Lapsed läksid täna üle tüki aja jälle lasteaeda. Ja ma ei jäänud täna isegi hiljaks, ujeee. Igatahes. Äratus oli 7.30, mida lapsed muidugi ei kuulnud, sest eile oli meil siin Annemaia sünnipäeva puhul väike kokkusaamine ja meil oli ”paar” last külas. Meil on kolme peale kokku kaheksa (and counting) kuni viieaastast last (vanimad ongi just viimase kuu aja jooksu viis saanud). Ühelt oli pärast küsitud, et mis suurperede kokkusaamisel ta käis – kõik mahtuniversaalid olid mul aia ääres reas. :D
Mul on nii südamest hea meel, et ma olen endale lõpuks kohalikud emme-sõbrannad saanud ja meie lapsed ka omavahel klapivad. Ainult, et me võiks seda tihemini teha, sest niiiiii tore oli!
Igatahes, toppisin mina siis hommikul lapsed kiirelt riide ja autosse, ning sõitsin minema. Aga unustasin ühe väikse detaili – koer on mul nüüd aias lahti ja tal on piiksurihm kaelas (kirjutan sellest raadiopiirdest ka üsna pea!). AGA ma võtsin tal ükspäev rihmast kontaktid ära, et ta harjutamise ajal veel voolu ei saaks. Väravad jäid loomulikult lahti ja kolm korda võite arvata kes minuga lasteaia poole kaasa jooksma hakkas. Kuna mul polnud aega temaga jantida, andsin gaasi ja kaotasin ta kuskil poolel teel auto tagant ära. Mõtlesin, et viin lapsed siva ära ja siis ajan teda taga…
Lasteaias. Mul pidi süda sees ära sulama, kui nägin kuidas mu põrnikaid vastu võeti! Joel unustas suure õhinaga minu täitsa ära ja läks ilma kalli-musita rühma. Te oleks pidanud nende pisikeste poiste rõõmu nägema, kes Joelit nähes talle kohe vastu jooksid! Minust jäid nad igatahes sinna kallistama… :D Ja no Annuga sama lugu. Ta on endale nüüd mõned sõbrannad saanud ja nii kui nood nägid, et Annu tuli, jooksid teda ukse peale ootama, ning peale kalliringi läksid käsikäes rühma. Poisid jooksid ka seal muudkui edasi ja tagasi, ning hüüdsid kõigile, et ”Annemaia sai terveks, Annemaia tuli!”. Oeh, niii armas noh!
Kui ma naeratus kõrvuni lasteaiast ära tulema hakkasin, märkasin, et koer on värava juures, ning ootab mind nagu õige mees muiste! Kuna ta autosõiduga harjunud pole, ei hakanud ma teda auto peale ka pressima ja sõitsin lihtsalt minema. Tema muidugi kihutas minu kõrval ja nii me kõrvuti sõites-joostes koju tagasi tulimegi. Ei teinudki pättust ja ei läinudki hulkuma, saatis meid lihtsalt lasteaeda! Täitsa kreisi! On ikka loom, ma ütlen. :D