Esmalt ole õhinas, et hakkad eeskujulikuks emaks ja sööd koos lapsega putru.
Keeda elus esimest korda kaerahelbeputru ja saa aru, et see näeb välja nagu kodutu okse, mis on kolm päeva teepervel vedelenud.
Rehma käega ja nendi, et järgmine kord üritad paremini.
Tee valmis lapse puder ja jahuta see ajal, kui laps söögitoolis kriiskab, nagu keegi põletaks teda elusalt.
Nea end maa-alla, et pole omale korralikke kõrvatroppe muretsenud, sest sul on tunne, et su kõrvakiled rebenevad kohe kildudeks ja sa ei kuule enam never oma lapse naeru.
Kui pudrud on valmis, mine ärata mees musidega üles ja kutsu ta sööma.
Oota kolm sajandit, kuni ta end magamistoast välja veab.
Tee lapse kausist pilti, et pärast teie imetabasest hommikust blogida.
Toida oma unekoti ootamise ajal last, sest too teeb juba selliseid hääli, et surm ei saa enam kaugel olla.
Selleks ajaks, kui mees enda ässi kööki veab, on laps juba söömise lõpetanud, ning ainult puristab sulle putru näkku. Oligi näomaski vaja teha.
VÄGA TÄHTIS PUNKT! – Ürita mitte solvuda, kui mees kööki astudes ja putru nähes ütleb: ”Ma sööks enne toorest muna, kui seda, aga aitäh, et vaeva nägid musi!” ja selg ees köögist välja tagurdab.
Otsi kapist mätsivad taldrikud, üks suurem, teine väiksem ning, tõsta puder ikkagi taldrikutesse ja ”kaunista” ära, et pilte teha.
Nuta ja mugi oma võisilmaga putru.
Ürita mitte oksendada – laps vaatab!
Nuta natukene veel, sest sulle meenus kolme karu muinasutt.
Ole õnnelik, et laps sõi veerandi oma pudrust!
Tundub, et sa pole pudrule piima lisanud??
Aga ma soovitan nii teha, et kui sul on need jämedad kaerahelbed siis pane vesi keema, lisa sinna suhkrut ja soola, vala jämedad kaerahelbed sisse, keeda neid nii kaua kui on juba pehmemad ja vala juurde piima, ning pane sisse veel võid ning keeda veidi veel, vaata et ei jääks selline paksem vaid veidi vedelam. Maitse üle ja kui on hea siis ongi valmis.
Aga kui sul on need peenikesed kaerahelbed, siis pane lihtsalt vesi keema, sool, suhkur ja vala piim otsa kui vesi keeb ja siis kaerahelbed sisse, ning sega pidevalt, et põhja ei keeks ega üle ei tuleks. Sinna hulka pane ka võid ning kui ta on juba pudrumoodi siis lase mingi 2min lihtsalt seista, et siis peaks ta veel veidi paisuma ning kui liiga paks on lisa aga piima juurde.
Ma tean jah, ma ei jälginud juhiseid. :D
Need ei ole mitte jämedad kaerahelbed vaid täisterakaerahelbed. :D Ja need “peenemad” on kiirkaerahelbed, kust on palju head välja imetud, et kiiremini puder valmis saaks. :D
Kusjuures mina mõtlesin sama, aga mul on Nordicu kiirkaerahelbed ja tuleb välja, et ikka on need ka täistera omad.
Olen ise ka lapsele erinevaid putrusid ja püreesid teinud ja ka poest ostnud ning neid maitstes mõelnud, et jumal tänatud, et ma ise seda sööma ei pea :) Tegelikult kurb, et me oleme igasuguste soolade, suhkrute ja lisaainetega oma maitsemeele ära rikkunud.
Mhm. Ma ka proovin temale tehtud toitusid ja mõtlen sama :-D
Mina küll “kiir” helbeid ei karda teha, need nüüd nii halvad ka ei ole. Enda lemmik on kliipuder, aga see pole lapse soolestikule jällegi hea. Mul ei jõua elu sees laps oodata hommikuti, kuniks ma mingisuguseid helbeid veel leotama ja hautama seal hakkan. Ja täitsa lõpp, mis õpetused ikka. Putru saab ka ilma raketiteaduse juhistega valmistada. Kõige lollikindlam variant alati on kõike panna sama palju. Kui 3-le inimesele teha, siis klaas vett, klaas piima ja klaas helbeid. Piima ja vee võib vabalt kohe ka kokku segada, ja nii kui keema hakkab, siis helbed sisse ja natuke segada ja ongi kõik. Mina pudru sisse eraldi soola/suhkrut ei pane, moosis/võis juba on seda piisavalt. Kaunistamiskunsti tuleb veel ja õppida, lao julgelt terve banaan viilutatuna pudru peale, kiivit ja maasikaid ja kreeka pähkleid võib ka panna. Ja siis kookoshelbeid, kaneeli, maapähklivõid, põhimõtteliselt kõike mis meeldib. Pudru üksi ei saagi ilus välja näha, lohuta end sellega. Ja putru on võimalik armastama hakata, mina avastasin selle enda jaoks ka alles koos lapse sünniga, varasemalt jälestasin. Aga seda ka sellepärast, see polnud lihtsalt kunagi õigesti tehtud, et see (minul) süüa kõlbaks. :D
Olen peagi 3 nädalat jutti putru hommikuti söönud, sest teen lapsele hommikuputru. Olen ära harjunud lõpuks pudrumaitsega. Ma vihkasin muidu kaerahelbeputru..Võehh. Aga nüüd on okei juba :D
Ma teen ainult lapsele putru. 40g kaerahelbeid, vesi peale. Ajan ÕHTUL keema, keedan u 2 minutit. Siis jätan poti, kaas peal, pliidile seisma. Hommikul soojendan.
Ja kui õhtustest pudrukeetmistest on kõrini, ostan kiirhelbeid. Need panen jällegi õhtul kaussi, veekeedukannuga keedan vett, valan peale. Katan kausi taldrikuga. Hommikul soojendan mikrokas.
Ma varem ei söönud üutru. Mitte kunagi. Lapsena ka leidsin viise kuidas pudru kuskile ära peita ja pärast õues kuskile sokutada. Avastasin enda jaoks soolase varjandi. Ehk siis keedan valmis veega (laktoosi ei talu seega piim on out) praen juurde muna ja liha (v peekonit) juurde tomat-kurk ja peale spl õli (mul on külmpressi oliiviõli koos sidruniga,mõeldud salatitele ) ja kõrvale üks võiku. Sedasi on hea ja söön heameelega :)
Kuue-kuusele mina putru ei annaks üldse. Ainult mingeid püreesid. Nende putrudega on see teema, et seal on sees asju, mis on lapsele rasked seedida, nt gluteen.
Ma olen neid ökosid pakkunud, kus seda pole.