”Palun lase mind maha, kui ma sulle kunagi veel mõne prääniku tootmisest rääkima hakkan!”

Juba nädalapäevad on meie majas öösiti mingi hull pull käinud. Kui ma eile pool kolm öösel ikka veel ärkvel olin, leidsin end ühel hetkel mehele videot tegemas – kottpime tuba, taustal Joeli lohutamatu nutt, ning video lõppu sisisesin ma läbi hammaste midagi sellist: ”lase mind palun maha, kui ma kunagi veel mõne prääniku saamisest sulle rääkima hakkan”. Ühel hetkel ajas see kisa veel Annu ka üles, kes siis Joelile laulma hakkas: ”Ää-äh, magama jää-äh” ja kui ta seda juba 1861 korda laulnud oli, käratas: ”TASA!” :D See võtab meie hetkeseisu ilusti kokku, ma arvan. Püha jumal, kui need ei ole hambad, siis ma tõesti ei tea mis pull see on. Annemaia nägi vähemalt omal ajal öösiti enam-vähem normaalselt magada, aga Joel… sünnitasin ma öökulli, või lapse? :D

Üks kõige ärritavamid asju, mida Annu tegi ja mida nüüd teeb ka Joel – nutab, nutab, nutab, jääb vait, on 10 sekundit tasa ja ma juba mõtlen, et ohh jess, jäi magama, ning lasen endal ka magama jääda. Aga nii kui ma olen uinunud, hakkab ta uuesti nutma ja ma võpatan ehmatusega üles. Ja nii pool ööd jutti!
Eile sain vist mingi pool neli magama. Ja enne kaheksat oli juba trilla-la-trulla-la – emme, emme, emme!… MUSI, süüüüaaaaa! :D

Mul on tunne, et mu kottis silmadel on ka juba silmaalused kotid. Nii zombi on olla. Tuleks need hambad tal siis juba välja ja saaks ehk mõneks hetkeks rahu maa peale.
Või ei tea kas on ikka hambad. Hammaste tulekut on lihtsalt hea kogu selles fuckeris süüdistada… Geelid ja valuvaigistid ei paista nagu aitavat ja samas päeval on tal tuju enam-vähem… Ah jumal teab mis kasvuraskused tal on, aga ma palvetan, et need juba mööduks. Ma ei jaksa enam iga jumala öö temaga jantida.
Vähemalt on mehel homme vaba päev ja äkki saan ma teda hommikul veidi ära kasutada, ning tema hoopis koos lastega õue saata, või ma ei tea. Ma tahan magadaaaaaa…

Btw, mida lund? Ühe päevaga sadas selline kogus maha, et kui Annu keset meie hoovi visata, siis ta kaoks poolenisti lume alla ära. Loodan, et jõulud ka nii ilusad on, mitte nagu eelmisel aastal.

Ma ei tea kas te teate, aga järgmisel kuul oleme me lausa kahes ajakirjas. ”Pere ja Kodu” räägin blogimisest ja lastest, ning ”Beebi” ajakirjas räägin Joeli ja Annemaia allergiatest. Viimase jaoks kirjutatud artiklis rääkisin veel, et Annul on nüüd nahk nii ilus – nagu normaalsel lapsel kohe. Ja sõnusin jälle ära! Viimase paari päevaga on tal jälle hullemaks läinud, kuigi muutunud pole eriti midagi. No ei saa mina aru! See ajab ausõna juba hulluks…
Selline lootusetu tunne on peal. Annaks jumal, et ta sellest ühel hetkel välja kasvaks.



 

Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!

Comments

comments

6 thoughts on “”Palun lase mind maha, kui ma sulle kunagi veel mõne prääniku tootmisest rääkima hakkan!”

  1. See beebinutu peale üles võpatamine on kõige vastikum asi üldse. :( Ja ma tean, et see ei lohuta, aga Sa pole üksi! :) All mamas who’s babies turn into demons at night, unite! :D

  2. Neid põhjusi, et miks beebi öösel ei maga, on kindlasti palju. Minu pojal oli kõrvapõletik, siis ärkas virisemisega pidevalt.

  3. Tuttav tunne .Vahel peal oli meil ka ,et öösel pidi mitu korda üles tõusma ja lohutama .Lõpuks panin ööseks lambi põlema ja see aitas edasi magada .Kui olin taas unustanud ,siis panin uuesti põlema .On hetki ,kus hõikab pane tekk peale ,külm on .Mul on plika 2a 7k.Viimane nädal on hakkanud öö läbi magama ,alles nüüd .Enne oli üle öö kus magas terve öö .
    Soovin tutvustada ka oma lehte ,kus teen käsitööna lastele asju ja hetkel loos käimas .
    https://www.facebook.com/CUTEANDLITTLE/

    http://www.mesisidrun.blogspot.com

    • Joeli nagu ei ärka nutuga, vaid sipled ja vigiseb, väikeste pausidega. Selline tunne, nagu midagi häiriks, nagu midagi valutaks kergelt vms…

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga