Arstivisiidid, ultraheli ja mured – 33.nädala seiklused.

Alustan sellest, et käisime 18’ndal ämmaemanda ja diabeediõe juures kontrollis. Diabeediõe juures oli kõik korras, nagu alati. Ainus asi mis nii väga ei meeldinud, oli see, et olin jälle 3 kg juurde võtnud. Viie nädalaga, aga siiski. Ta ütles, et ma ei annaks isudele nii kergesti alla ja hoiduksin magusast veidike kaugemale.
Alguses võtsin ju 6 kg alla ja nüüd on 9-10 kg tagasi. Ämmaemand ei öelnud kaalu kohta midagi.

EPK on 32 (mul oli nädalaid sel hetkel 33+2), KÜ ikka 109 (ei kasvanud sentimeetritki!). Turseid veidikene on, aga mitte midagi hullu. Vererõhk oli 115/79 ja lapse südametöö 138 x minutis. Proovid on ka korras, kuigi uue retsepti rauapreparaatidele sain ikka. Pean neid nüüd 2 korda päevas edasi võtma.

Rääkisin siis sellest lootevete asjast ka talle. Ja mulle jääb selgusetuks, kuidas saab nii hoolimatult suhtuda, või olen mina liiga…hull/nõudlik kanaemme? Kõike tehakse kuidagi nii üle jala. Nimelt, kui ma peale seda 31. nädala ultraheli, kabinetti helistasin ja rääkisin mis ma teada olin saanud, öeldi mulle suvalt, et ‘ah tuled 18’ndal niikuinii, siis räägid oma ämmakaga’ ja pandi ära (minu eelmine ämmaemand kusjuures!). Nojah, nii siis nii, sest uuesti pidi olukorda kontrollima umbes 2 nädala pärast. Et kas on vett vähemaks jäänud, või on ikka seal miinimumi peal kõikumas. Ja 2.augustist – 18.augustini ongi enam-vähem 2 nädalat (+paar päeva).
Mu ämmakal vajus suu lahti, kui talle ütlesin mida mulle öeldi. Nagu oleks väga võimalik KOHE ultrahelisse aega saada, kui vaja on. Järjekorrast ei ole vist see daam midagi kuulnud. Selle aja oleks pidanud panema kohe siis, kui ma helistasin, mitte nii, et ‘tuled ja siis vaatab’… Siin on siiski pisikese beebi elu mängus, sorri, et ma nii emotsionaalne olen, eks ole.
Igatahes, mu ämmaemand siis ütles, et ma järgmisel hommikul helistaksin, et ta üritab mind kuskile vahele lihtsalt toppida, sest ega see asi ju naljaasi ole. Ja kuna me kiirustasime bussi peale, et Tartusse tugiisiku loengusse jõuda, siis ei olnud aega tal kohe seal otsima ja sebima hakata kah.
Kui ma järgmisel hommikul helistasin võttis vastu jälle seesamune duuba, kes mulle ütles, et ‘tuled siis räägid ise’. Aga vähemalt oli mulle aeg kirja pandud. No jumal tänatud, et ma ämmakat vahetasin.

Täna oli siis see UH hommikul. Ma olin veidike närvis, sest tahaks ikka üks kuu aega veel ühes tükis püsida, ja kakukest kasvatada, aga kui vett on vähe, siis kutsutakse ilmselt esile.
Järjekordselt pean tõdema, et ma ei saanud südant päris rahule. Arst ei mõõtnud vett täpselt üle, nagu seda oli teinud too teine arst Elites, vaid lihtsalt hindas silma järgi. Tema sõnul on vett normaalselt, pigem vähe, kui palju aga siiski normaalselt. No tee mis sa tahad, aga see ei rahulda mind eriti. Ma oleksin tahtnud täpsemalt, numbreid või midagi. Midagi millega võrrelda. Praegu räägib see kontrollifriik minus, aga deeeem noh, see on siiski minu lapse elu millest me siin praegu räägime, mitte mingi tühine asi.
Ja kõige murelikumaks tegi mind see, et laps on kasvult endiselt maas, ja veel rohkem kui enne. Ma olen homme juba 34+0, aga uh’i järgi on laps umbes 32+2/3 alles. See on peaaegu kaks nädalat ju!

*Biparietaal 84,3 mm vastab 32+2
*Reieluu 63,3 mm vastab 32+3
*Kaal 1886-2185 grammi
*Eesseina- põhja platsenta
*Peaseis (ja sama asend nagu viimaseski uh’is. Selg jookseb mööda mu vasakut külge ja nägu on mu parema puusa poole)
*Südametöö 147 x minutis

Kui arst üritas lapse näost pilti teha, siis pani ta käed rusikasse ja need omakorda samamoodi näo ette nagu viimanegi kord. Umbes, et ‘ei tee minust pilti!’ :D
Nägin kuidas ta suud avas, keelt välja ajas ja sõrme lutsutas. Oeh, ma ei jõua ära oodata millal ma saan teda juba hoida. Ta on kindlasti maailma kõige armsam beebi ja mu süda sulab iga jumala kord, kui teda vaatan… Juba praegu on ta nii armas ja kallis, et ma ei suuda lihtsalt ette kujutada, et temaga on midagi valesti, või, et tal on seal kõhus halb. Ja ma ei saa mitte midagi teha! Mu süda murdub lihtsalt. Miks ta nii pisi on? Miks ta kasvult nii palju maas on? Miks mu kõht ei kasva? Äkki tal ongi seal halb, äkki ta ei saa enam piisavalt vajalikku kraami kätte, äkki oleks tal juba praegu väljaspool parem ja turvalisem? Oeh, ma kardan.
Kuigi mu sisetunne ei käsi mul veel paanitsda, siis mures olen ma küll. See ei ole ju päris okei, et enne oli tähtaeg liikumatult samal kuupäeval ja nüüd järsult jääb laps aina rohkem ja rohkem kasvult maha. Või on see okei, et peaaegu kaks nädalat nii järsult kõigub? Võib-olla on meie plika lihtsalt emmesse ja väga pisikest kasvu. :(
Ma tunnen ta liigutusi regulaarselt, ja kui ei ole mõnda aega midagi tundnud, siis lihtsalt viskan külili ja ootan veidike, ning peagi on plika ametis mu lömmi plõksimisega. See on maailma kõige armsam ja lahedam tunne. Aga see ei tähenda, et kõik ju korras on…

Rääkige mulle kallid emmed, kas ja kui palju on teil need näidud ja asjad kõikunud? Mida arstid ütlesid? Mis lõpuks sai? Ja ärge kartke ka halba välja öelda, sest siis ma tean mida oodata ja võib-olla ka mida nõuda ja rohkem arstidele pinda käia, et nad hoolikamalt jälgiksid, või ma ei tea… Ma olen lihtsalt natukene hirmul.

Comments

comments

18 thoughts on “Arstivisiidid, ultraheli ja mured – 33.nädala seiklused.

  1. See paar nädalat kõikumist on okei. Ultraheliga ei saagi midagi 100% täpsusega mõõta ning tulemused sõltuvadki enamjaolt arsti hinnangu tulemusest. Mul oli vastupidine probleem, lootevett oli rohkem ja ikka üle kahe korra rohkem, üle normaalse ülemise piiri. Samamoodi ähvardati enneaegse sünnituse ohuga, esilekutsumisega, et lapsel on midagi viga. Käisin viimased kuud iga nädal ultrahelis seda vee taset mõõtmas ning kontrolliti lapse seisundit. Vee tase muudkui tõusis ning viimased 3 nädalat ei võtnud laps enam grammigi juurde. Kuid siiski lükati pidevalt esilekutsumist esile, et sünniks tähtajaline laps. Mulle ütles Marek Šois juba 32 rasedusnädalal, et paki asjad kokku. Venitasin aga 39+ välja. Laps oli sündides pisike päkapikk, jumal tänatud, et ta varem ei tulnud. Kui vähegi võimalik, ära lase nii vara sünnitust esile kutsuda.

  2. Minule ütles ämmaemand, et sul sünnib suur ja pikk laps, UH vaadates. Lōpuks kui poiss sündis oli Ta 48,5 cm ja 3030 grammi, pidi olema üle 5 kg ja üle 50 pikk. Nii et silma järgi ja nende mōōtmistega ikka nii täpselt ei saa. Ja mul kōikusid ka need nädalad. Mulle pandi isegi erinevad sünnituse ajad. Saksamaa arst ütles 29. sept ja Eesti ämmakas 22. sept. Sündis poiss 23. sept peale 32h kestnud sünnitust.

  3. Minule öeldi UH et sünnib täitsa keskmise kaaluga beebi umb 3500g aga tuli hoopis 4390g, veidi alla kilo raskem.
    See UH pole nii täpne. Mulle ämmakas ütles ikka, et kui liigutusi tunnen siis ei muretseks. Mina viimases lõpus muidugi muretsesin ka ja käisingi valvetoas, sain südamerahu et kõik on okei. Kui sul ikka jääb ka kripeldama, siis mine käi ära valvetoas. Pole mõtet piinata ennast.

  4. Minu laps oli ka 36ndal nädalal 34. vastav ja ka muretsesin, kuigi arst ütles, et see kõikumine on normaalne ja laps on lihtsalt väiksema kaaluga kui keskmine. Ja tõepoolest, kui keskmine kaal sündides on lapsel 3500g, siis meie laps kaalus 3225g ja sündis täpselt tähtajal. Seega ära muretse, ilmselt on sinu lapsel hetkel dieediperiood ja ta otsustas, et ei soovi nii palju kasvada :). Võta kasvõi sedasi, et ükski inimene ei kasva ju teistega sama palju sama aja jooksul. Kui beebi on sündinud, siis hakkavad nad ju samuti võtma kõik isemoodi juurde. Nii et ole roosa rase edasi :).

  5. Mina vist praegu täpselt samas seisus mis sina, käisin Tallinnas erakas ja seal arst ütles ka et kõhubeebi väiksem (u 10päeva TA. vahe) ja vett vähevõitu. Tulin oma ämmaka juurde rääkisin talle sellest, siis ta ütles et saadab mu u 35 nädalal uuesti UH-sse ja et ma ei muretseks ja see et vee joomine lootevee tekkele kaasa aitab ei olnud ta kuulnud.. Ma ei oska midagi arvata, natuke mures olen ikka aga rohkem kuhugi erakasse ultrahelisse pole läinud.. Ootan ka tüdrukut ja nädalaid 32.. Lisaks on mul tegelikult väga hea ämmakas ja paljud räägivad, et meie haigla parim :)

  6. UH tõesti kõike 100% täpselt ju ei näita. Endal nt selline kogemus, et käisin ultrahelis ning töötaja seal lõi käsi kokku ja ütles, et siit tuleb üks 5 ja poole kilone jurakas. Reaalsuses kaalus laps veidi üle 3 kilo ning ka pikkus oli igati normaalne. Et ära sa väga üle mõtle. Ilmselt ongi väiksem laps lihtsalt. Mu sõbrannal oli ka midagi taolist nagu sul ning laps lihtsalt ongi väikest kasvu. Hetkel kannab näiteks pea kaheaastasena sama suuri jalanõusid kui minu laps kandis aasta ja kahe-kolme kuu vanusena jne. Laps loomulikult igati terve ja tubli, areneb normaalselt, aga lihtsalt piike poiss :)

  7. Minu poja naitas kaalus mahajaamist alates 26ndast nadalast. Seal on oluliseim mitte kaal ise vaid pea ning kohu ymbermoot. Mahajaamine on normaalne kuni 20% vist oli 33.nadalal- seda loetakse veel normaalse piiridesse. Meil oli mahajaamine 37ndal nadal 29% ja synnitus kutsuti esile. Varem ei olnud esilekutsumine vajalik, sest UH kontrolliti platsentat ning platsenta verevoolu ning see oli korras. Seega oodati esilekutsumisega ikka viimase hetkeni, sest nailiselt pohjust ei olnud, et mina last “naljutan”. Syndis poiss 2300 grammisena. 38+1 nadalal. (ja see oli ka kaal, mida paar paeva varem uh naitas)

  8. Mina olen samasugune muretseja ja kui vähegi võimalust oleks läheksin ise Tartusse tasulisse UHsse, et lasta määrata looteveeindeks, et seda siis võrrelda eelneva näiduga. Eriti hea oleks see, kui UH-d teeks sama arst, kes eelmine kord (iga arst mõõdab nn oma käe järgi) ja siis oleks hea võrrelda.
    Kasvust maha jäämine on ka minu jaoks nii ja naa – nagu eelnevateat kommentaaridest näha ei pruugi see midagi tähendada. Kahjuks tean mina aga ka isiklikult ühte kurba juhtumit, mil kasvust maha jäämine oli üks väga kurb märk. Küsimus ongi selles, et kas ta on kasvust maas kaalu mõttea või on pea- ja/või kõhuümbermõõdu järgi? Kaalu puhul tõesti nii väga ei muretseks. Aga igal juhul jälgida seda tuleks ja võimaluse korral jällegi mina läheks kasvõi tasulisse UHsse, kus hinnataks platsenta ja nabaväädi verevoolu, et kas laps saab ikka piisavalt toitaineid.

    • Mis kurb juhtum see oli?
      Hetkel kaalub ta umbes 2 kg ja see vist täitsa ok (?),aga need näidud mis ma üles siin kirjutasin on maas…

    • Ja tema oligi seee nn. ükskõikne? Ise sattusin ka tema juurde ühe korra ja ega ei paistnud väga huvi tundvat toimuva kohta. Enda ämmakas oli Egle ja mulle ta väga meeldis! :)

    • Mul on ka Egle praegu ja kiidan taevani! Juba esimene visiit oli täiesti teistsugune ja palju meeldivam. Uuris ja tundis huvi palju rohkem! :D

  9. Mul 2 lapsega oli ka pidev tähtaegade kõikumine. Pidi pisike laps tulema, kuid reaalsuses oli 4,5 kg ja 52 cm. Ja mina ise pisike. Õnneks rebendeid ei tekkinud, sest ämmakas oli super ja hingasime lapse välja. Sündis lootekotis(ehk siis veed ei tulnudki ära ja enne tulid pressid peale ja enam katki teha ka ei saanud) aga ise kaotasin 2l verd ja olin sellepärast omadega läbo, mis omakorda mõjutas ka piima teket jnejne. Mõõdud kõikusid ka uh’s pidevalt. Pidi olema jõululaps aga lõpuks tuli 6.jaanuar ja kutauti tabletiga esile.

  10. Ma käisin raseduse ajal praktiliselt iga kuu ultrahelis, sest lapse mõõdud olid väiksed. Olen ise ka väike ja raseduskõht oli praktiliselt olematu, tuttavad ei saanud 9 kuul ka aru, et ma rase olen. Kasvus mahajäämine oli iga ultraheli põhjal 4-5 nädalat, lõpuks kui rasedus oli täis kantud sündiski veidi pisem plikatirts, 2,7kg. Siis aga tekkisid probleemid toitmisel ning kui lõpuks haiglast koju saime oli tütreke vaid 2,4kg, armas väike laps. Nüüd 9 kuusena on aga igati keskmine beebi mõõtute poolest.

  11. Mul oli ka arst veidi mures lootevee pärast. 28.nädalal arvas ta et tiba vähe on, oli küll normi piirides aga oleks võinud rohkem olla, sest beebil oli nina vastu emakat. Hakkasin siis mina usinasti vett jooma (u 1,6l päevas) ja 4 nädala pärast oligi tase juba parem. Siis mingi hetk ma jälle väga ei viitsinud juua ja 36.nädalaks oligi jälle asi sealmaal, et oli küll normis, aga oleks võind rohkem olla. Siis kaalus beebi 2500 gr umbes, aga reiemõõdu järgi jäi ka umes 2 nädalat maha. EPK ja kõhuümbermõõt on mul mõlema rasedusega nö maas olnud – ses mõttes et mul pole kordagi EPK nädalate arvule vastanud. Kõht oligi mul suht olematu ja juurde võtsin ma u 7kg.
    Aga vahva oli see, et 38.nädalal oli asendusarst kes mõõtis kõik palju suuremaks ja ütles et siit tuleb küll suur laps. Enda arst pigem ennustas väiksemat last kuna ma ise ka suht jupats. 38+4 pealt sündis beebi ära ja oli 48 cm ja 3170 gr, igati terve ja tuli poiss.

Vasta Ann-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.