Meie kuuse lugu

Kõigest kaks päeva enne jõule, saime me ka ikkagi lõpuks kuuse. Seda muidugi tänu mu sõbrannale, kelle muide leidsin just tänu sellele blogile. Jumalale tänu, et mu ümber on nii head ja abivalmid inimesed. Oskaksin ma vaid neid tänada ja väljendada neile kui tänulik ma olen, et nad mind koguaeg aitavad…
Samas paneb see mind end alati nii rumalalt tundma. Mulle ei meeldi, kui keegi mind aitab. See tekitab tunde nagu ma oleksin neile nüüd midagi võlgu…

Alguses olin ma kindel, et lähen ja toon selle neetud kuuse ise metsast ära, vot nii kõva mutt olengi! Võtan oma tited selga ja lähen lapsevankriga kuuske tooma… Aga sel hommikul, kui minna tahtsin, valutas mu kõht nii hullult, et raske oli end püstigi ajada, seega lükkasin selle mõtte edasi.
Ja siis hakkasin mõtlema, et kas ma ikka olen nii kõva mutt… No lähen ja ronin kuskile metsa. Vankriga. Ja lapsega. Lapsega, kes ei seisa hetkegi paigal. Tore. Või siis mitte… Aga edasi? Ega esimene ettejuhtuv kuusk ju ei kõlba, tuleb ikka otsida ka. Ja kui isegi leiaks sobiva, siis Annu paneks selle ajaga juba tuld, kui mina alles kuuske maha saen, või kärule üritan sobitada… Ja minu ajuga eksiksime me küll kümne minutiga ära ja sinna metsa me ilmselt sureksime ka, sest ega ma siis enne kellelegi ometi ütle kuhu ja kauakse me läheme…
Lisaks veel see, et kuidas pagan ma seal kuuskede vahel vankriga off roadin, ega seal kõnniteed vast ees ei ole. :D
Seega tõdesin, et ma ikka ei ole nii kõva mutt ja leppisin juba tõsiasjaga, et sel aastal jagame kingitusi kapi otsas… Ja no siis kurtsin ma oma rasket saatust pahaaimamatult ühele ja teisele ja kolmandale, ning mulle orgunnitigi see imeilus kuusk. :)

DSC_0112 (2)Siiani on Annu selle kõigest korra ümber tõmmanud. Ja korra kukkus see ise niisama ka, sest ma ei saanud seda üksinda turvaliselt kinni… Igatahes. Success! Ja ma kahtlen, et Annu seda enam näppima tahab minna. Esimene kord, kui ta ehteid maha kiskus, kukkus kuusk talle peaaegu otsa. Ta sai õnneks eest jooksu ja ainult mõned oksad riivasid teda. Aga ta oli sellegipoolest üsna tige. :D
Ega kuusk talle ei halasta ka. Paar korda käis ja näppis, tõmbas kohe käe ära, põrnitses seda tigeda näoga ja üritas uuesti. Ehk on nüüd pehmem. :D

DSC_0110 (2)Kulinad pakkusid talle muidugi suurt huvi. Lasin tal neid siis uurida ja veeretada, puule panna ja maha võtta… Eks ole näha mis homme saab. Vähemalt ei saa ta seda enam ümber tõmmata, kui ehteid maha kisub, sest kui mees üles tõusis, lasin tal puu konksuga lakke tõmmata… Kuigi karta on, et seda kulinate ringi tõstmist saab siin palju olema. Sellepärast paningi madalamale koledamad pallid, mille katki minemisest poleks nii kahju. Mitte, et meil oleks üldse mingeid väga ilusaid ja erilisi ehteid, mille pärast põdeda. Meil on ju alles teist aastat kuusk toas (eelmiste jõulude ajal oli Ann ju alles 2-kuune).

DSC_0098

Ma olin ikka väga üllatunud, et Annu puu ehtimise juures nii usin oli. Ta oli sellest nii huvitatud ja üritas ikka korduvalt ja korduvalt pallikesi üles riputada. Ma oleksin kohe pidanud seda kuuse ehtimist filmima. Nii armas oli vaadata, kuidas ta pusis…

Annukese esimene ehe, mis ta ise puule pani! #emasüdaonuhkusttäis

DSC_0096Puu sai meil üsna väheste ehetega, aga mulle meeldib. Karda ei pannud üldse, ainult pallid ja tulukesed.

Ühtlasi tuli mul tänu ühele blogijale mõte hakata lastele ka kuuseehteid koguma. Näiteks, et igal aastal ostame igale lapsele ühe kallima ja erilisema ehte – siis on neil kunagi oma elu peale minnes juba ilus kogu kaasas ja mingi mälestus ka lapsepõlvest. Armas, eks? :)

Kas teil on kuusk toas? Millal te tavaliselt kuuse toote? Kas toote päris- või kunstkuuse?



Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!

Comments

comments

13 thoughts on “Meie kuuse lugu

    • Ikka aitab, aga mul ei olnud südant teda selle kuuse teemaga väga tüüdata, sest ta on juba kaks nädalat järjest iga päev tööl olnud ja umbes 4 päeva veel käia…

  1. Meil on kuusk toas juba nädalavahetusest alates. Lapsi veel ei ole, aga kuuse tõime teist aastat juba sellegipoolest. Esimestel ühistel jõuludel oli meil DIY kuusk :) Ja järgmistel jõuludel oleme me ka juba kolmekesi. Või kui kass ka arvestada, siis neljakesi. Ei jõua ära oodata ! :D Ja see ehete kogumise mõte on nii lahe. Üritaks meelde jätta.. aga ilmselt ei jää.

  2. Kuna elame maal ja olemas on oma mets siis tuppa toome ikka päriskuuse, valime sellise mis teiste valgust varjab või muidu niikuinii suureks ei kasvaks. Kuna majas on 2-aastane laps siis kaunistuseks lambid ja plastist ehted. Vanu klaasist kuule ei kasuta kuna ei taha klaasipuru korjata.

  3. Meil on suur nulg toas ja üllataval kombel meie pisikest (15kuune) üldse ei huvita kuigi puu on tema mängutoas ( talveaed,elutoaga ühenduses). Õrnemad ehted paigutasin puul kõrgemale igaks juhuks ja vahel ta ikka käib puud hellalt silitamas,aga muud midagi. Meil on isegi kingid juba puu all ja isegi neid ei kisu :D Meie pisike on muidu samasugune rahmeldis,nagu Annu tundub,aga vot puu ja sellega seonduv teda ei huvita..,
    Ilusat jõuluaega teile.

    • Ma ei taha nüüd ära sõnuda, aga meil ka hetkel ei käi selle puuga eriti kõva komejanti. Paar korda on ikka käinud silitamas neid ehteid ja ringi keerlema pannud, aga muud miskit. :D
      Ilusat jõuluaega Teilegi! :)

  4. Ma käisin reedel just niimodi metsas kuuse jahil. Viskasin oma 2 aastase kärru istuma ja põrutasin metsa. Tagasi tulin ühe käega käru lükates ja teises käes kuuske tassides. :D

    Aga tegelikult päris nii polegi, et lähed jooksed otse metsa kuuse jahile. Kohale võib minna vaid RMK metsa ning võtta võib kuuse vaid liinide alt, kraavi kallastelt, tee äärtest jms. Sellistest kohtadest, kus neil kuuskedel nagunii ei ole lootust suureks kasvada. Meil sel aastal vedas, sest liinide alt võeti kõik kuused korraga maha ja saagimis vaev jäi ära, vali ja tassi ainult koju. Aga see eest järgmisel aastal me kodu juurest metsast kuuske tuua seetõttu ei saa, peame mujale minema otsima.

    Kuuse ehtisime poisiga koos pühapäeval ära. Täna korra silitas oksi ja tunneb huvi kuusejala vastu, kuuske aga ei piina. Kinke siiski kuuse alla veel ei topi, seda teeme homme. :)

    • Ma seda teadsin, et võtta võib RMK metsast, aga, et veel sellised kriteeriumid – polnud kuulnudki. :D

    • Vot-vot. Kui vahele jääks oleks ilge jama. Aga seal liinide all üldiselt mingid rajakesed ikka ka sisse tallutud ja autod sõitnud. Niiet sinna saab ka vankriga edukalt minna. Me käisime üleeelmine aasta vankriga, eelmine aasta kelguga ja see aasta jälle vankriga. Enne tasub kaarti vaadata, kus need metsasihid ja traadid on. Järgmiseks aastaks pane kõrva taha ;)

    • Ma oleks julmals sisse trampinud ja lihtsalt meeldiva maha lõiganud, kogu moos. :D

    • Lihtsalt suvalt kellegi metsa sisse trampides ja sealt kuuse maha saagides tegeleksid sa ju sisuliselt vargusega! Olen näinud küll neid kuusevargaid ja tegelikult ajab ikka vihaseks küll. Istutame ka isaga igal aastal oma metsa kuuski ja kui nüüd keegi suvakas sealt lihtsalt ühte maha tuleb saagima ja siis tal veel 5 sõpra ka kaasas, kes kõik kuuski tahavad… nojah. Kui omal metsa pole- osta poest, RMKlt või muretse kunstkuusk. Lihtne.

    • Mina polegi rääkinud, et suva metsa. Ikka RMK omasse. Lihtsalt seda ma ei teadnud, et seal veel mingid spets kohad, kust võtta võib…

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.