Varas jätab vähemalt seinad püsti, tuli ei jäta sedagi

Ma usun, et enamus teist on juba kuulnud paar päeva tagasi aset leidnud põlengust, kus 7 lapseline pere kodu kaotas. Mida te aga ilmselt ei tea, on see, et minu lapsepõlvekodu asub täpselt selle maja kõrval. Kunagi ammu, enne kui too suurpere sinna majja kolis, käisin minagi selles majas naabrilastega mängimas… Karjamaa mida selle maja renoveerimise käigus Kodutundes näidati, on just see millel mina kunagi jooksin, nii, et lehmasitt varvaste vahel lirtsus…

See mis selle perega juhtus, on minu üks suurimaid õudusunenägusi. Tulekahju hirm on üheks minu suurimaks foobiaks saanud. Ma ei põleta enam kodus isegi küünlaid, sest olen omad vitsad juba saanud. Mitte küll küünalde pärast, aga elavat tuld ma enam sellegipoolest ei salli. See võib olla ilus, aga samas ka surmav.

Mõnes mõttes on see naljakas. Naljakas just sellepärast kui naiivne ja rumal ma omal ajal ikka olin. Kunagi põles mul pea iga kapinurga peal küünal ja ma ei näinud selles mitte mingit ohtu. Ma ei mõelnudki ”mis siis kui…”.

Sa tead, et see käib kiiresti, aga sa ei kujuta ette kui kiiresti, enne kui sa pole seda ise kogenud. Ühel hetkel on kõik korras, järgmisel hetkel on sul tuba juba leekides. See on minutite küsimus! Siis päästab su elu ja ilmselt suurema osa ka majast, vaid töökorras suitsuandur, ning kiire reageerimine. Ja sellist ärratust ei soovi ma mitte kellelegi…

Comments

comments

4 thoughts on “Varas jätab vähemalt seinad püsti, tuli ei jäta sedagi

  1. Aga sellele murele on tegelikult imelihtne lahendus, kindlustus.
    Paljud kahjuks ei mõtle selle peale enne kui kahju on käes. Teie kodu on kindlustatud?

    • Jah on, aga ega see kindlustus ka alati maksta taha. Ürtavad lepingus leida nurgataguseid kuhu pugeda, et rahhi välja käima ei peaks. Küll ju nähtud selliseid olukordi. 😐

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga