli korralik ja see segadus ka, et no kuidas ma ei märganud.

Vasta Mir.-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.