Tited, päevad, ovulatsioon ja teised eitede jutud, ehk ma olen 99% kindel, et ma olen suremas

See kuu oli viimane kuu, mil ma oleksin võinud rasedaks jääda nii, et laps oleks kindlasti ära sündinud enne pulmi… Enamik teist ilmselt mõtleb, et midapekki mul viga on, aga enamik teist vast ei tunne ka seda, mida tunnen mina. Iga päev. Mu sees on tühi koht, üks tuikavalt valus auk, mis iga kord mõnda titeuudist nähes leekidesse lööb. See on selline magushapu tunne – sa oled justkui nii siiralt rõõmus selle uudise ja nende inimeste üle, aga samas seesama auk su sees põleb nii valusalt.

Ehk on ebaaus selliseid tundeid tunda, sest mul juba on kolm last. Kolm väikest last. Kolm tervet, imelist last. Aga ma ei saa sinna mitte midagi parata. See neljas on puudu. Ja niiiiiii nõme on mõelda, et kui kõik oleks läinud kenasti, oleksin ma praegu kuuendat+ kuud rase. See mõte on pöörane, aga samas oleks see nii äge. Mul oleks siis talvebeebi, sügisbeebi, suvebeebi ja kevadbeebi.

Kuu kuu järel, negatiivne test negatiivse järel. Ma ei taha mõeldagi mida tunnevad veel need, kel pole õnnestunud kordagi testil triipe näha… See lihtsalt sakib. Kõvasti. Ja samas mõtlen ma, et kas jubedam on rasedaks jääda ja kaotada, või mitte üldse neid triipe näha. Ma arvan, et esimene on siiski hullem, vähemalt minu jaoks.

Septembris tegin testi. Negatiivne. Pettumus. Viskasin selle vannituppa korvi ja läksin mossitades kohvi jooma. Paar päeva hiljem otsisin midagi sealt korvist ja leidsin testi. Vaatan ja vaatan, no midapekki – positiivne ju. Mõtlen vaid, et no ei saa olla ju, elevuse värin tekkis juba südamesse… Järgmisel hommikul tegin uue ja… noup. Negatiivne. Ja negatiivseks ta ka jäi. Kaks päeva hiljem, kui mul justkui ”õigel ajal” päevad hakkasid, oli see endiselt negatiivne.

Captureg

Triip oli hele ja raskesti pildile püütav, aga olemas ta siiski oli ja ei, see ei olnud mingi suvaline vari või kuivamise triip. Kiskusin testi laiali isegi. Punakaks värvunud oli täpselt see osa, mis positiivse testi puhulgi. Aga kuidas seda nüüd võtta? Kas see läheb rasedusena arvesse… Selliseid ”justkui positiivne aga siis hakkavad ikkagi päevad” teste on mul olnud ikka joppakolla, kui palju. Neli-viis tk kindlasti. Pluss siis need kolm, mis on sitalt lõppenud ”hiljem” (ca 5-7ndl) ja need kolm, kes mul siin mingi ime läbi toas ringi jooksevad. Ma olen viie-kuue aasta jooksul rase olnud oma 10 korda. See on ju fucked up

Need ”liiga vara” testimised ongi tegelikult väärad, sest põhimõtteliselt pooled rasedused lõppevadki enne, kui naine teadagi saab, aga kui sa midagi ootad ja sulle on kättesaadavad ka ülivarajased testid, mida võibki teha juba 5-7p enne oodatavaid päevi (tundlikus 5, tavatestidel on see 10-25), siis on päris raske end taltsutada. Nüüd olen muidugi rohkem käega löönud ja minna lasknud, sest ma ei suuda enam. Teen selle neetud testi, kui päevad juba hilinevad. Ma ei kasuta mingeid ov teste, ega päevade lugemisi vms. Ma ei jaksa obsessida. Aga samas.. fuck nohh.

Ehk ei olegi mulle see hetkel siis ette nähtud. Äkki ma peaksingi ikkagi tegema vahepeale selle ”paar aastat oma elu elamise” faasi, käima koolis jne. Aga see on nii kahe otsaga vorst, sest üks osa minust tahab seda titte kohe ja praegu, teine osa minust aga on keskmiselt elevil ka mõtetest saavutada midagi väljaspool kodu…

Mul tulevad pulmad, ma ei taha seal ju mingi mega preggo ka olla. Tahaks ikka nautida ja pärast ilusaid pilte vaadata (mul mingi oma teema rasedana abiellujatega vist), aga kui ma kohe ikkagi ei jää, siis on see aeg jällegi triibupüüdmise mõttes justkui maha visatud, kui praegu pidurid peale tõmban. Tüüpiline mina – tahaks kõike ja korraga. Tahaks pulmi ja tahaks titte ja tahaks natuke ka seda ”oma elu”, aga noojahh.

Järgmine kuu lähen igatahes jälle arsti juurde, sest mul on vist midagi ikka viga. See ei ole ju okei, et päevade vahepeal ka veritseb. See kuu oli samamoodi. Olid päevad ja siis umbes sel ajal, kui oleks pidanud toimuma ov, oli mingi 5 päeva määrimist-veritsust. Ja praeguseni pole päevadest jälle haisugi. Mingi nädal juba vist ”hiljaks jäänud”. Et nagu… imetamine, hormoonid, mingi haigus… vähk? Mõtteid ja hirme tekitab see igatahes küll, sest varem pole mu keha selliseid trikke teinud. Samas ma kardan, et arst, kelle juurde ma lähen, ei viitsi isegi süveneda ja ütleb kohe, et tegu on imetamisest tuleneva värgiga. Ehk oskab keegi soovitada normaalset naistearsti Tartus? Et, kui see arst nüüd ootuspäraselt käitub, siis läheks ikkagi edasi selle teemaga…

*Ei, ma ei oota soovitusi stiilis ”saa see titt ikka kohe”  või ”oota mõni aasta”, sest lõppude lõpuks teen ma niikuinii ikkagi täpselt nii, nagu mina oma südames tahan (kui ma vaid otsustatud saan), ükskõik mis see mõistuse hääl mul seal üleval kaagutab.*

Comments

comments

15 thoughts on “Tited, päevad, ovulatsioon ja teised eitede jutud, ehk ma olen 99% kindel, et ma olen suremas

  1. See hiljem tekkinud triip ei tähenda ju rasedust. Testil on põhjusega märgitud, et vaadata mingi kindla aja möödudes, enamasti 10 minutit. Kui sa seda testi ettenähtud ajast hiljem vaatad, siis uriinist on hakanud juba vesi välja aurustuma ja sellega uriini keemiline koostis muutub ja kutsub esile triibu tekkimise. Kui on rasedus, siis see teine triip ilmub ikkagi kohe, õiges ajavahemikus. kasvõi nõrgalt.

    • Jaa, teoorias ikka tean seda jah. Aga miks siis mõnel testil see triip tuleb ja mõnel ei tule? Mul mitu sellist hiljem tekkinud triipu ikkagi raseduseks osutunud ka…

  2. Mul oli hiljuti raseduse katkemine. Nii on küll jube mõelda, aga mõnes mõttes oli see positiivne. Vähemalt ma jäin rasedaks. Kuna meil lapsi pole ja praeguseks aasta proovitud, oli kartus suur, et äkki on minul või mehel midagi viga ja me ei saagi lapsi. Hetkel vähemalt olen lootust täis ja ehk õnnestub kohe uuesti.

    • Ma soovitaks ikkagi arsti juurde ka minna, sest äkki ikkagi on midagi paigast ära ja saate kiiremini abi…

  3. See “keskmiselt elevil” kõlab küll päris hästi, nii et tundub, et sinu jaoks ongi kaks head varianti. Nagu elus ikka – üks ei pruugi olla teisest õigem ja läheb, kuidas läheb, ikka läks õigesti :).

  4. Rahune maha ja võta üks asi korraga ette, keskendu pulmadele ja kui see titt tulla tahab, siis ta tuleb, lase lõdvaks. Naudi olemasolevaid, kolm on isegi korralik arv. Äkki valid endale eriala, mis on beebidega seotud, õpi ämmaemandaks/imetamisnõustajaks/doulaks?

    • Doulaks olen mõelnud küll õppida, aga see siiski eeldab, et käin mitu korda nädalas Tallinna ja mehe töögraafikut ning laste asju arvestades, on see antud hetkel pmt võimatu. Kui Madli lasteaeda saab, siis ehk…

  5. Ma käisin Tartu Seksuaaltervise Kliinikus Dr Peetsoni juures vist sarnase probleemiga. Ma võtsin minipille ja oli verekiududega voolus olnud u nädal. Tema küll oli põhjalik, kuigi selline asi võibki minipillidega olla. Igatahes, ta saatis mu ultrahelisse ja teste võtma kõrvalkabinetti (õnneks oli vaba aeg u tunni pärast). Ja sinu olukord on kauem kestnud ja täitsa veritsus ja otsest põhjust nagu ei tea, miks võiks olla (nagu mul oli minipillid), siis sind peaks nad seda arvestades kindlasti uurima. Mind uuriti, et välistadagi kõik muud probleemid ja sa tahad ka sama, nii et soovitan. Kuni 26 aastastele (ka) on seal tasuta, aega saab netis ka bronnida.

  6. Kuhu korvi sa kasutatud testid viskad? 🙄 Ma soovitan selliste juhtumite ennetamiseks kasutatud testid prügikasti visata :) Iga testi kasutusjuhendis on kirjas peale mitme minuti möödudes loetakse see kasutuks nt “Ärge võtke arvesse testi tulemusi, mis on saadud enne ja pärast 5 minuti möödumist testi imava osa uriiniproovi kastmisest, kuna sellisel juhul võivad tulemused olla ekslikud.”
    Paljudes gruppides ei soovitata üldse tihti teste teha ja usu mind ma tean millest ma räägin. On endalgi olnud perioode, kus kuus tegin ikka päris mitu testi aga sellest “harjumusest” tuleb lahti saada, et endal kergem oleks! 😊

    • Mul on aknalaual üks korv pudi-padiga, sinna viskasingi tookord. Jaaa, ma tean, aga no ikka vahin, nagu loll. Mitmel korral on need hiljem ilmunud triibud ju ikkagi rasedusteks saanud, sellepärast vist ikka vahingi ja piinan end. :D

  7. Mul oli kunagi teismelisena tsükli keskel veritsust mitmel järjestikulisel tsüklil. Ja minule öeldi tookord, et seda juhtub, kui munarakk end ovaariumist välja rebib. Sain pillid peale, võtsin mingi aeg ja vist ühe korra on veel seda juhtunud aastaid hiljem. Aga jah, arstile peab pöörduma. :)

  8. Tegelikult on see ikka “evaporation” ehk kuivamistriip kui see tekib sinna õigest vaatamisajast hiljem, seega raseduseks seda nüüd ära küll mõtle.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.