Raadiopiire lõpetas meie koera ringi hulkumised!

Kuna Sämmi meil muudmoodi aias ei püsi, ning ketikoera elu, mida ta on olude sunnil elanud, pole minu arvates mingi elu sai talle ostetud raadiopiire d-fence 101 sinulemmik.ee lehelt.

Raadiopiire on mõeldud selleks, et koer püsiks oma territooriumil. Ala, kus soovid, et loom liikuda saaks, tuleb piirata spetsiaalse juhtmega, mis tuleb kinnitada kas aia külge, või kaevata paari sentimeetri sügavusele maa sisse. Meie kaevasime maa sisse, et päike jms juhet nii kiiresti ära ei hävitaks.

Raadiopiire - selgitav juhis

Raadiopiire – selgitav juhis

Lisaks juhtmele tuleb kuskile (soovitatavalt) siseruumi paigaldada ka raadiosaatja (ühendatakse maja vooluvõrku), mille külge ala piirav juhe ühendatakse. Meie panime enda oma koridori. Kui juhe ja raadiosaatja on paigaldatud, tuleks aed koera kaela mineva kaelarihmaga läbi käia, et kontrollida võimalike segajate olemasolu. Seda tuleb teha selleks, et kindel olla, et koerale lubatud alas ei ole mingeid segajaid, mis võivad anda valesignaale.

Kui kõik vajalik on paigaldatud ja kontrollitud, tuleb raadiosaatja pealt valida kaugused kus koer hakkab kuulma kaelarihmast tulevat helisignaali ja millal saab ta korrektsiooniimpulsi, ehk väikse särtsu elektrit.

Mida suurem on särtsu ala laius ehk kaugus juhtmest, mis hetkel hakkab koera kaelas olev rihm andma särtsu, seda väiksem on tõenäsus, et koer juhtmest üle jookseb. Teiselt poolt peab koerale jääma piisavalt liikumisruumi ala sees. Ala laius on tähtsam, siis kui füüsiline aed puudub. Sõltuvalt koera suurusest piisab füüsilise aia olemasolu korral täiesti 1-1.5 meetrisest särsu alast.

Kasutusjuhend soovitab paigaldada ka väiksed lipukesed sinna piirile, kus koer helisignaali kuulma hakkab, et tal oleks kergem oma uutest piiridest aru saada ja harjutamine läheks kergemalt.

Meie lipukesed

Meie lipukesed

Koera õpetamine on kõige tähtsam osa raadiopiirde kasutamisel! 80% raadiopiirde edust sõltub õpetamisest! Kasutusjuhendis on ka pikk ja täpne seletus, ning soovitused olemas nii seadme paigaldamise, kui ka koera õpetamise kohta. Meie alustasime nii, et panin Sämmile rihma kaela, ning kõndisin temaga mööda piiri. Aeg-ajalt jäin seisma, liigutasin mõnda lipukest ja ütlesin keelitavalt ”paha lipp”, ning kõndsime edasi. Sel ajal peab veel raadiosaatja välja lülitatud olema, et koer elektrit ei saaks. Peale ”trenni” mängisin koeraga lubatud alas veidikene. Seda tegime ca kahe päeva jooksul, paar korda päevas.

Järgmine samm oli see, et kõndisime koeraga aias ringi ja lasin tal minna sinna kuhu ta ise tahab, aga niipea kui ta piiksualasse läks, tõmbasin ta sealt ära ja kiitsin. Sedasi jalutasime ka paar päeva, kuni ta ise piiksuala vältima hakkas. Alati peale trenni tuleb koeraga lubatud alas mängida ja teda rohkelt kiita, et ta saaks aru, et aed on turvaline ja tore koht.

Kolmas samm oli see, et jalutasime koeraga aias ringi, aga enam ma teda ise ei keelanud, ning lasin tal minna sinna kuhu ta vähegi tahab. Seega arvas ta paaril korral, et eirab piiksumist ning läheb ikkagi päris aia juurde ka (näiteks mööduvat koera uudistama), ning tänu sellele sai ta väikse särtsu elektrit. Särtsu tugevust saab iga rihma pealt eraldi muuta, ning neid astmeid on sel rihmal kaheksa, seega sobib see nii karu mõõtu koerale, kui ka üpris pisitillukesele tegelasele. Alguses peab särtsu tugevus olema kõige esimesel astmel, ka suure koera puhul. Tugevust saab alati juurde panna, kui koer näiteks sellest esimesest särtsust üldse välja ei tee.

Esimese elektrilöögi peale ehmatas Sämmi korraks ikka ära küll, aga see ongi ju nö eesmärk – koer saab aru, et see ongi nüüd tema piir ja sealt üle minnes saab ta särtsu, ning loom hakkab seda vältima ja püsib kenasti oma territooriumil. Enamasti saab koer paari korraga aru ja rohkem piirile nii lähedale ei lähe. Esimesel korral, kui koer särtsu saab peaks ta olema jalutusrihma otsas. Selliselt saab ta turvaliselt lubatud liikumisalasse tagasi tõmmata ning koer õpib mida ta peab tegema, et särtsu vältida.

Neljas etapp on teadmiste kontroll ja kinnitamine. Lased koera aeda lahti ja jälgid teda eemalt. Üksinda ei soovitata teda kohe veel jätta, ning tasub läbi mängida ka olukorrad kus koer muidu piiri ületaks. Näiteks võõra looma möödumine, autoga välja/mööda sõitmine, peremehe piiridest lahkumine jms. Aga kindlasti ei tohi koera ise piiksualasse lükata/tõmmata või teda sinna kutsuda, sest koer peab ise otsustada saama kas ta läheb sinna, või ei. Kui sa siiski näed, et koer piiri väldib, võid teda hakata järk-järgult ka pikemaks ajaks omapäi jätma.

Meil see harjutamine esialgu küll nii ludinal ei läinud, sest ma tegin vigu, mõeldes, et mina olen targem, kui kasutusjuhend… Oleksin ma vaid kohe korrektselt soovitusi jälginud, poleks meil ilmselt ka mingeid probleeme tekkinud. Näiteks lugesin ma foorumitest, et mõned koeraomanikud ei kasutanud harjutamisel lipukesi, sest neil oli aed niikuinii ees ja koer hakkas aeda koheselt piiksumise ja elektriga seostama. Kuna ka meil on füüsiliseks piiriks aed, mõtlesin, et ei hakka nende lipukestega jamama. Minu Sämmil aga see harjutamine ikkagi alguses nii lihtsalt ei läinud. Ta ei saanud üldse aru kuhu ta võib ja kuhu ei või minna! Ta kartis paaniliselt aias üksina olla ja ringi liikuda. Nii kui ta piiksumist kuulis, jooksis saba jalgade vahel sauna peitu ja ei tulnud sealt isegi kutsumise peale enam välja. Omapäi hoovis olles lamas ta vaid kuudi ees ja värises hirmunult… Lõpuks siiski paigaldasin lipud ning hakkasin koeraga talle lubatud alas veelgi rohkem mängima ja tegelema, et ta saaks tagasi kindlustunde, et aed on talle turvaline ja tore koht. Seejärel hakkasin kogu õpetamise protsessiga otsast peale, ning sel korral täpselt nii, nagu kasutusjuhend soovitas.

Varem jooksis Sämmi mul ikka alatihti linnavahel ringi, sest ta oli end ketist lahti smuugeldanud või toast jooksu pannud ja kohe üle aia jeed lasknud. Ükskord käis ta isegi koos ketiga jooksmas! Õnneks keegi ikka püüdis ta kinni ja võttis tal keti tagant ära, et ta kuskile sellega kinni ei jääks. Ta oli keset ööd kodust niimoodi minema pannud, et mina ei teadnudki. Suur oli hommikul mu üllatus, kui koer aias lahtiselt jooksis ja ma tema ketti mitte kusagilt ei leidnud! Tüüp käis külapeal ja tuli ise koju tagasi, aga keti jättis maha… Hiljem alles kohalike facebooki grupist lugesin, et kett oli ühe maja ette omanikku ootama jäetud.

Õnneks on ta mul siiski selline loom, et jookseb oma jooksud ära ja tuleb ise koju tagasi. Sellegipoolest, on minu jaoks mõeldamatu, et mu loom mööda ilma ringi silkab, ning sellele millised ohud teda liikluses varitsevad, ei taha ma mõeldagi. Seega oli raadiopiire meie viimane ja ainus võimalus, et ta saaks normaalse koera kombel vabalt aias liikuda.

Ta lihtsalt ei püsinud mul muudmoodi kodus! Küll ehitasime talle spetsiaalse kõrge aia, millest ta ikkagi üle hüppas või mille ta lihtsalt puruks kraapis ja ikka jooksu pani, küll üritasime õpetada, küll proovisime teda meelitada ja harjutada, aga no ei midagi. Lõpuks lihtsalt oligi ainus variant ta pika ketiga kinni panna, sest raadiopiirde ostuks meil toona kohe vahendeid polnud.

Mu süda valutas tema pärast pidevalt, sest minu jaoks on koer perekonnaliige ja ta ei peaks olema kuskil eraldi, puu külge aheldatud. Suvel veel on nii, et me oleme palju õues ja suhtleme temaga ka, aga talvel vahiks ta ju enamus ajast seal täitsa üksinda. Koer on sotsiaalne loom ja vajab oma perekonna lähedust… Eks me ikka tõime teda tuppa mõnulema, aga ma pidin siiski ka sellele mõtlema, et Annemaial oli siis veel koerakarva allergia, seega ei saanud Sämmi toas olla nii palju, kui mina oleksin soovinud.

Nüüd on aga Sämmi hulkumised lõppenud (kui ma just raadiosaatjat sisse lülitada ei unusta*) ja minu süda on rahul, sest koer püsib kodus, ning ma ei pea muretsema, et ta auto alla jääks või kedagi hirmutaks.

* Võib juhtuda, et koer harjub raadiopiirdega nii ära, et ei lahku oma piiridest isegi siis, kui raadiosaatja on väljalülitatud või rihma kaelas pole. See ei pruugi alati nii muidugi minna. Mõni koer jääbki kontrollima kas süsteem parasjagu toimib või mitte.

Süda lausa sulab, kui neid kahte koos mängimas vaatan! Kõik tänu raadiopiirdele. :)

Vabandan videost paistva korralageduse pärast, meil just lõppes siis garaaži remont ja mõned asjad olid veel laokil.

Kui teilgi tekkis nüüd raadiopiirete vastu huvi, võite neid uudistada sinulemmik.ee lehelt. Lisaks võite lugeda nende artiklit: raadiopiire koerale – kuidas valida sobilik?
Kas teil on oma koera tarbeks juba raadiopiire soetatud, või olete te kunagi selle ostule mõelnud?

Comments

comments

One thought on “Raadiopiire lõpetas meie koera ringi hulkumised!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga