Kahe lapsega on kõike kaks korda rohkem

Muresid on kaks korda rohkem, rõõmu on kaks korda rohkem, närvirakke kulub kaks korda rohkem, raha kulub kaks korda rohkem, musta pesu tekib kaks korda rohkem, sa tahad end vahepeal kaks korda rohkem aknast alla heita jne… :D

Okei, tegin nalja. Mul ei ole veel sellist hetke tekkinud, nagu Annu ajal pidevalt oli. Praegu on lihtsalt vahel tunne, et jopakolla, kas keegi siin majas magada ka näeb, või olen mina ainus, kes kohe püstijalu võiks silma looja lasta? :D

Kui Annu on alati superhea magaja olnud, ning pole mitte kunagi tuttu minemisele vastu protestinud, siis nüüd, viimased paar päeva, on ta mulle küll paar infarkti põhjustanud.
Näiteks üleeile. Mees pani Annu voodisse, ning tuli tulema. Mina istun diivanil, poiss tissi otsas, nagu alati. Möödub oma 40 minutit, kui järsku käib jube kolin ja üks väike hääl karjub teisel pool magamistoa ust nagu saatan ”EI SAA!!!” Siis lõgistab veel paar korda ukselingiga, ning seejärel virutab veel jalaga uksele takka. Ma pidin end konkreetselt täis laskma. Alguses ehmatusest, mõni hetk hiljem juba naerust. :D
Mis siis ikka, mees läks ja pani ta UUESTI voodisse. Seekord õnneks jäi ka…
Ning eile õhtul oli sama pull. Ma olin veel üksi kodus ka. Päris ei ehmatandu ära noh.
Ta vist avastas nüüd, et kui ”peab” magama minema, siis tegelikult ikka ei ”pea” ka ja võib hoopiski salaja sitta keerama minna. Näiteks kõik venna mähkmed mööda magamistuba loopida, või paar sahtlit ära tühjendada… :D

Ja no see Väikevend on vapsee tegelane meil ikka. Endal ei püsi silmad lahti, aga ikka võitleb vastu ja kangutab kogu jõust luuke lahti. Ma naeran alati, et tikk ei taha vahele?

Annu on oma väikest venda vaikselt jumaldama hakanud. Vahel üritab teda kogemata küll ära tappa, aga vähemalt ei tee ta veel meelega talle haiget.
Käib ja musitab-kallistab-paitab teda ja kui vend nutma hakkab, siis jookseb ruttu tema juurde, ise samal ajal hüüab nii armsalt ”tita nutab-tita nutab” või ”vennaaaaaa”. :D
Ma olen just proovinud nii, et ei reageeri kohe igale piiksule ja ei jäta Annuga tegelemist koheselt pooleli, kui poiss häält teeb, aga Annu hoopis ise muretseb tema pärast. Ma nii kardan Annule tekitada tunnet, et tema on nüüd kuidagi vähem tähtis. Aga samas ei taha lasta ka Joelil nutta…

20160603-DSC_0113-2Annu vaatab Jossi sellise näoga, et no mida sa lõugad koguaeg, ah? :D Ühtlasi on siin näha ka Annu dermatiit, mis tal näos on/oli (tumedamad kohad on verised kärnad, ülejäänud nahk on lihtsalt tulipunane). Nüüd on tal juba parem õnneks, aga põsed on ikka punased. Isegi hormoonkreemid ei aita sinna. Pean ikka sinna toidutalumatuse testidel minema temaga vist, aga 220 euri välja köhida on päris raske.

Päris valus on vaadata, kui palju need kaks sitata jõuavad. Kui ma varem pesin pesu ülepäeviti, siis nüüd pean ma vahepeal lausa kaks masinatäit päevas pesema. Praegugi on mul voodi peal kolm korvitäit puhast pesu, üks korv on täis märga pesu ja üks masinatäis alles tuleb tööle panna. Nagu päriselt, kui palju jõuab üks väike inimene igale poole kusta? Mul on siin majas oma miljon tekki, millesse Joelit mässida, aga viimase kahe päevaga on ta suutnud kõik need täis lasta. Isegi mu diivanil lebotamise pleedi märgas ära (ja siis oksendas ka veel sinna), ning nüüd peab ta magama padjapüüri keeratuna. :D

Sellest, kui tihti ma prügi välja viin, ärme hakka rääkimagi. See on lihtsalt valus, kui palju me praegu keskkonda saastame…

Kui ma enne rääkisin asjadest, mida on kahe lapsega topelt rohkem, siis pean mainima ka seda, mida on kahe lapsega topelt vähem. Näiteks oma aeg. Kui ma enne sain terve Annu lõunaune aja lebotada ja vaikust nautida, siis nüüd… ma seda ei tee. :D
Hea on, kui Joel üldse sel ajal magama jääb. Tavaline taks on see, et Annu läheb tuttu, Joss ärkab ja tukub ja undab, Annu ärkab, Joss läheb (võib-olla) tuttu. Aga vähemalt ei ole ma endale öökulle sünnitanud, ning enamasti näevad nad öösel ikka magada, mitte ei keberniidita mu ajusid (mis aga ei tähenda, et Joel kell üheksa magama jääks/läheks, ikka koos minuga, südaööl). Kui ma peaksin nendega veel öösel ka väga palju võitlema, ostaksin ma ilmselt oma järgmise emapalga eest üheotsapileti Hawaiile. :D

Olen nüüd viimased 24 tundi nende kahega üksi olnud ja asi polegi veel nii hull olnud, kui ma kartsin. Kui ma need kaks päeva üle elan, siis ehk suudan edaspidi ka need 12 tundi kuidagi elus püsida, kui mees tööle tagasi läheb.
Täna näiteks pidime kella 11ks Annuga nahaarstile jõudma.
Magasime rekordiliselt kaheksani, või isegi poole üheksani. Mõtlesin, et meil on aega maa ja ilm, aga vaikselt hakkasin ikkagi sättima.
Ma ei tea mida ma ringi huierdasin, aga järsku oli kell kümme. Annu oli alles söögitoolis rokane, poiss oli paljas ja mina polnud veel isegi mitte mõelnud, mida ma endale selga mahutan. Ja ma plaanisin 10.30 uksest välja astuda…
Pesin siis ruttu plika ära, panin ta riidesse, sättisin poisi valmis, toppisin käekotti varuriided, mähkmed, rätikud, snäkid, joogid, kogu möllu ühesõnaga. Jooksin õue ja haarasin nöörilt mingid suvalisd riided, et ise päris paljaks ei jääks… Peeglisse ei jõudnud vaadatagi. Õigemini jõudsin, hoidsin isegi meigikotti käes ja siis mõtlesin, et hea nali küll, ma pidin juba viis minutit tagasi uksest väljas olema. Ja sinna see kott lendaski. :D
No ja siis avastasin veel viimasel minutil, et kassiraisad olid JÄLLE kõik vankrid ära trööbanud (jap, meil on tõeline kärupark kodus – kaksikute käru, Hartan ja siis veel üks suvaline Britton, millega poissi õue magama panna). Pidin neid siis veel karvadest puhastama hakkama ja…
Igatahes, lõpuks keerasin ma ukse lukku vist 15 minutit hiljem, kui olin algselt plaaninud (aga vähemalt keerasin ja võtme võtsin ka eest ära – ükskord keerasin ukse lukku, aga võtme jätsin ette, et noh, tulge küll vargad! :D). Aga no pole probleemi. Kui mõistus ei jaga, siis peavad jagama jalad, ning 10 minutit hiljem olin ma juba kabineti ukse taga. :D
Mõtlesin küll, et suren sinna nende kahega, aga õnneks Joel magas enamus ajast. Kuigi Annu tegi selle eest mul ikka max tsirkust ja terve haigla sai etendust täie raha eest…
Miks mitte täiest kõrist huilates täisti suvalises suunas jeed panna, kui emme üritab venda riidest lahti võtta? Või miks mitte ooteruumi laualt kõiki infovoldikuid maha lükata? Või miks mitte ronida võõrasse turvatooli, ning seal siis kiikuda? Jamh… Hommepäev ostan Annule kaelarihma ja võtan ta Sämmi rihmaga kaasa, kui kuskile minema peab. :D

Thank god, et Joel veel nii väike vidin on, et ei oska keerata või omakorda kuskile vastassuunas tuld panna. Jopakolla, mis ma veel siis tegema hakkan, kui see ka oma targa ajuga igasuguseid asju välja mõtlema hakkab.
Ühesõnaga. Igavuse üle siin kaevelda ei saa. :D

Perearsti juures käisime ka, ning sealgi jooksis Annu ringi nagu kevadine vasikas ja lihtsalt üritas kõike hävitada. Kõik sahtlid ja kapid uuris läbi, ning üritas kõike laiali tassida. Me põhimõtteliselt kolmekesi üritasime Annut seal ohjes hoida, ning samal ajal veel Joelit mõõta-kaaluda. Perearsti õde pärast ütles, et tema ei kujuta ette, kuidas ma seda suudan, temal olevat juba selle viie minutiga võhm väljas. :D

Aga vähemalt arvasid kõik vastutulijad, et me oleme maailma kõige armsamad ja see on ikka ilgelt tore, et ma nii tubli noor ema olen, ning otsustasin kaks last järjest saada. Mhmh, saatke mulle medal. Enne, kui ma kahetsema hakkan, et ma sellise hulluse peale üldse mõeldagi julgesin. :D

P.S Tegelikult naudin ma praegu (peaaegu) iga hetke. ;)



 

Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!

Comments

comments

18 thoughts on “Kahe lapsega on kõike kaks korda rohkem

  1. Ma ei tea, kui palju Annu piimatooteid/piima tarbib, aga proovi mõneks ajaks lehmapiim, jogurtid, kohupiim menüüst välja jätta. Meie lapse arst ütles, et see on peamine dermatiidi põhjustaja.

    • Tal mingil ajal oli muidu küll piima vastu allergia, aga ta kasvas sellest juba välja… Ma tegeltikult ei saa üldse aru miks tal see nüüd nii välja lööb. Kui enne oli allergia ja ikkagi piima jõi, polnud ka nii hull. :/

  2. Su tekst on palju positiivsem kui raseduse ajal :-) Tubli oled ja naudi oma pisikest beebit kuni Temagi “vasikaks” sirgub :-D

    • Olin siis ka positiivne, aga muredest (valudest) rääkides jääb ikka selline negatiivne kõla sisse. Eks see oleneb sellest ka, kuidas keegi midagi loeb ja enda jaoks lahti mõtestab. :)

  3. Ma pole küll kindel, aga kas poleks õige öelda Joeli mitte Joelit? :D Viimane kõlab kuidagi hirmus veidralt. :)

  4. Mul teemaväline küsimus. :) Nimelt, kuidas kaaluga lood on peale sünnitust ? Jäi haiglasse ka mõni nn kilo? :)

  5. Mina sain kõik toidutalumatuse testid tasuta teha allergeoloogi kaudu, ma ei mäleta küll kuidas aga soovitan asja uurida. Minu meelest ma ronisin lihtsalt kohale enda ajaks ja korras see oligi. Öeldi veel, et kui vaja teeme kõiksugu lisa teste ka.

  6. Issand, ma tean, mida sa tunned. Mul on kodus kaks poissi- 2-ja 4-aastane ja alguses ma siiralt mõtlesin, et lõpetan varsti pehmete seinte vahel :D Aga meil nii, et mida vanemaks saavad, seda kergemaks läheb :)

    • Ma kardan, et mida suuremaks Joel saab, seda raskemaks mul läheb, sest praegu on ta ju ühe koha peal paigal. Aga poole aasta pärast ajan kahte sellist taga, kel jalad on, aga mõistust mitte. :D

  7. Mul on kolm last ja kaks neist väikese vanusevahega. Mulle tundub, et sul on veel raskem kui mul kolme lapsega. Mul on palju abistajaid ja tänu sellele pole hulluks läinud. Sa oled ikka väga tubli, et saad üksi nii hästi hakkama ja sul on ju toetav mees ka.

  8. Võibolla sulle tundub see võimatu aga sa lihtsalt pead välja töötama kuidas saada neid samaaegselt lõunaunne. Praegu see ei tundu nii oluline aga paari kuu pärast see on sulle hädavajalik, been there- done it!
    Toidutalumatuse teste saab teha ka juuksekarva testiga. Tegime läbi inglismaa firma ja maksin u €90- googelda äkki Eestis saab ka nii.
    Nimi on poisikesel väga hea ?
    Kas vihmakile ei päästaks vankrit kassidest?

    • See klapitamine mul plaanis ongi, aga ma ei tea kudas ma poisi selleni saan. Pean teda vist väe võimuga enne ühte üleval hoidma hakkama. :D
      Kaksikute omal pole vihmakilet ja Hartanit see vist ka ei päästaks, sest sealt avast saab ju ikka sisse ronida. Neid raipeid ei koti miski. :D

Vasta K-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.