Kui aastane laps keeldub söögist, ehk millest ta üldse elab mul?

Ma olen siin ennegi rääkinud, et Annu ei ole just kõige usinam sööja. Aga nüüd on asi juba minu jaoks igasugused piirid ületanud. Ma ei saa enam üldse aru millest see laps elab, õhust ja armastusest?

Hommikul keedan talle putru, kuna ta niisama ei söö, siis lisan marju-moosi. Alguses see talle meeldis ja seda ikka sõi, aga nüüd ainult karjutakse, kui lusika nina alla torkan. Nõnda jääbki ta üheksal juhul kümnest hommikusöögita, sest kui ei kõlba see, mis ette antakse, pole järelikult kõht piisavalt tühi. Ei mõju ka see, kui koos sööme ja ta näeb, et ka mina seda putru söön.
Seega hakkab ta tunni-paari pärast mult kõval häälel mäm-mäm nõudma. Teen talle siis lõunasöögiks midagi, tavaliselt soojendan eelmisel õhtul tehtud õhtusööki. Jällegi, näitan, et ka mina söön. Aga tema tavaliselt näksib minu kõrvalt heal juhul paar ampsu ja kõik. Näiteks kartulit ja kastet ta ei söö enam üldse, liha vahel natukene võtab, lõhe ka ei kõlba enam ja juurikad…no mida te ise arvate?

Peale seda läheb ta tavaliselt magama ja saab enne seda rinda.

Peale ärkamist hakkab varsti jälle üks mäm-mäm nõudmine pihta, aga ükskõik mida ma talle nina alla panen, siis see ei kõlba. Võib-olla näksib paar ampsu tomatit ja kurki, või kui tal veab ja mul eriline kopp ees on, siis pakun talle kohupiima või midagi muud, mida tean, et ta kindlasti natukenegi sööb. Ja see ‘midagigi’ on kindlasti magus.

Õhtusööki sööb ta jällegi koos meiega. Kordub sama trall, nagu igal söögikorral. Näksib midagi ja siis karjub, kuni mul närvid püsti lähevad ja ma ta toolist lihtsalt põhimõtteliselt söömata püsti tõstan. No sorri, aga kaks viilu kurki ei ole õhtusöök!

Peale seda läheb ta siis vanni, saab tissi ja läheb magama.

Tänane päev on mind näiteks eriti tigedaks ja kurvaks teinud. Ta on juba pool päeva mul ulgunud siin ja süüa nõudnud, aga ükskõik mida pakun, siis see ei kõlba. No kui tegu pole just minu tagant varastatud kummikommide või kohupiimakreemiga, mis ma talle hetk tagasi andsin, sest ma enam ei suutnud seda vingumist kuulata.
Lõunaks tegin omletti, tomati ja ahjulihaga, siis selle peale tehti mulle sellist nägu, et kohe oksendab mu suure kaarega täis. Kui üritasin ikkagi kaval olla ja tegin lennukit (see vahel mõjub), siis tehti suu küll lahti, aga nii kui söök suhu maandus, sülitas ta selle lihtsalt maha.

Kui juhtub ime ja ma vahel ise midagi magusat tahan näksida, siis nõuab seda ka muidugi Annu (no ei saa ju tema eest plehku, et kuskil nurga taga nosida :D :D :D). Ja no kuidas ma siis ei anna talle proovida. Aga sinna see koer maetud ongi. Nüüd ta muud enam ei tahagi, kui kommi ja kohukest.

Päris mitu korda on ta nii tubli olnud, et paneb meie hoolikalt ära peidetud varud lihtsalt tuuri, kui me ei märka. Ükskord ta näiteks ärkas enne mind vaikselt üles, läks elutuppa ja mugis eelmisest filmiõhtust diivanile unustatud krõpse! No saate aru. Siuke masuurikas.
Uksed pidid ju lahti olema, et kassid saaksid liikuda… Nüüd on uksed ööseks kinni, et laps paha peale minna ei saaks.

Igatahes, ma tõstan käed üles ja ütlen, et mina olen süüdi. Pole mul endal kunagi mingeid erilisi toitumisharjumusi olnud, söön siis kui tahan ja seda mida tahan. Oli see nii juba lapsepõlves ja on ka nüüd. Aga lapsega päris nii ju ei saa. Kui ta näeb, et sina sööd hommikusöögiks võikusid, siis tahab ta jee sul mingit putru süüa. Ma ikka muidu söön koos temaga, seda mida temagi, sest ma tean, et ta võtab mind eeskujuks ja tahab süüa seda mida mina. Aga see ei funka enam, et söön putru, siis sööb tema ka. Ja ma ei tea enam mida teha.
Olen proovinud, et kui ei kõlba mis ette annan, siis ongi kõik ja ei saagi midagi muud, aga siis ta undab ko-gu-aeg ja ma ei suuda seda kuulata. Aga samas pole ta kunagi ka nii näljane, et ära süüa see paganama omlett või puder, mis talle keetnud olen. No ja see ajab tegelikult ikka sitaks närvi. Küsib korduvalt sult süüa, terve selle aja, mil kokkad, ripub sul jala küljes ja konkreetselt lõugab ”MÄM-MÄM-MÄM”. Saad söögi valmis, tema endiselt karjub nagu poleks elus süüa näinudki, aga kui taldriku talle ette paned ja on aeg sööma hakata, tehakse selliseid nägusid, et ise ka ei usu, puristatakse kõik sulle näkku, üritatakse taldrik maha lükata või keeratakse pea ära ja karjutakse vähemalt nii valjult, nagu keegi sööks teda elusalt.

Täna leidsin end mõttelt, et ehk peaks katsetama mõnda toitumiskava. Ehk suudaks see meie pere toitumisharjumusi muuta.
See ei ole normaalne, mis meil siin toimub. See kõik mõjutab juba ka Annu tervist ja ma ei taha, et tema kasvaks ka lapseks, kes sööb kolm korda päevas juustuga võisaia!
Leian end jube tihti ahastusega sellele mõtlemast, et mida ometi süüa teha (et ka pätt midagigi sööks!). Kava lahendaks ka selle mure. Aga noh, mis Annust siis saab, ei tea.
See Orgunautika on nii ära leierdatud, et ehk hakkas mullegi pähe, ei tea. Või ehk on ”süüdi” selles mu ema, kes endalegi mingi kava kuskilt tellis ja nüüd entusiasmiga rääkis, kuidas ta juba 3 kilo maha on saanud.
No kaalu ma hetkel väga langetada ei tohi, sest see mõjub beebile halvasti, aga toitumist võib ju ikka tervislikumaks muuta. Kuigi ma tean, et kuna mul on ülekaalu üsna palju, siis hakkab ka kaal kohe langema, mis jällegi, pole lapsele hea. Ehk peaksin siis ootama sünnituseni? Ja kas see kava värk üldse sobibki mulle…

Ühesõnaga, ma ei tea mida ma selle lapsega tegema pean. Isegi, kui ma toitun tema nähes ilusti, keeldub ta söögist. Kaalusin vahepeal juba, et ehk on tal mingi probleem tervisega, et ei saa ehk normaalselt neelata/närida/jumal teab mida, aga kui ta saab endal kummikommi ja kuivatatud banaani näost sisse ajada, siis ei tohiks probleeme tekitada ka kartulipuder ja aurutatud köögiviljad.
Hoian teda nii kaua näljas, kuni ükskord puder kõlbama hakkab? :D

Ja muidugi tema suhtumine toitu on hoopis level up. Aga noh, aastaselt ongi vist natukene palju oodata, et ta iga palukese eest jumalat tänaks ja aru saaks, et toit ei tule talle sinna lauale iseenesest, et issi näeb selle nimel iga jumala päev ränka vaeva… Aga noh, sellega me töötame ka. Kui ta hakkab toitu maha loopima, keelan koheselt ja võtan taldriku eest ära. Siiani on ta sellest muidugi nii palju aru saanud, et kui soovid lauast minema saada, siis hakka aga pihutäitega manti maa poole saatma.

IMG_20151007_114259



 

Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!

Ühesõnaga.

Comments

comments

42 thoughts on “Kui aastane laps keeldub söögist, ehk millest ta üldse elab mul?

  1. Nagu enda lapse kohta loeks – kurk, jogurt ja banaan on ainsad asjad, mille najal ta nähtavasti elus püsib :S Üldiselt mida rohkem ta nö häid asju oma üürikeses elus proovida on saanud, seda pirtsakamaks on ta muutunud normaalse toidu osas. Aga olen ka range selles suhtes, et kui soojast toidust keeldub, siis mingeid alternatiive ma ei paku. Kui kunagi veel lapsi saan, olen igasugu magusa (kohupiim, jogurt jms) pakkumisega ettevaatlikum ja viivitan sellega veel kauem.

    • No mul on selle võrra suurem meelehärm, et Kaur sõi varem absoluutselt kõike, mis ma talle vähegi pakkusin. Peaks talle neist ilmetutest püreedest pilte näitama, mida ta beebieas sõi, siis hakkaks oksele vist…

  2. Mu naabrinaisel oli ka poisi söömisega jama, ainult trallitas ja nõudis söögi asemel tissi. Nagu päevase tissitamise ära jättis, hakkas laps normaalselt sööma ka.

    Samas kõikidel lastel on mingi toidustreik. Mul poisiga ka häda, sest Mais hakkas trall pihta ja vahelduva eduga ei söögi midagi. Mõned päevad ongi näljas, joob heal juhul piima ja kõik. Teine päev pistab 3 taldrikutäit toitu nahka. Mingi vahe sõi AINULT rohke hapukoorega tatart, alles hiljuti keeldus aga seda ka söömast. Niiet ma mõistan su muret hädasti.

    Perearstiga rääkides sel teemal, öeldi kohe, et las siis nälgib. Ei mingeid kohukesi, piima, jogurtit ega muud näksi. Kui ikka kõht tühi, küll hakkab sööma. Samas enne magama minekut olen talle ikka piima andnud, et siis vähemalt saab magada. Ülevaloleku ajal aga lasen tal küll pigem jaurata. Oma viga, et ei söö ja jonnib. Lapsed katsetavad piire ja saavad kiirelt aru, kui nende jonnile allutakse ja midagi paremat antakse. Vastik küll last näljas hoida aga niisama ei muutu midagi paremaks.

    • No ongi. Tiss ees ja tiss taga. Käib ja patsutab mind koguaeg. Kui jätkuks, siis seda ta ainult söökski. :D

  3. Kui magusat tahab, kas see ei sobi, kui puuviljad ette annad? Banaan, hurmaa..? See on magus, aga samas igasugusest maiustusest sadu kordi ees vitamiinide jms vajalike ainete sisalduse osas. Kui ta puuvilja sööks, siis selle võiks juba täiesti normaalseks toidukorraks lugeda. On ju need fruitarianidki väga terved ja säravad inimesed :).

    • Varem sõi banaani hea isuga, aga enam mitte. Hurmaad, viinamarju, õuna, kiivit, granaatõuna jms vahel minu kõrvalt näksab, aga mitte eriti palju. Varem toituski põhiliselt puuviljast, enam ei lähe need ka.

  4. Tundub, et sa vastad oma küsimusele ise. Pakud oma lapsele asenduseks võileibu, kohukesi, kohupiima ja vahel leiab ta ise endale head ja paremat.
    Enda õpingutes ja ka töökogemus on näidanud, et laste toiduvalik peab siiski olema sinu kontrolli all. Kui ta ei taha sul omletti hommikul, ja nõuab lõunaooteks uuesti midagi.. siis pakud uuesti sama. Muidugi kui see meetod on vastukarva, siis peaks pakkuma teist sorti alternatiive. Tutvusin just ühe teadustööga hiljuti..

    Ehk siis.. Kui plaanis on süüa nt muna ja ta ei soovi süüa omletti. Pakkuda Seda siis nt keedetult, munapudruna vms. Samuti on eelistatud teised tervislikud aga ka nö soolase toidu esindajad. On täiesti loomulik, et kui ühel hetkel laps avastab enda jaoks paprika, siis ta tahabki mingi aeg sellest ainult toituda. Las ta sööb paprikat, pakkuda talle sealjuures värvielamusi ja ehk kombineerida ka sellega maitseid.
    Toite vahetada siis ikkagi nii, soolane toit soolase vastu ja magus magusa vastu (ala jogurt kohupiimaks).
    Laste toitumine on keeruline teema, võid ju tutvuda ka kodukoha lasteaia menüüga? Ehk annab sealt midagi kohandada ja midagi tervislikku, maitsvat ja kasulikku välja mõelda.

    Ole tubli ja pea vastu!

    • Ma sain aru, et sa suht igapäev moosiga putru annad talle ja juba kuid ju. See on üks väga magus asi.

    • mul küll endal lapsi pole, kuid vahelduva eduga maadlen vennatütrega. Minu mõte on ka, et Annule pakuksin seda sama soojendatud putru, kui peale hommikusööki uuesti süüa nõudma hakkaks :D ja seda kuni lõunani välja. Lõunasööki pakuks kuni õhtusöögini jne jne :D et siis kui õigel ajal hommikust/lõunat süüa ei taha (no äkki tõesti ei lähe söök alla), siis prooviks uuesti sama sööki, kui “mäm-mäm-mäm” tulema hakkab :)

    • Nja, pmt küll. Aga kuidas ma sunnin teda sööma üles soojendatud putru, kui ise ka seda ei tahaks. :D

    • Siis keeda talle uus ports värsket putru.
      Ma arvan, et järjekindlus viib sihile.

  5. Meil on sama trall. Laps ka aastane.

    Ikka teen hommikul putru puuvijadega. Mõnel päeval süüakse mõnel mitte. Peale pudru söömist saab viilu sepikut. (Kehvadel päevadel minnakse kohe sepiku peale).
    Täistera nuudlid ja muna nuudlid on lemmikud. Esmalt mängitakse nendega ja siis süüakse kõik ära.

    Pakun muud toitu ka vahele, aga suhteliselt lootusetu.

    Ps. Minu laps ei ole saanud veel magusaid asju ega piimatooteid, seega asi ei ole kindlasti selles.

  6. Kui ülekaaluline oled, siis raseduse ajal õige toitumisega langenud kaal ei tee lapsele midagi halba. Ülekaalulistele soovitataksegi äe poolt õiget toitumist kaalu langetamiseks. Olen kohanud ka sellist naist, kes raseduse jooksul üldse juurde ei võtnud, kaal ainult langes, sest ülekaalu oli niivõrd palju. See muidugi sulle ei kehti, sest sa nii ülekaaluline pole aga see ei tähenda, et tervislikku ja õiget toitumist kaalulangemise hirmus vältima peaks. Kui sul pole midagi langetada, siis see kaal ka ei lange.

    • Kui ma eelmise rasedusega toitumisnõustaja juures käisin, siis ta ütles, et rasedana ei tohiks väga kaalu langetada, sest siis tekivad mingid ained kehas, mis on lapsele kahjulikud vms. Ja tol ajal oli mul kaalu veel tunduvalt rohkem.

    • Mitte ained ei teki, vaid igasugused mürkained ladestuvad kehas just rasvarakkudese ja kui need lagunema hakkavad, siis lähevadki need ained vereringesse.

  7. Esiteks, sa mainisid, et ta näksib sinu kõrvalt mingeid asju..Katsu nii, et tal on kindlad söögikorrad ja vahepeal midagi näksida ei anna, siis on toidukorraks ka kõht tühjem ja sööb äkki paremini. Kui tahab midagi saada siis katsu lihtsalt ta tähelepanu kõrvale juhtida.
    Teiseks, toitumiskava võid sa ju jälgima hakata küll. Seal saab isegi eraldi märkida, et sa oled rase. Nad ei pane sind ju nälgima ja kui kaal langeb tervislikust toitumisest siis ei ole selles midagi halba. Kava koostatakse ju nii, et saad ilusasti kõik toitained kätte nii endale kui beebile:)

    • No see toidukordade vaheline näksimine on harv juhus.
      Näksimise all mõtlesin ka seda, et sööme tavaliselt koos ja ta minu taldrikust siis valib, mida tahab.
      Kaalu langetamine jah pole halb, aga mulle jäid ikkagi meelde nõustaja sõnad, et raseduse ajal ei soovitata suurt langust, sest rasvade lõhustumisest tekivad kehasse mingid ained, mis pole beebile head.

    • Kui sind teema huvitab, siis ehk peaksid uuesti toitumisnõustaja juures käima! Ehk on ikka mingi võimalus ja vali teine nõustaja.
      Samas netist tellitud toitumiskava ei soovita, minu oma ei olnud sugugi personaalne vaid jäi mulje et suht sama kava saadetaksegi kõigile-see ei ole personaalne, seda enam et rasedana PEAVAD nad arvestama erilise olukorraga ja sina pead julgema siis usaldada neid ja nende kava… Eks tegijaid on erinevaid ka…
      Aga pigem käi uuest korraliku toitumisnõustaja juures, kes aitaks pigem teil tervislikumalt toituma hakkata, seda saab ka kavata teha :-)

      Ei ole see kava imeloom-usu ma tean, võisaiad on endiselt maitsvad :-D

    • St mitte ainult head, vaid pigem siis on neid kergem ja kiirem teha, kui muude asjadega vahest mässata.

    • No kava oleks just sellepärast hea, et on konkreetsed retseptid ja ettekirjutised, mida sööma pead. Ma ise alati pöördun oma kartul-kaste-pasta-riis-tatar “dieedile” tagasi. :D
      Ega ma arvagi, et see imeloom on, aga ehk saaksin omale motti ja mõtteid mida ja kuidas teha, et ka maitsev oleks.

  8. Ausalt öeldes arvan, v6i no olen täitsa kindel, et kui beebi sünnib ei viitsi sa never mingi toitumiskava jälgida. Sis sügavkülmutatud v valmis ostetud toit lauale ja k6ik. :)

    • Annu sündides küll nii ei olnud ja ikka sõime kodust toitu. Aga mine tea kuidas nüüd läheb jah. :D

  9. Proovi paar päeva iga suutäis kirja panna, mis ta sööb ja umbes kogus ka juurde. Tõesti iga amps, mis söödavat suhu läheb. Tulemus võib olla üllatav.

  10. Kas vahtralehe siirup talle maitseks? Mesi kaneeliga? Mul poiss sööb nüüd peaaegu 2a putru hommikuti (6 x nädalas). Istub tooli tõstan pudru ette, tema lisab lisandid ja siis sööma.
    vajadusel arvutis youtube (super simple songs) käima ja suu avaneb ise, sa vaid tõsta lusikas suhu. Kui harjumus sees siis multika vajadus kaob.
    Kui ise söön võikusi siis temale sink,juust ja sööb sellest kõhu täis.
    Me sööme hommikust ja lõunat koos vaid nädalavahetusel. Õhtusöök alati koos.
    Meil magusat ei saa kui soolane pole söödud ja puuvili on ka magustoit.

  11. Mul on Kia aastane tütar ka tuleb ka selliseid olukordi ette. Kui suvel Eestis kaks nädalat olime,siis ei söönud ta pm mitte midagi terve reisi. Paar ampsu siia sinna,aga ei midagi mida eineks võiks lugeda. Kõigil tuleb selliseid aegu ette,eriti selles vanuses. Minu preili on nt pikalt keeldunud,et teda keegi toidab. Absoluutselt kõik,mida ta sòöb,tahab ta ise suhu toppida va jogurt ja puder. Mina selle söömise pärast väga ei muretseks. Lihtsalt proovi erinevaid toite ja küll sa midagi leiad,mis tall hetkel maitseb. Meil oli selleks mingi hetk näiteks spagetid ketšupiga! Mulle meeldib väga kokata ja iga kord olin ma nii pettunud,kui ma seda jama talle serveerisin,aga elasin üle :D

    Toitumise koha pealt soovitan ma sul küll ennast kohe kätte võtta. Liigne dieeditamine ja trenn (kui seda pole juba enne harrastanud) pole rasedusega soovitatud,aga tervislik/läbimõeldud toitumine on igati soovituslik. Ära oota sellega,kuni beebi käes on,see on ju nii kaugel! Ma olen sinuga täpselt samas olukorras (aastane + rase) ja usu mind,sa leiad endale jälle sada vabandust,miks sellega peale lapse sündi mitte alustada (nt imetamine,piim võib väheneda/ära kaduda jne).

  12. Raseduse ja imetamise ajal kaalulangetamine ei ole soovitatav, organismi tekivad ketokehad ja need on loote ja ka väikelapse ajule (rinnapiima kaudu) kahjulikud. Tavaliselt aasta pärast sünnitust on hea alustada. Lapse heaolust lähtuvalt. Küll kõik tuleb omal ajal. Sa ju noor ja kena naine.

  13. Heh teil soob midagi vähemalt a minu 2 a põngerjas ei pane kohupiima mitte suu sisse kui isehi paneb ss tuleb okse refleks ja kõik tomat kurk ja muu säärane jama enne vanasti sõi a nüüd ei vaata nende poolegi puuviljadest rääkimata. Ja soojatoitu no kui hapukoor on ss ehk saab midagi kartult v liha v mis iganes aga muidu võin taga 5 h laua taga istuda ilma et ta midagi sööks .

    • Ta elab hapukoorest mida ta endale näost sisse ajab a ja hommikusõõgi helbed riisiterad ja sokolaad on vist neid ka ilma piima ja jogurtita :)

  14. Tead ma teen siiani (laps sai just 2aastaseks) vahest seda, et võtan lapse oma sülle (püsti seistes) ja aknast välja vaadates või muule keskendudes panen kaks esimest suutäit suhu talle, siis ta märkamatult sööb selle ära, saab aru et see on hea. Lihtsalt kui ta on ülinäljas siis ta ei suuda seostada et see toit mis taldrikul on, on ta halvale tundele lahendus. Mu lemmik kiire toit mida teha on banaanipannkoogid – 1 pruunikaks läinud väga küps banaan kahvliga katki, segada juurde 1 muna ja natuke kaneeli ja panni peal madalal kuumusel õli sees väiksed pannkoogid. Esimesed korrad on nats nikerdamine aga paari korraga saad ümber keeramise ja muuga hakkama, võinoh pihta sellele. Äkki sa näed liialt vaeva sooja söögiga? Anna talle üks keedetud muna. Ma küll muidu ei loe su blogi ja ei tea kui vana su laps täpselt on, hetkel sattusin siia kuidagi juhuslikult lugema. Aga kui ta juba kummikomme ja muud magusat saab siis tundub et on kõigesööja niiet muna ei tee enam midagi. Ja miks ta võileiba ei võiks hommikul süüa? Täistera leib/sepik/sai, või ja hea juust või sink? Maitsestamata jogurtid (moosi juurde segada), mu lapse lemmik on kreeka jogurt. Keedetud tatar hapukoorega on ka uus lemmik. Ja bataadikotletid..

  15. Hei,
    Kas teil on see mitte söömine üle läinud? Ma hetkel maadlen 1,5 aastase lapsega kes ei söö mitte midagi ( see midagi mida sööb on müsli ja riisigaleti). Tahaks teada, kaua ma seda mitte söömist pean taluma. Tema kinnisvara süüdistan mitte söömist, kui mõni helgem päev, kus ta sööb,siis on nii hea rahulik laps :)

    • Oleneb. Kuidas kunagi. Praegu hakkab ta neljaseks saama, aga ega see isu tal ikka väga hea pole. Aga kõige olulisem on minu arvates režiim ja see, et ta ei saaks vahepeal näksida. Näljaga ta ikka sööb, aga kui on kasvõi pool banaani tund aega enne õhtusööki söönud, siis viriseb vastu. Kõige parem motivatsioon söömiseks on muidugi magustoit. Meie majas on reegel, et kui sooja toitu ei söö, magustoitu ei saa. :D

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga