RPA vastane ema, kes annab oma lapsele RPA’d

*RPA – rinnapiimaasendaja
*RP – rinnapiim

See on ikka TÄIEGA imelik, et ma juba pean mõtlema Joeli rinnast võõrutamisele. Alles ta sündis ja alles ma jamasin temaga pisarsilmi seal haiglavoodis, et laps ometigi kaalus juurde võtma hakkaks. Oeh… see on see tüüpiline emmede ”kuhu see aeg küll kaob!” hala. Aga no nii on – saa lapsed ja nutad aega taga. Vanasti pidi ju uut kuudki ootama nagu surma, aga nüüd avastad ühtäkki, et alles oli aastavahetus ja varsti on juba jõulud.

Igatahes, meil on nüüd asjalood nii, et mina hakkan vaikselt mõtlema Joeli rinnast võõrutamisele. Ilmselgelt ei juhtu see üleöö ja täielik võõrutamine ei tule ilmselt isegi mitte lähimate kuude jooksul, aga siiski varsti. Hetkel sai ta ju alles üksteist kuud vanaks. Tahaks ikka aasta kindlasti täis saada ja kõik mis edasi tuleb, on vaid boonus.

Aga rinnast võõrutamisele paneb mind mõtlema just öine trall. Olgem nüüd ausad, ma olen kolm, või varsti isegi juba kolm ja pool aastat, olnud pidevalt rase või imetanud. Või siis olnud rase JA imetanud. Ma olen veidikene tüdinenud ja väsinud olemast mingi söögiautomaadist inkubaator, kes peab ööd ja päevad kellelegi oma privaatosi suhu toppima. :D Ma tahaks lõpuks ometi ma-ga-da! Aga hetkel tundub, et asi läheb ainult hullemaks, mitte paremaks. Joel istub mul pool ööd tissi otsas ja me kumbki ei saa normaalselt end välja puhata. Ma ärkan hommikul veel väsinumana, kui õhtul magama minnes – see ei ole ju ok. Samas ei oska ma seda öist pulli ka kuidagi lõpetada. Kui ma talle lihtsalt tissi ei anna, röögib ta poole hommikuni ja mitte keegi ei saa magada. Lähen temaga kaheks nädalaks sauna elama ja võõrutan teda seal? :D

Tegelikult on mul teie ees üks saladus ka olnud. Juba ammu-ammu ei ole Joel nõus enam mujal sööma, kui voodis ja pikali maas. Tuba peab olema rahulik ja võimalikult hämar. Mingist keset tänavat toitmisest või kuskil autotagaistmel lõunastamisest võin ma vaid und näha. Teda häirib iga väiksemgi asi. Piisab sellestki, kui ta kuuleb, et köögis keegi midagi maha kukutas – ta peab minema asja uurima!
Loomulikult ei tohi ka Annu samal ajal toas olla, kui poiss sööma hakkab (aga no kuhu ma selle krati sigadusi tegema jätan, kui me vaid kolmekesi kodus oleme?). Muidu hakkab poiss kohe ringi vahtima ja veereb lihtsalt minema. Söö ise oma tissi, kui tahad! Ja no kuna ta on nii nõudlik oma päevaste söökidega, siis vahel juhtub nii, et ma annan talle hoopis pudeli pihku. No mida ma teen selle marakratiga, kui me näiteks ujulast tuleme ja ta autos enne magama jäämist piima tahaks? Rinda ei võta, aga ilma piimata karjub ta terve kojusõidu, kuni ükskord kodus siis kõhu sooja piima täis mugida saab. Ühesõnaga, ma olen punktis, kus ta saab vahel rinnapiimaasendajat. Minu jaoks on seda isegi tunnistada raske ja…piinlik? See on see RPA valehäbi. Tagusin ma ju Annu ajal rusikaga vastu rinda ja möurgasin kui tähtis on rinnapiim. Ja nüüd annan oma lapsele siis seda ”jubedat” rinnapiimaasendajat. Hmm…

Lohutan ma end sellega, et rinnapiima kogused ületavad rinnapiimaasendaja koguseid mitmekordselt. Aga ikkagi kuidagi kripeldab sees, et ma olen nüüd, ma ei tea, laisk või midagi, sest ma ei suuda olukorda muudmoodi lahendada, kui, et topin lapsele lihtsalt kergekäeliselt RPA pihku.

Üks tuttav ütles mulle, et kui ma RPA anda ei taha, miks ma siis lehmapiima talle ei anna? Nagu see oleks kuidagi parem. Enne annan lapsele spetsiaalselt tehtud piimaasendajat, kui vasikale mõeldud piima. Ja alla aastasele ei tohigi ju väga piimatooteid veel anda. Veel vähem siis seda päris ehtsat talupiima. Seega tänan ei. Pigem sätin meie sõidud nii, et ma ei peaks talle pudelit tegema. Aga no alati ju ei saa nii.

Ühesõnaga, kahe sõnaga – ma tahaksin esmalt lahti saada sellest öisest möllust ja siis jätkata kolme rinnapiima kogusega (varahommik, lõunauni, ööuni). Täieliku võõrutamiseni on ilmselt veel mitmeid kuid aega ja ega mul sellega tegelikult nii kiire olegi, lihtsalt magada tahaks. :D

Kui vanad olid teie lapsed, kui nad terve öö jutti magama hakkasid? Kas ja mida teie selle heaks tegite? Kui vanalt lapse rinnapiimast täielikult võõrutasite?

Comments

comments

28 thoughts on “RPA vastane ema, kes annab oma lapsele RPA’d

  1. Aga kui kõht nt pärast ujumist jne käike tühi, kas tuubikaid ei ole nõus sööma Joel? Mina lahendaks olukorra nii vist, kui rpa anda ei taha.

    • Ta ei söö püreesi. :/ Ja paljude sõitudega ongi meil see jama ka, et peamegi just tema lõunaune ajal minema, sest turvahälli ta ka ei salli.

  2. Ma niiväga üldse ei pressiks seda rinnapiima. Sa ütlesid, et ta 11 kuud vana juba, seega kohe ju aasta. Kui ta tahab loobuda, siis lase. Ta juba kõnnib sul ka, seega on tugev poiss ja pigem nagu füüsilisest arengust ees ju. Pärast teed endale karuteene, et ta tahaks loobuda, aga sa ei luba ja siis hiljem juba raskem võõrutada. Anna vabalt seda rpad juurde, varsti tal ju tavatoit ikka põhiline.
    Mul laps aasta ja 4 kuud ja saab ikka enne magamajäämist tissi. Tema ise ei ole tahtnud siin millestki loobuda, aga vähemalt nüüd kahele korrale oleme selle saanud, nii et järk-järgult vähendame. Paljud vaatavad imelikult, et nii suur ja ikka saab, aga mul suva. Magab tegelikult hästi, aga samas voodis ja ise ilma tissita magama ei jää. Tegelikult nüüd varsti peaks selle lõpliku võõrutuse tegema…oeh oeh, raske!

    • Vot ma ei saagi aru, et kas ta tahab loobuda või teda lihtsalt segavad kõrvalised asjad. Ma pigem kaldun arvama, et ta tähelepanu hajub kergelt, kuigi tegelikult tahaks ta ikka piima juua…
      Kui sa ise tunned, et pole emotsionaalselt valmis võõrutama, ära võõruta ka. Kui sa peaks kuskil poole peal järgi andma, oleks see lapse jaoks väga segane värk. Pigem oota seda ‘klikki’ omal. :)

  3. Minu laps on 1a8k ja ka ei maga öö läbi. Öine ärkamine on selles vanuses normaalne. Saab rinda, aga tahan ka öisest söömisest võõrutada, mitte küll seetõttu, et ise magada, sest minu magamist see paar minutit tissi mõned korrad öösel ei sega kuidagi. Aeg-ajalt olen mõelnud ka täieliku võõrutamise peale, aga… lapsest on kahju vist. Eks lähikuudel vaatab, suve lõpuks ehk lõpetame.

    Ma just lugesin ühte artiklit, kus väideti, et üle aasta vanune laps ei vaja enam RPA-d. Joel veel aastane pole, aga palju pole enam jäänud. Rinnapiimaga on muidugi teine lugu, aga RPA asemel sobivad piimatooted hästi (pigem maitsestamata jogurt, juust, keefir, mitte tavaline piim). Ja üldse pidavat piima tarbimine olema väga ületähtsustatud ja üldse mitte nii kasulik, nagu üritatakse väita. Vasikate toit, mitte inimeste oma, nagu isegi kirjutasid :)

    Võib-olla tobe küsimus, aga kas Joel autos veega ei lepi RPA asemel? Ega sel kunstpiimal ka väga miskit viga ei saa olla, paljud lapsed ju muud ei saagi. Lihtsalt vee joomine on hea harjumus.

    Seda jäin ka mõtlema, et kui Joel vahel ringi sahmerdab ja rinda pole nõus võtma, kas polekski lihtsam mitte anda siis? Saakski ehk ilusti kolme korra peale päevas. Öine võõrutamine on muidugi keerulisem, ma pole siiani end kokku suutnud võtta.

    • Ma ei tea, mulle just nagu tundubki, et ta tahab küll (kodus ju võtab, kui kõik on rahulik), aga kõrvalised asjad, helid ja uued kohad segavad. Samas ilma rinnata ma teda lõunal magama ka panna ei saa, sest siis ta magab vaid 30 minutit ja nõuab ikka piima. Ja no ega ta rumal ole, et piima pähe vett jooks. Veepudel lennutab kohe suure kaarega minema. :D

  4. Ma ei saa aru, mis mentaliteet see praegusel ajal on, justkui RPA oleks patt ja ema, kes oma lapsele seda “sitta” sisse söödab, kuidagi halvem ema. RPA ongi ju sel põhjusel välja töötatud, et lapsed, kelle emad ei saa last rinnaga toita, ei jääks need vaesekesed nälga. Mina andsin juba üsna varakult RPAd, sest minu rinnapiim oli liiga lahja ja ei toitnud ära. Andsin küll ikka rinda edasi, kuid see oli justkui rohkem janu kustutamiseks. Ma ei tunne end küll mitte kuidagi halvasti selle eest,et ma end ja last ei piinanud ja nui pooleks ainult RPd andma. Lausa ärritab see suhtumine nagu RPA oleks pask. Ei tasu lasta end kamp tarkuritel häirida lasta, kelle arvates kõigil naistel jookseb rinnas kondenspiim, ala aga vanasti küll ainult tiss ja tiss. Ei olnud ta midagi. Minu vanaemagi rääkis, kuidas lastele anti lehmapiima mannaga, et lastel kõht tühi poleks. Aghhh :D

    • No selles mõttes on see surve ‘õige’, et rp on siiski parim, aga kui seda ühel või teisel põhjusel ei teki/pole võimalik anda, ei saa ju laps nälga jääda. Samas liiga kergelt alla ka ei tasu vanuda. Ühesõnaga, keeruline teema. :D

  5. Appi sa raagiksid justkui minu sama vanast poisist! Ta on Joelist 3 nadalat noorem vaid. Esimesed 6 kuud kuu lisa ei saanud soi kenasti ka isegi larmakates kohtades. Nii kui sai pooleseks hakkas trall pihta, iga pisemgi heli segas teda ja ta tahtis teha koike muud kui rinna otsas istuda. Oisete sootmistega probleeme ei olnud. 8 kuuselt loobus ise oisest soomisest ja hakkas 12 h jarjest oosel magama. 9 kuu lopus ei saanud tema tahelepanu endam uldse koondada ja kuna ta oosel ka enam ei soonud siis andsin lihtsalt alla. Ma olin juba nii suures stressis sellest et palun ole 10 min rahulikult ja soo rinda ometigi. Otsustasin 10 kuuselt et aitab kui tema enam seda ei naudi ja mina stressan siis ei ole asjal enam motet. Nuud on 2 nadalat pudeli ja RPA peal ja koik roomsad.

    • Mul tegelikult nii palju veel veab, et kui kodus oleme, siis ta ikka võtab rinda. Lasen tal end pildituks mängida, topin kombekasse ja siis kui tal juba silmad kinni on, lükkan tissi suhu. :D

  6. Kuule, võta vabalt, kui õudne jama selle söötmisega siis võidki anda rpa-d lisaks, et elu lihtsamaks teha. Saadki siis võmrutamisega kah alustada, annadki uneaegadel vms Sa oled ju 11 kuud imetanud. Nii tubli :)( ma sain läbi suure vaeva 3,5 kuud imetada)
    Pole vaja üle mõelda ;) Anna endale ka asu , sa tahad ka ju elada juba ja käia ja olla.

    • Tahan. Aga minu otsus oli lapsed saada, seega on nemad ja nende vajadused ka esikohal. Aga noh, praegu pole see öine jama tema vajadus, pigem nagu harjumus, mis koormab tegelikult meid mõlemaid. :D

  7. Ta ei ripu sul öösiti tissi otsas mitte nälja pärast, vaid ta ei oska ise unetsüklite vahel uinuda. Ma enda oma võõrutasin rp-st aastaselt ja kuskil enne kaheseks saamist kui sai öösiti rpad, sellest samuti. Karjus äkki kaks ööd, nii et vajas lohutamist. Siis ärkas harjumusest mingi kuu aega kolme ajal öösel, et kus pudel on. Ja korras, 2a2k magab praegu öö otsa.
    P.S Mänguväljakul üks vanaema rääkis, et ta kahepoolesel on piimahambad täiesti katki, jooksevad hambaarsti vahet. Põhjuseks arsti sõnul just pikaajaline imetamine. Ei pidanud terve ka olema, kõik tõved korjab külge. (Mul esimene laps sai tissi 2nädalat, kasvas rpa peal ja no raudse tervisega 5-aastane). Sai eriti pikk kommentaar nüüd:D

    • No tal on lutt ka, aga ikka tahab tissi. Ja hetkel on ilmselt asi hullem ka hammaste pärast (täna ärkas kell 5!). Muudkui sahmib ringi ja vigiseb.
      See hammaste asi on vist ikka väga individuaalne, sest Annu sai ka pikalt rp öösel ja tema hambad on küll korras. Samamoodi nagu paljude tuttavate lastelgi…

  8. Tean täpselt seda tunnet – ainult voodis pikali ja kui keegi julges kuskil mingi krõpsu teha, väga uudishimulik plika mul. Aga jah enne ujumaminemist ja beebikooli oli räme pumpamine koguaeg ja pärast ujumist sai seda. Teisega vist enam nii ei suudaks :S
    Öise rinna lõpetasin 1 a 10 k ja päris lõpp 2 a 2 k. Soovitan imetamisnõustajale helistada, nad aitavad sul selle öise söömise ära lõpetada, siis ei ole ehk päriselt vajagi niipea võõrutada.

  9. Mind üllatab ka praegu see, et rpa’d nagu tehakse täiega maha, kuid püree või jogurt on etem. Nagu miks? Mis on pürees, jogurtis või keefiris etemat, kui rpas?

    Ilmselgelt rinnapiim on etem, kui rpa, kuid jutt ei käigi praegu sellest. Ja teine küsimus tekkis ka, et kas Sa sellele oled mõelnud, et ehk pumpaks piima välja ja pistaks pudelisse, et vajaduse tekkides pudel kätte suskata talle. Või ta keeldub sedaviisi?

    Sain aru küll, et tahad mingil hetkel võõrutada niikuinii, kuid mitte veel ja sinnani läheb aega.

    • Mul ei tule pumbates piima välja. Kui tissid on väga täis, siis mingi 15ml saan, aga rohkem mitte. :/

  10. Mu esimene laps hakkas üheksakuuselt oma toas magama, nii et selleks ajaks oli ta kindlasti öisest söömisest võõrutatud ja nüüd teine laps on kohe kaheksakuune, magab juba mõnda aega terve öö.
    Esimese lapsega tuli öisest söömisest konkreetselt võõrutada, ehk siis kannatasingi paaril ööl selle protestinutu ära ja pakkusin natuke vett juua. Kaks ööd ärkas ja kisas, kolmandal ööl ärkas ka, aga siis enam ei kisanud, vaid sättis ise kohe magama tagasi ja edasi pole enam ärganud.
    Väiksem on lihtsalt sünnist saadik täiesti laitmatu magaja, nii et tema lihtsalt üks hetk hakkas öö läbi magama. Muidugi hommikust piima saab juba 6-7 ajal, aga samas ikkagi mingit öist pulli pole.
    Mina olen raudselt seda meelt, et kõigi unekvaliteedile on parem, kui laps, kes enam öist sööki ei vaja, seda ka ei saa. Ja kui on selline harjumus, siis tuleb sellest vabaneda.
    Muide, nii nagu keegi ülalpool kommenteeris, siis ka mulle tundub, et Joel on juba valmis rinnapiimast loobuma ja sa võib-olla ei peaks nii pingsalt süümekaid tundma sel teemal. Mõtled oma elu keeruliseks lihtsalt muidu.

  11. Minu teine laps (praegu 10-kuune) on alates neljandast kuust RPA peal olnud ja väga paljuski minu enda mugavuse pärast. Minul ei ole üldse piinlik tunnistada.
    Teine beebi sündis,kui esimene oli 18 kuune ja temaga oli alguses jube raske. Oli väga gaasiline ja mitte miski väga ei aidanud. Ei olnud isegi asi,et oleks kogu aeg tahtnud kaisus olla või midagi ( ta oligi) aga lihtsalt tal oli koguaeg gaaside pärast valus ja ei maganud üldse. Tütar magas beebina vabalt 4/6 h lõunaund,aga poeg heal juhul kokku 2h päeval. Ei tea,kas asi oli kokkulangevuses või milleski muus,aga peale RPAga alustamisest oli poeg palju rahulikum ja magas rohkem. Eks see oli vanusega kindlasti ka seotud.
    Mina olen enda otsusega rahul,et asendajat hakkasin andma,sest see aitas meid kõiki,mitte ainult mind. Käin ka täiskohaga tööl (öösiti) ja olen peale tööd päeval lastega üleval,mis on vahel kurnav. Ei tea,kuidas ma hakkama saaks,kui praegu ka veel rinnaga toidaks. Poiss on 10-kuune ja ärkab praegu korra öösel.
    Ma tundsin ennast alguses kohutavalt süüdi ja halva emana,et asendajat andma hakkasin,aga praegu enam mitte.

    • See kõlab nagu Annemaia esimesed kuus elukuud! Temal tuli pärast välja, et oli piima- ja munaallergia, ning tõenäoliselt olidki tema meeletud gaasid slp, et mina ju neid tooteid tarbisin. :/

  12. Hakkasin u 11kuuselt lisa andma. Tal oligi juba kahe toidukorra peal, aga mulle tundus, et õhtusest ei saanud ta kõhtu täis. Ta enne seda oli juba ca 2 kuud öö otsa maganud, aga hakkas uuesti ärkama 5 paiku. Ja õhtuti oli pikalt pikalt rinna otsas. Siis tegingi otsuse, et õhtuse rp asemel hakkab rpa saama ja rp jääb ainult lõunaks. Megaaa süümekad olid küll, nii et tean, mida sa tunned. Aga ma kohe tundsin, et mul ei olegi talle õhtuks enam midagi pakkuda, füüsiliselt tundsin seda. Ja see kuidagi rahustas, et ma ise olen ju juba kõik teinud ja rp ta ka ikka sai aastaseni.
    Nii et see tunne on normaalne, aga ära muretse. Ja see rpa põhjus ei pea olema, et elu läheb lihtsamaks. Mingis mõttes jah, aga tegelt see õige temperatuuri saamine ja kokkusegamise vaev on ju ikka tüütumad kui rinna andmine :D kui teil töötab rp+rpa kombo paremini, siis nii teegi.

  13. Üldiselt ma olen oma lastega vist nii teinud, et olen imetanud igal ajal kui tahavad. Aga siis ühel hetkel olen tundnud (varem või hiljem), et ma olen ilma magamata erakordselt halb ema ja selleks, et lastel oleks päeval rõõmus ja puhanud ema, tuleb tite käest öine tiss ära võtta. Esimene oli eriti suur tissikas (mida vanemaks seda sagedamini tissi tahtis ja mõned ööd ei lasknudki tissi suust ära), temaga alustasin öist tissi vähendamist juba 4 kuuselt. Teistega olen hiljem seda teinud ja viimane laps on praegu 8 kuud ja ma veel ei tunne vajadust öödega midagi kardinaalset ette võtta. Ta ärkab ka ainult kaks kord öö jooksul ja see teine kord on pigem juba hommik (seda muidugi ainult headel öödel, aga teistel öödel …).

    Kõigil kordadel on nii olnud, et alustuseks olen võtnud eesmärgiks, et enne kella kuute tissi ei saa. See on tähendanud seda, et esimese öö laps on palju nutnud, teisel ööl on teinud paar korda vääks ja kolmandal on juba maganud ilma kurtmata. Aga kuna ma hommikuse tissi olen ikka jätnud, et saaks pikemalt magada, siis on lõpuks see hommikune tiss ikkagi öösse ära nihkunud ja millalgi on tulnud jälle öist tissitamist võõrutada. Lõplikult olen öised tissitamised lõppenud alles siis, kui hommikul esimene tiss on alles siis, kui mõlemad on päriselt üles ärganud.

    Ja no peale seda on jäänud päevased tissitamised, millest lapsed väga huvitatud polegi olnud. On ise millalgi ära jäänud.

Vasta S-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.