Blogiauhindade jagamisele beebiga? #EBA2015

Nagu paljudelt piltidelt näha, siis suutsin minagi end sinna ikkagi kohale vedada. Ja ma ei läinud üksi. Lisaks Annule tirisin kaasa ka kaks lapsepõlve sõbrannat. Kusjuures, üks oli samuti beebiga, kes on juhuslikult Annukast kaks nädalat vanem.
Minu jaoks oli valik, et kas minna lapsega, või üldse mitte. Kuigi Liblikas kohapeal olles jäi mulje, et Annukas on maailma kõige armsam ja leplikum beebi, tulevad tal need emme vajaduse hood nii järsult, et kunagi ei tea ette. No mina ei julge teda nõnda kellelegi jätta. Isale nüüd juba julgeks, aga nohajah, see polnud sel korral kahjuks variant.
Mind pani imestama, kui hästi ta vastu pidas! Talle ikka meeldib möll, trall ja põnevus. Muudkui naeris ja võlus seal inimesi, ning kõik muudkui korrutaisd kui imenunnuke ta mul on, polevat üldse deemoni moodi. Käis sülest sülle, endal nägu säras peas. Põrguväravad olid vist kinni, nagu Leenu ütles. :D Samas, ma ei kadunud kunagi silmapiirilt, just see tundub olema tema suurim hirm.
Enne lahkumist jõudsin end muidugi miljon korda maa-alla needa, et ma nii loll ikka olen ja sellisesse kohta oma beebi kaasa vedasin. Mis veel hullem, ka sõbranna beebi pidi minu pärast seda mürglit kannatama! No nii hullud süümekad tulid lõpus, et oleks tahtnud ajamasinasse hüpata, et aega tagasi keerata, ning hoopiski koju jääda.

Kuigi tegelikult ei tundunud mürgel neid üldse häirivat. Sõbranna poiss magas hambad laiali keset saali ja ei teinud teist nägugi. Annu magama ei suutnud jääda, aga samas oli ta üsna rahulik, ega nutnud. Oleks teda miski häirinud, oleks ta sellest kõiki valjuhäälselt ka teavitanud. Veits vingerdas ja näitas iseloomu, kui ma ei lubanud tal laua peal olevatesse klaasidesse ja taldrikutesse sukelduda, aga ei midagi ülemäära hullu. Loopis seal rahus oma kõrinaid mööda laua aluseid ja oli niisama hurmav.

wpid-img_20150611_220301.jpg

Unele suikus ta mõni minut peale seda, kui lahkusime.

Siinkohal tänangi neid kauneid neidusid (ja noormeest) kellega koos istusime, ning kes pidevalt peadpidi laua alla ronisid, et järjekordselt lelu Annule tagasi ulatada. Ja vabandan, et ma olin nii töllakas, ega rääkinud eriti midagi. No ma tõesti ei tea mis mul viga on. Päriselt nagu… Kas ma läksin sinna selle mõttega, et istun kolm tundi laua taga ja olen vait??! Ei, tegelt, ma süüdistan selles Annut! Pidin teda koguaeg jälgima ja lõbustama, seega ei suutnud muusse süveneda. Mis muud, kui tuleb uuel aastal uus katse teha. Siis vast pääsen juba ilma tittedeta jooksu. :D :D :D
Ma lihtsalt loodan, et ma ei jätnud ülbet muljet oma vaikimisega. Merjel see näiteks õnnestus. Mu sõbranna ütles, et ta tundus nii ülbe. Ma vastasin naerdes, et ei ole, Merje on jumala normaalne, ta lihtsalt veidike tagasihidlik. :D

2S8A0003-1024x683 2S8A0005-1024x683

Kui ma enda auhinda (kõige aktiivsem ask vms) vastu võtma läksin, siis mul põlved käisid all risti, nagu keedetud makaronid. Ma mõtlesin, et kohe läheb pilt tasku. Ma isegi ei mäleta enam eriti mida see Ženja minust tahtis. Küsis vist, et kas Annu on päris laps (wat :D) ja kuidas ma blogima hakkasin või midagi? Ma vastasin, et lambist. :D Midagi vist sokkisin hääletamisest ja sellest ka, et ma poleks never uskunud, et kedagi võiks mu elu huvitada…

Leenu vedas meid kohe ikka kohustuslikule fotoseina pildile ka. :)

2S8A9906-683x1024 2S8A9894-1024x683

Kahetsen, et ma Madikeni ja Aili (teisi ma väga ei teagi kahjuks) lauda ei trüginud end. Läksin küll sinna poole kus nad pidavat olema, korra lasin silmadega üle saali ka, aga ei leidnud, lõin põnnama ja tulin tulema. Seal tundus muusika ka palju valjem, seega tegin sealt ruttu minekut…

Ma sain ikka mõnuga halvustavaid pilke, kui vahepeal laps kõhukotis seal ringi patseerisin. Kui ma nüüd ei eksi, siis kuulsin mingit sellist kommentaari ka, et ”issandjumalküll, LAPSEGA… SIIN?” Selle peale lõin aga nina veel rohkem püsti ja kõndisin edasi.

Kahju, et ma sõbrannadel pilte ei lasknud teha, kui Annu mul kõhu peal ergobeebitas. See asi nägi ilmselt suht koomiline välja. Kleit, kontsad ja kõhukott. :D

Ma auhindade jagamise kohta väga palju öelda ei oskagi, kõik on juba eelnevalt öeldud ja mis siin ikka katkist plaati mängida, eksole. Üritus oli tore, mõte oli tore, inimesed olid toredad – no mis sa hing veel tahad?

Kõik pildid (v.a. esimene) on Marimelli Foto.

Comments

comments

9 thoughts on “Blogiauhindade jagamisele beebiga? #EBA2015

  1. Ma lihtsalt pean mainima, et nii sina, kui ka Annu nägite ilmatuma armsad välja! Kohapeal küll ei käinud aga pilte vaadates jäid kohe silma. Emadus teeb sind ikka tõeliselt kauniks :)

  2. Suur draama kui lähed lapsega…Oieh jätkub neid kritiseerijaid. Aga väga kena tõesti ja palju õnne siiski :) Kui ma varem kirusin su blogi maha(ja tundus met mõtetu plära :D (Sorryy) ) no siis nüüd ma seda enivei loen ja aina huitavamaks läheb :)

  3. Siin blogis jääb mulje nagu oleksid välimuselt hall hiireke, kui pilte vaatasin ja aru sain, et see stiilne ja uhke daam oled sina, siis oli päris ehmatus! Lihtsalt wow!!

    • Ma ei saa aru kas me ikka vaatame samu pilte? :D Kus te seda wau faktoriga stiilset ja ilusat naist näete kõik? :D Üks valge kleidi ja mustade kingadega naine – vot tema oli wau :D

    • Samad pildid ikka! Sinu välimuses oli kõik kuidagi harmoonias, miski ei karjunud näkku, kuid see kooslus tõstis sind ennast esile. Vahel on raske olla stiilne ka modellikeha ja kallite brändidega, sinul õnnestus olla üks kõige maitsekamaid ja stiilsemaid osalejaid….kuidagi väga loomulikult ja iseenesestmõistetavalt, ja vist see ongi see X-faktor.

  4. Mul jäi ka karp lahti kui Sind seal nägin :D Aski anonüümitarite jutu järgi jäi mulle ikka väga vildakas mulje. Ma veel mõtlesin, et KUS OMETI see paksus on :D Tahtsin juttu ka teha, aga vot ei tihanudki nagu, tundusid sellise olekuga, et pole väga avatud võõraste kõnetamisele :D

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga