Rasedusnädal: Kümme, kõhupildid

Ja juba ongi täis kahekohaline arv nädalaid. Milline kergendus! Kuigi ma ootan järgmisel nädalal toimuvat ultraheli väga suure elevusega, siis on mul ikkagi hirm ka sees. Pole ju last juba 6 nädalat ultrahelis näinud. Isegi see ei rahusta mind täielikult maha, et ma kuulen ta südamelööke läbi doppleri. Ehk kujutan ma seda endale ainult ette ja tegelikult on need kiired löögid ma-ei-tea-mis? See poleks üldse loogiline, aga noh, ikka ju natukene kardad enne suurt uuringu.

Viimane kord, kui last nägin, oli ta lihtsalt üks vilkuv kera, aga nüüd peaks ta juba välja nägema nagu väike inimene. Beebigrupis pani üks oma UH’i pildi üles ja ma vaatasin seda suu ammuli. Uskumatu, et minu sees on ka samasugune väike inimene…
Selle pildi ”varastasin” netist, aga gruppi pandud pilt oli väga sarnane.

Mul on tunne, et ma räägin juba kolmandat nädalat sama juttu, seega üritan need sümptomid kiirelt ja kergelt kokku võtta, ilma, et tuleks kilomeetrine tekst, mis on põhimõtteliselt coy-paste eelmisest ja üle-eelmisest nädalast.

Sümptomid: Väsimus, jõuetus, midagi teha ei jaksa, kõhuvalu, seljavalu, kerge iiveldus (vahel on, vahel ei ole), kõrvetised, isutus, süda puperdab, kergelt ärritumine. No need on sellised põhilised. Mis ei tähenda, et kõik esineksid korraga või üldse igapäevaselt. Millegipärast on nii, et nädala alguses olen rohkem kummuli ja siis nädala lõpus tuleb jälle energiat, nii, et jaksan koristada, kokata ja jalutadagi. Aga no vahel on küll selline tunne, et sure või ära, aga mina end liigutada ei suuda. Ja siis ajab nii endast välja, kui teed lõpuks läbi surma midagi ära ja kõik ühe hetkega ära nullitakse. Pesed põranda ära ja siis tuleb Teatud-Kahejalgne-Bravuuritar, ning kallab sinna oma pudru kummuli (mida sa oled ka muidugi silmad kinni, läbi suremise teinud). :D

Sel nädalal oli ka GTT. Ma ei tea kas ma siin rääkisin? Vast ikka rääkisin…
Hetkeks olin kindel, et rääkisin, aga nüüd ma jälle ei tea. Minge lugege siis facebookist lisaks, sinna kindlasti kirjutasin. Igatahes, passisin pool päeva haiglas, Annu oli oma isaga kodus ja mängis inglit (tüüp sai kuurist rahumeeli puid tuua, süüa teha, isegi kiirelt pesemas käia (!!!) ja Annu ei teinud teist nägugu, mängis rahumeeli OMAETTE, nagu WTF?!). Testi vastused olid kõik ideaalsed ja rohkem ma sellega (hetkel) oma pead vaevama ei pea. Muidugi ”lohutati” mind, et ehk saadetakse hiljem uuesti seda jama tegema, mõndasid olevat saadetud. Ma loodan, et ei.

Janeli Nirgi (@janelinirgi) • Instagram photos and videos 11420842_457524437791320_10023867_n

Mis siis veel. Kaalus ma juurde võtnud ei ole, pigem on kilo alla läinud. Ostnud ma veel midagi ei ole. Ei tegelikult valetan, mängumati tellisin küll ära, sest sain väga odavalt. Loodan, et see on normaalne ka.
Muidu plaanin asju ostma hakata siis, kui sugu on kindlalt teada. No nüüd võite öelda, et kindel on sugu alles siis, kui laps käes, aga ma julgen ikka 3D ultraheli usaldada (umbes 25ndl tahaks minna). Enam ma sinna lõksu ei lange, et looteanatoomia UH’i usaldan. Korra juba sain üle, aitab kah.

Heheee, mis ma maximast sain. Mugavaim asi eveeeer!

Heheee, mis ma maximast sain! Mugavaim asi ever!

Kui küsite, et kumba me tahame, siis mõni nädal tagasi oleksin veel öelnud, et jumala savi, peaasi, et terve beebi. Kui tüdruk, siis imeline – Annul oleks väike õde kellega nukkudega mängida ja hiljem riiete pärast kakelda. Kui poiss, siis ka imeline – saaksime mõlema kasvatamise kogemuse ja oleks niiöelda ”komplekt koos” (nõme väljend!). Nüüd aga hakkan poisi poole vist kalduma. Seda muidugi tänu mehele, sest tema vist tahab nüüd poissi. Samas on mul silmade ees ka imearmas pilt sellest, kuidas mu kaks pisipiigat nukumajas askeldavad ja mulle teepidusid korraldavad. :D
Nii, et ma nüüd ikkagi ei tea… Tulgu, mis tuleb!
Mees ütles hästi, et mina saan Annu peal oma lapsepõlve fantaasiaid rakendada ja talle muretseda asju, mida ma soovisin, et mul väiksena olemas oleksid olnud, ning nendega nüüd tagantjärele mängida. Aga kui me poja saame, siis saab tema sama teha ja kasutada vabandust ”ma ostan lapsele” (ja siis mängib tegelikult ise, lapsele ütleb, et oodaku, issi kord on). :D



 

Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!

Comments

comments

8 thoughts on “Rasedusnädal: Kümme, kõhupildid

    • Pole kõhtu mida näidata. No minu jaoks on, aga tegelikult see vist ainult pekk. :D Aga ma lisan pildi nüüd ikkagi. :)

  1. Mul 10+4, aga kõhtu pole ollagi. Õigemini on, aga mul küll täiesti pekk veel. Koguaeg käin ja vahin peeglist, et äkki ikka midagi on, aga mitte kui midagi. :D Ei jõua juba ära oodata, millal väikenegi kõhuke ees oleks juba. :) Muidugi ma esmarase ka :)

    • No see ei takista mul oma pekki silitamast ja unistamast, et mul on tegelikult rämesuur kõht juba. :D

    • No siis sa suht samal maal, kui mina. Mul UH järgi 11.06 ja päevade järgi 6.06. Esimene laps sündis 2 nädalat enne tähtaega ning arst arvas, et seegi nii kaua kõhus püsida ei viitsi :D

    • Hehe, ära parem sellele looda, et jälle varem “vaevast lahti” saad, siis nkn läheb vastupidi. :D

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.