Kahetriibumees

Meil on nüüd asjalood nii, et mai lõpp-juuni algus on meie majja ikkagi perelisa oodata!

Ei oska mina siin kuidagi ilusti seda serveerida ja ninnunännutada, seega jagan lihtsalt uudist. Kõik ju teavad, et varem või hiljem see niikuinii juhtuma pidi, sest see, et Annemaia esimesel võimalusel endale õe või venna saab, oli kohe algusest saadik selge (kuigi vahel lõin kahtlema kah).

Natukene vähem, kui nädal tagasi tegin testi, mis oli negatiivne. Ma ei olnud üldse üllatunud, sest sel kuul ei panustanud ma küll positiivsele uudisele. Paar tundi hiljem testi vaadates oli sinna ka teine triip kuivanud. Ei pidanud seda millekski, sest testi loetakse ju ikkagi 5 minuti jooksul, mitte pool päeva hiljem. Aga kuna päevad ikkagi ei hakanud, tegin 21’sel keset päeva uue testi. Ja mulle vaatas sealt vastu kaks triibukest. Ma polnud enam üldse üllatunud, pigem vastupidi. Kui ka see test oleks negatiivne olnud, oleksin ma ilmselt endale hauaplatsi valmis lasknud panna. :D
Nimelt, kõigepealt (umbes pesastumise ajal ma eeldan) olid mul sellised seljavalud, et liikudagi oli raske. Selline tunne nagu keegi oleks mind läbi peksnud ja kui testi tegemise päeval aevastasin, ning sellise vandumisega kõhust haarasin, et magav mees ka üles tõusis, oli asi selge. Täpselt samasugused järsud-teravad-megaaaaa valusad valud olid mul ka Annu ootusaja alguses. Nii kui end järsult liigutan, lööb kõhtu selline valu, nagu keegi oleks mulle nuga andnud. Ja muidugi on neid valusid ikka täiesti suvalistel hetkedel ka, aga õnneks mitte nii hullult, kui Annu ajal.

Aga, et mitte kohe esimesed postituses halama hakata, siis ma parem ei hakka rääkima, kuidas ma siin natukene suren. Mis iseenesest on hea, sest see tähendab, et laps on terve ja tugev, ning kasvab jõudsalt. Aga sellest ma küll aru ei saa, kuidas mul JUBA praegu nii tugevad sümptomid on. Hakka või tõsiselt kartma, et mu unenägu läheb jälle täide, ning minus peidavad end kaksikud. Kerge guugeldamine andis vastuseks, et kaksikud = kõik korda kaks. Seega sümptomid on ka kaks korda tugevamad. :D :D :D



 

Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!

Comments

comments

58 thoughts on “Kahetriibumees

  1. Teretulemast mai beebide pesakonda! Kui ma õigesti mämetan, siis oktoobri peres Sa juba ju oled, nii et saad nautida sama rada, mis mina ;).

    PS: kui beebi peale 21.05 sünnib, on ta kaksik, nii et äkki sp tuubeldab :D

    Igatahes õnne ja kerget paisumist! :)

    • Oleme mõlemas grupis koos? :D

      Hetkel päevade järgi näitab 24.mai. Mu mees on ka kaksik ja jumal selle eest, kui ma veel ühe ( või KAKS) taolist eksemplari sünnitan. :D

    • Koos jah, aga eri aastatel :D. Marianna sündis 20 ja napilt jäi veel sõnni :D Thank god for that :D

  2. Avasin just Malluka blogi ja kui lugesin, et sa rase…ma olen sõnatu.
    Sa oled ikka tõeline Eestimaa kange naine. Olen su blogi lugenud sellest ajast kui Annemai polnud veel isegi sündinud. Kui lugesin kui “emmekas” ta n siis mõtlesin, et sa oled hull kui uue lapse teed kohe. Aga nüüd ma ütlen, et sa oled üks tubli noor naine. “emmekas” laps, suur maja, aed, kass, koer, mees ja beebi ka veel tulemas. Wow, palju palju palju õnne ja et ootus läheks ilusti ja Annemai laseks ikka sul palju puhata.

    • Nii hästi kirjutatud, kui saaks paneks sulle laigi :D ja Lipsuke kõike head sulle, oled väga tubli! Tõepoolest, küll sa kõike jõuad, nii lapsed üles kasvatada kui ka hariduse ja töö pärast muretseda ning ära üldse põe mingite nõmedate arvamuste pärast! Ole sama tubli ja tegus edasi!

  3. Poogen see emaka arm, mis võib raseduse lõpus lõhkeda koos emakaga, poogen see olematu haridus, poogen kehv finantsseis ja miinimum emapalk, poogen hullumiseni klammerduv esimene laps, poogen kuu tagasi toimunud katkemine. Ikka jäid rasedaks. Issand ma ei mõista inimese egoismi ja juhmakust….

    • See arm võib 10a pärast lõhkeda, ega ma sellepärast ühe lapsega jää. Hariduse jms tegelen peale seda, kui lapsed on tehtud ja suured. Finantsil pole häda midagi, see on ajutine. Annuga läheb vb jah raskeks, aga sinna on veel kaua aega ja jumal teab milline ta uue beebi tulekuks on. Eelmist rasedust ei loeta arstide poolt vist isegi raseduseks, sest katkes niii vara. Ma leian, et ma ei pea tegelikult midagi teistele seletama, olen ka ise oma olukorrast täiesti teadlik.

    • Pilleriin, mis mõnu sa sellest saad, et tuled siia teist inimest alavääristama?

  4. Esiteks, palju õnne! Teiseks..Mitte üldse halvaga, aga MIKSSS sa sellisest uudisest nii vara räägid? Eriti arvestades sinu enda minevikku ja katkemisi, kui see ei tee ettevaatlikuks, siis mis teeb?! Kas sa arsti juures üldse rasedust oled kinnitamas käinud? Mul on hetkel 13 nädal jooksmas ja nt mul teavad rasedusest ainult kõige lähedasemad. On ütlus, et oodatakse 12. Nädal ära ja siis teavitatakse uudist,ohtlik aeg on möödas ja minu arust see pole niisama ütlus. Oleksid võinud tõesti selle parooli alla panna kasvõi, kui muudmoodi ei saa.

    • Miks ta peaks seda uudist, oma rasedust varjama? Ma ei saa aru sellest põhimõttest, et tuleb oodata 12. nädalani. Kui laps on oodatud ja tahetud ja armastatud ka juba nt 4. raseduse nädalal, siis ma tahangi, saagu mis saab, juhtugu mis juhtub, seda, et kõik mulle tähtsad inimesed (ja ma ei mõtle siinkohal 1-2) inimest, vaid pigem kogu sõprus- ja tutvusringkonda, asjast teaksid. Kui see kõhubeebi on siia ilma oodatud ja raseduse ajal või lõpus või sünnitusel vms peaks midagi halvasti minema, siis ega ma ju seda maha ei vaiki. See on ju ikkagi minu, kauaoodatud, lapseke, kellest peavadki kõik teadma :) Ma ei saa tõesti-tõesti aru, mis selles paha on, kui räägitakse juba varakult oma lapseootusest?

    • Jap, ise mõtlen ka, et kui isegi juhtub midagi siis on pigem hea, kui teatakse, ning ema-isa ei pea oma leinas üksi olema. Pärast ei taha ju ka enam rääkida, et ‘ma olin, aga enam ei ole’ vms. :/

  5. Palju õnne Teile ! :) Mul on kohe eriti eriti hea meel, sest endal samuti tähtaeg mai lõpp, juuni algus :) Nii tore nii tore, ootan kõiki sinu postitusi raseduse teemal.
    Olen esmarase :)

  6. Palju, palju õnne!!!
    Ma nägin ka täna unes, et ootan kaksikuid ja põdesin, et kuidas ma seda mehele nüüd ütlen.
    Laps on meil väga oodatud ja noh nüüd nädala pärast on 2aastat üritamist täis.

    Kas hakkad ka nüüd nädala kaupa rasedusest kirjutama? See oleks vahva :)

    • Ma arvan, et ikka vast hakkan jah. Ma juba alustasin samasuguse märkmiku täitmist nagu Annu ootusajal. Siis püsib kõik meeles! :D

  7. Palju õnne teile kõigile! :)

    Ja kaksikute kohta tahtsin öelda, et ma kuskilt lugesin, et kahemunakaksikud on pärilik ja isalt tütrele liini pidi, aga ühemunakaksikud pidavat olema mingi looduse müstika, mille kohta väidetavalt ei osata öelda, miks nad tekivad või mis soodumused, eeldused peaksid vanematel olema. Ega see ei pruukinud muidugi mingi väga teaduslik artikkel olla, aga noh… äkki ongi kaksikud ;)

  8. Ma ei karda ka niiöelda ära sõnumist, kuigi ikka kartsin/kardan seda nn ohtlikku aega. Lõppude lõpuks läheb kõik nii nagu minema peab, olenemata kui vara või hilja räägid. Mul hetkel 12+2 nädalat. Pere teab ja lähedasemad sõbrad. Kõigile oleme öelnud silmast silma, et näeks reaktsiooni :). Mu poeg on hetkel 1a2k vana. Ei tea kuidas see kõik kujuneb, aga sellist asja ei saa ju ette teada. Kõik lapsed on erinevad. Järgmine nädal on KV. Ja kuigi mõtlesin, et selle rasedusega nii väga ei karda ega muretse, siis paraku ikka küll on hirm, et kas kõik on korras. Eriti juhul, kuna mul pole ühtegi sümptomit. Nagu ka eelmise rasedusega. Vahepeal mõtlen ikka, et kas olen üldse rase? Aah, see kartus läheb vist üle jälle siis, kui liigutusi juba tunda on. Sulle aga kõike parimat ja ole tubli!

    • Ma usun ka, et liigutuste saabumisega suudad maha rahuneda. Ma ise ootan ka juba seda aega, et saaks ohutsoonist välja. :)

  9. Palju õnne teile! :)

    Minu beebi sünnib samuti mai kuus ning ta on teine laps. Esimene samuti tütar, kuid palju vanem, kui sinu tirts.
    Kuna mul võttis teise lapse saamine väga kaua aega ( tahtsin elu korda saada, tööl ja koolis käia ja üldsegi tundsin, et mul ei oleks veel ühele lapsele midagi pakkuda ), siis olen natukene (väga!) hirmul, et kuidas ja mis ja kas ma ikka veel oskan :D

    Aga sulle jaksu ja päris vahva, et saan oma teekonda kellegagi võrrelda :)

  10. Toredad uudised! Hoian pöidlaid, et kõik hästi läheks. :)

    Meil oli ka esimene laps keeruline beebi koos oma koolikute ja üleüldise rahutusega, aga see ei viinud peast teise lapse mõtet. Õnneks oli teise lapse esimene eluaasta üsna rahulik ja kahe väikesega oli palju kergem, kui varem ühe koolikutes beebiga. Lisaks oli vanem vend oma nooremast vaimustuses (kuni too sai jalad alla) ning esimene aasta kahe lapsega oli väga tore aeg. :)

  11. Mina lugesin pealkirja ja…ma arvasin, et see on kuidagi remondiga seotud…(vabandan ennast valja unise olekuga lugemise hetkel- ise ka ei saa aru, kuidas need kaks triipu remondiga voiks seostuda).
    Aga see on nii ilus uudis! Palju onne ja vahest iiveldust!
    Ja emakaarmi rebenemine on vaga harva esinev! Jah, see on ohtlik, aga enamasti tekib selle oht alles synituse kaigus. See on ka pohjus, miks eelneva keisriga synnitajad on pisut valvsama silma all. Ja vajadusle tehakse lihtsalt erakorraline keiser- esimesest alarmist 3-5 minuti jooksul on laps valjas ning emaga saab ka koik korda. Mina valiksin ilmselt synituseks suurema haigla, kus toesti on kindel, et ollakse valmis erakorraliseks (ei, see kus aega on 30 minutit ei ole sellega vorreldav). Aga kokkuvottes- ei ole motet yle muretseda! Koik laheb hasti!
    Aaah, nii hea meel sinu yle!

    • Ma ise mõtlesin siin ka, et võib-olla pean hakkama Tartusse sõitma. Kuigi eelistaksin ikkagi oma kodule lähemat haiglat, sest siin on vaiksem ja mõnusam. Aga ohutus on siiski kõige tähtsam! Aga eks seda ole näha, et mis lõpus saab ja mis arstid räägivad jne. :)

  12. Supertoredad uudised!! :)
    Olen ise praegu triipe püüdmas ja niinii väga tahaks ka need ruttu kätte saada, tore oleks ühe beebiblogiga sama rütmi käia!

  13. Esiteks palju õnne! :) Ma olen ka praegu rase juhtus nii et tulevad kaksikud. Esimese rasedusega pidin end surnuks ropsima ja nüüd hakkas juba 6 nädalast see oksendamine pihta, kõike on VEEL topelt, esimese raseduse ajal juba mõtlesin et suren vaikselt ja see kestis kogu raseduse. Aga jah nende valude poolest mina sinu asemel oleks ettevaatlik, mul oli ka nüüd kaks katkemist enne kaksikuid. Mina läksin kohe kui teada sain (äkki oli 4 nädalat rasedust) erakorralisse ja ütlesin et kõht valutab aga niiväga tahaks last saada ja kardan katkemist, arst igaksjuhuks kirjutas mulle duphastoni sest mul on vist see madala hormooni probleem olnud suht koguaeg. Mul oli 5 nädala ajal 400 midagi see hcg tase verest mõõdetuna aga teised rasedad kaksikutega nemad ütlesid et neil 5000. Aga soovitan sul ruttu minna apteegist foolhapet tuua, ma ostsin need psikesed aphoteka vms. foolhappe tablad ja hakkasin kohe võtma, paari päevaga sain aru et see leevendab neid torkeid ja valusi ja öeldakse et aitab lapsel kinnituda ka. Ja üleüldiselt võta hästi vaikselt, ära väga venita ennast ja püüa mitte eriti last tõsta jne. minu soovitus lihtsalt, kuna sul on katkemine siiski olnud siis sa pead ettevaatlik olema, sest sul on väga pisike rasedus praegu ja sa ta on väga õrnalt kinnitunud hetkel emakasse.
    Loodame parimat igatahes ja palju palju õnne veelkord :)

    • Foolhapet võtan juba ammu ja lisaks veel vitamiinid ka, kus on see sees. Ma nüüd hakkasin mõtlema, et ehk peaks ka jälle endale seda dupho.t lastma kirjutada, eelmine kord võtsin ka seda. Nende valude pärast ma väga ei muretse, sest eelmine kord kestsid need ka u 20.nädalani. Emaka venimisest vms, öeldi mulle. Aga soovin sulle edu! :D

    • Minul oli nii et siis kui sain lapse siis ei olnud neid vastikuid valusi ka, aga kui raseduse katkemised olid siis olid need vastikud pisikesed häirivad valud ka (ei oska väga iseloomustada, natukene nagu päevade aegsed aga leebemad valud ja alaseljas oli ka) aga jah duphastoni võiksid äkki jah võtta eriti kui sul kogemus olemas, mina võtsin kuni 12+5 ajani ning siis jätsin ära kuna arst ütles ka et sellel ongi mõtet kuni 12 nädalani kuna peale seda see tegelikult enam eriti miskit ei muuda, need 5 päeva võtsin 1 tablett päevas aga enne seda 2. tk. Aga ma ei teagi mine siis mõne normaalse arsti juurde, arstid nii varajases raseduses eriti miskit seal ei näe ja paljud hakkavad hirmutama et tule nädala pärast tagasi jne. võid ehmatuse osaliseks nimodi saada :D Minu arst vaevaga uurides nägi piskest laigugest aga kuna ma niiväga last tahtsin ja seda ka ütlesin pandi duphastone peale. :) Siis on hea kui foolhapet võtad, vitamiine ma ise ei võta siiani sest vitamiini probleeme pole, aga sa kindlasti võta edasi kui siiani oled võtnud :) ma siin olen nii õpetav, aga kui endal need masendavad probleemid olid ja hirmud siis oleks ka tahtnud et keegi kogemust jagaks :D

  14. Eks kaksikud oleks nii topeltrõõm kui topeltmure (eriti rahalises ja ajalises mõttes) aga ilmselt on asi pigem selles, et teine rasedus ongi reeglina paremini tuntav ja tajutav. Mõnel lööb juba 8. nädalal korralik rasedakõht ette.

  15. Palju õnne!

    Juba üle aasta proovime ka kahte triipu saada, et tuleks ka meile meie esimene võsuke, aga ei taha tulla veel:(( Tunne rõõmu ootusajast!

    • Meil käib see õnneks jah kergelt, esimese katsega. Aga raseduse hoidmine on raskem. Ma pigem ka eelistaksin pikka proovimist ja siis edukat rasedust, kui lõputuid katkemisi. Aga küll õnn ka teile naeratab, hoian pöidlaid ja varbaid! :)

  16. Palju õnne! Mina soovitan uurida magneesiumi puuduse kohta. See tekitab lihastes krampe, st ka kõhuvalu. Mina kannatasin ka kuni KV ultrahelini kõhuvalu (toonused olid ka uuringu ajal arstile näha) ja siis arst ütles mulle, et magneesiumit võib juurde võtta ja NoSpad ka. Loode oli uuringu ajal halvemini vaadeldav pinges lihaste tõttu. Soovitan mitte tavalisi apteegi preparaate, aga näiteks mingeid looduspoe omi. Mul oli see http://www.looduspere.ee/toode/magneesiumtsitraat-pulber-200g/

  17. Minul oli peetumine 9ndl ja olen väga õnnelik et vaid emale ja õele olin jõudnud rääkida. Hiljem oli nendega rääkides nii raske kuna tundsin veel pikalt neid haletsevaid pilke ja nad püüdsid mind koguaeg lohutada.. Samas sõpradega, kellel asjast aimu polnud, oli lihtne.. Nad lihtsalt ei osanud mulle kaasa tunda ja nende seltsis läks juhtunu palju kiiremini meelest.. Muidugi hoian varbad ja pöidlad ja kõik muu, et sul hästi läheks!! :)

  18. Palju õnne!!

    Meil oli ka peale esimese lapse sündi õige varsti selge, et tahame ka teist last väikese vahega. Kuigi sünnitus ja uue eluga harjumine peale esiemst oli päris keeruline..
    Igatahes, nüüd mul on kodus 1a 8k vanune ja 2k vanune. :) On paremaid ja halvemaid päevi, aga olen õnnelik ja meil on koos lõbus.
    A, ja kui teist ootama jäin, siis lausa lootsin natuke, et kaksikud oleks.. aga ei, üks imearmas tüdruk. :)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.