Väike mees, suured teod

Uskumatu, et ma seda juba kirjutama üldse pean, aga Joel hakkab vist varsti roomama… Ise on alles 4-kuune! Kui midagi huvitavat on silmapiiril, siis siblib nii kaua, kuni eseme kätte saab. Keerlemine ja pöörlemine pole siin majas mitte midagi uut, aga viimased nädalad tõmbab ta ka jalgu kõhu alla, ning tõstab oma ülakeha käte peale üles. Varsti ilmselt võtab sisse ka ‘kätekõverduste’ asendi ja siis ongi juba minek!
Vähemalt Annuga oli nii. Kuigi Annukas hakkas ikka pigem ”hilja” roomama (tegelikult norm ja keskmine aeg), kui ”vara”, kuue ja poole kuusena. Ma eeldasin, et küllap ka Joel siis jõuludeks liikuma saab, aga tundub, et see võib juba ka varem juhtuda.

Ükshommik jätsin ta mängumatile, et Annuga käbe hambad ära pesta, aga poole pesemise pealt kuulsin mingeid kahtlasi matse. Jooksin siis ruttu vaatama ja mida ma näen – Joel on end mängumatilt minema veeretanud ja mingi x viisiga Annu nukukäruni jõudnud, ning nüüd udas seda muudkui vastu seina taguda. Mängumatt on meil keset tuba, aga käru oli seina ääres. Ja meil pole teps mitte väike tuba! :D

20161018-dsc_0066Seda meest ei peata enam miski. Mängumatile pole mul teda väga mõtet enam pannagi. Nii, kui selja keeran, on ta end juba kuskile teisele poole tuba rullinud. Seega katan ma siin oma kõva puitpõrandat tekkidega, et ta end päris siniseks ei rulliks…

Oh seda hädakisa, kui ta ei saa sinna, kuhu tema tahab, või kui midagi ette jääb. Nii palju veel nupp ei noki, et keeraks siis teisele poole, ikka peab sinna pressima, kus midagi ees on.

Nüüd tuleb mul meelde küll miks neil kiikedel ja lamamistoolidel need tüütud traksid on. Selleks, et selliseid totukaid kinni pidada! Nii kui ma teda traksidega kinni ei pane, on tüüp end maha vingerdanud. Tõstab end jalgadega üles ja nii kaua sipleb, kui pool keha on maas ja pool on veel tooli peal. Ma ei tea mida ta sellest saab. Nagu sipelgad oleks püksis, hetkegi paigal ei püsi. :D
Tõsiselt kaalun talle juba käimistooli muretsemist, mis siis, et see normaalsele arengule väga hea pole. Tal oleks sellega varsti nii lahe mööda elamist ju siblida.

Kui diivani peal oleme, siis pean ma tal koguaeg varbast kinni hoidma, muidu oleks mees kohe üle parda. Selle peale saan ma muidugi tema käest valjuhäälselt sõimata, sest mis ma mutt piiran siin vaese hinge vabadust oma karukäppadega. :D Annu ka koguaeg muretseb ja lükkab Joelit diivani servast eemale: ”Pojaa, kukud, ei tohi!”

Natuke (palju) hirmu tekitab aga see, et mis saab Annu mänguasjadest, kui Joel rändama hakkab. Annul on ju palju imepisikesi mänguasju, mille kätte oleks ideaalne lämbuda.
Praegu on juba kõik megaohtlik, sest Annukas mängib ju pidevalt venna juures, ning jätab oma pudi tallegi käeulatusse. Mis siis veel saab, kui poiss ise mänguasju rüüstama pääseb…

Ma olin juba unustanud, kui kiired need tittede näpud on. Mis ripakil, see ära! Nii kui midagi piisavalt lähedale satub, on Joeli käpad seal taga. Eile tõmbas ta suure piimapurgi laualt maha, nii, et polnud asigi. Hea oli, et kaas peal oli, muidu ma koristaks seda löga veel siiamaani. :D

20161016-dsc_0021Kassid on kohe eriline hitt siin majas. Oh seda nägu, kui Joel mõnda kassi näeb. Silmad kilavad peas ja käed-jalad hakkavad nii kiiresti käima, vat, et läheb lendu!

20161016-dsc_0034Täitsin eile beebiraamatuid ja vaatasin, et Annu oli 8-kuusena 72 cm ja peaaegu 9 kilo. Joel on juba praegu 4-kuusena üle 70 cm ja 8 kilo. Uuh, aeg läheb nii kiiresti. Alles ta oli nii pisike, et mahtus kahe peopesa peale ära ja nüüd on ta juba suur volask. :D

Samas on see jube tore, et ta varsti jalad alla saab. Saavad Annuga mõnusamalt mürada ja siis ei pea mina talle enam vaatetorni ka mängima, ning ta saab ise maailma uudistama minna. Kuigi ma pean nüüd kiiremas korras kõike jälle beibipruufima hakkama….

Sellest mehest on võimatu mossis pilte vist saada. :D



 

Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!

Comments

comments

6 thoughts on “Väike mees, suured teod

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.