Vaskspiraaliga kaksikute ootele!

Viimased paar nädalat on parajalt hullumeelsed olnud. Joel ei näe JÄLLE enam üldse magada ja see lihtsalt mõrvab mind. Ma reaalselt tunnen kuidas ma suren. :D
Kammoon, see ei ole ju normaalne, et tüüp ärkab iga 20 minuti tagant üles, tõmbleb, karjub, jaurab, undab, mitte midagi ei taha ja lihtsalt… Agh, kui on midagi, mis mind tõeliselt endast välja viib, siis see ongi just üks neist asjadest. Seda enam, et see pull on juba järjepidevalt mitu nädalat kestnud. Ma löön hommikul ärgates risti märki ette, kui seljataga on öö, kus ma olen temaga vaid korra-kaks niimoodi võidelnud. Tavaolukorras süüdistaksin hammaste tulekut, aga seda hammaste lõikumise hetke ootan ma juba mitu kuud nagu ilmaimet ja ikka pole tuhkagi näha.
Te võite endale ette kujutada, mis nägu mul hommikul ärgates ees on, kui ma olen maganud 20 minuti kaupa paar tundi. Pealegi, kui ma olen magamata, pole mul absoluuuutselt kannatust, et tegeleda nende kahe põngerja igapäevase bullshitiga. Näiteks no kuidaaaas ei saa üks väike inimeseloom aru, et ärgu loopigu plastiliini mööda elamist laiali, sest muidu käputab üks vend seda kohe maitsva snäki pähe sööma. :D

Magamine on siin majas üldse nagu rahvavaenlane. Ma ei saa neid pärdikuid õhtuti ka kuidagi magama. Küll ronib Esimene Teisele kaissu ja küll ronib Teine Esimesele kaissu. Nagu sukk ja saabas! Aga koos nad ka magatud ei saa, sest see pulli tegemine jätkuks lihtsalt hommikuni. Terve selle aja oleks kuulda vaid ühte lakkamatut naeru ja lollitamist. Nagu… kas nad päeva ajal ei saa juba üksteisest isu täis või? Minu tite-bullshiti-talumise-karikas on küll ääreni täis ja suurima heameelega annaksin nad mõneks ajaks kellelegi teisele, et nad tema tite-bullshiti-talumise-karikat ka täidaks. :D
*Päriselt, kui kellelgi on vastuandamatu soov endale paar titte muretseda, siis minu juures saaksite pooltasuta (st vaid närvikulku eest) ühe üliefektiivse koolituse ja mõtleksite KOHE ümber. :D

Tittedest edasi rääkides, siis Annu on ametlikult jõudnud faasi ‘kohutav kahene’. Ma arvasin, et ta oli juba aastaselt kohutav kahene, aga… siis mul polnud ikka aimugi veel millest ma räägin. Kõik need jonnihood, see vastu vaidlemine, see kadetsemine, see piiride katsetamine. Oh jeebus. Ja kõige lahedam asi ever on tal muidugi see imekiire ümber mõtlemine. Näiteks, Annu tahab teed. Teen talle siis teed. Tema kukub südamest, kõrvulukustavalt, aknaklaase purustavalt, hinge matvalt kriiskama, et ta ikkagi ei taha teed. Tahab hoopis piima. Panen piima lauale ja ta hakkab samamoodi kriiskama, ning soovib hoopis kolmandat asja. Selle peale saadan ma ta juba kukele ja lähen köögist minema. Tema jääb põrandale röökiva süldi elulugu etendama.

Aga noh, see selleks, kahesed on kahesed ja varsti tulevad veel hullemad kolmesed, seega jamh. Aga minu vaimsest ja füüsilisest suremisest edasi rääkides, siis magamatusest tekkinud pahupidi silmad, tumesinised silmakotid ja 0 tolerants laste bullshitti on juba ammu nagu üks osa minust, seega ma peaksin sellega juba harjunud ju olema. Aga sellegipoolest tunnen ma end hommikuti nagu… zombi oleks veel vähe öelda. Ma ise kahtlustan, et asi on tegelikult üldse selles neetud vaskspiraalis, mis ma kuu alguse poole paigaldada lasin. Lisaks muidugi fakt, et teoreetiliselt kestsid mul päevad mingi 25 päeva. Viimati oli mul nii jura olla siis, kui Joel alles väike kulles oli ja teisel pool mu naba omale jalgu üritas kasvatada. Igatahes, kui paari kuu jooksul asi ei normaliseeru, siis ma ei tea. Pean jälle sinna piinapinki minema, ning selle suure valu ja vaevaga paigaldatud jura eemaldada laskma. Hah, tegelikult ma kardan natukene seda ka, et selle spiraaliga võib rasedaks jääda. Elu nali oleks ju, kui ma saaksin nüüd spiraaliga kaksikud (oh, hea clickbait pealkirjaks!), nägin seda kusjuures ükskord unes. Ei tea kas hirmust, või… :D

Ja siia lõppu lisaksin ühe *minu arvates* hea killu, mis Annu eile maha pani.
Kiusasin Annut, kui ta multat vaatas. Sügasin teda lõua alt ja tegin pai, ning kiitsin, et ta on tubli kiisu. Tema vaatas ülitõsiselt mulle silma ja käratas: ”Ei ole kiisu! Annu on tüdruk!”



 

Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!

Comments

comments

33 thoughts on “Vaskspiraaliga kaksikute ootele!

  1. Kas sa selle peale pole mõelnud, et tirtsu aeda harjutama hakata? Ma ei mõtle üldse pahaga. Saaksid ise tegeleda ühega, tirts väsitaks ennast aias, jääks õhtul paremini magama. Saaksid ka ise korraks puhata. Ei pea ju tervet päeva hoidma, vaid nt lõunani. Lõunaunne tood koju.

    • Mõtlesin sellele juba eelmisel aastal, aga nüüd tundub kuidagi pointless teda aeda panna, kui nad poisiga varsti mängima saavad hakata. Ja jääb kuidagi tunne ka, nagu ma saadaksin ta jalust ära vms. Samas usun, et see oleks talle hea, just suhtlemise osas. Talle nii meeldivad teised lapsed…
      Peakski uurima kuidas sellisel juhul tasumine oleks. Selle eest, et ta paar x nädalas, paariks tunniks seal olla saaks, tundub küll elumõtetu ala 60 euri välja käia…

    • Siin lasteaia kuutasu 13 euri :) Aga praegu see gripihooaeg maksimumi peal, lõpuks äkki mõlemad lapsed ikka tõbisena kodus. Annu tundub küll selline suhtleja olevat, et saaks aias ilusti hakkama :)

    • Tartus oli u 60 euri (sellest aastast 70 + toit). Äkki sealt võtsid? :D
      Lasteaias on olemas osaajaga kohad. Laps käib kohal mõnel hommikul nädalas (lõunaunne ei jää). Aga ma ei tea, mille järgi selliseid kohti jagatakse.
      Ei soovita eriti poole aasta pealt aeda panna. Sügiseks on Annu sellises parajas vanuses, et võiks proovida ja ka Joel on saanud vanemaks. Meeldib see meile või mitte, siis lapsed toovad lasteaiast kaasa kõiksugu “põnevaid” viiruseid. Ja esimene aasta lasteaias kulgeb suht sagedaste haigestumiste saatel. Lasteaeda jõuab alati minna. See pole asi, millega kiirustama peaks. Seda enam, et otsest vajadust pole.

    • Ma juba kujutan ette kuidas te hakkama saate. ;D Annu oleks kuskil kapi otsas, kihistaks pihku ja sa otsiks teda nagu hull. :D :D :D Aga tegelt, tule külla ja saad aimu mis elu mul siin on. :D

  2. Miks sa siis vase lasid panna, kui kardad rasedaks jääda? :D veits mõttetu ju iga kuu karta, et ÄKKKKKKKI ikka ei toimi. Meil on beebigrupis 3 spiraalilast.

  3. Minu kaks last on pooleteise aastase vanusevahega, vanem neist saab mõne kuu pärast kolmeseks. Panin suurema lasteaeda eelmine sügis, kui pisem hakkas saama aastaseks ja see oli minu jaoks ainuõige otsus, sest muidu oleksin ma sarnases olukorras nagu sina praegu. Mõlemad lapsed on rahulikumad ja õnnelikumad, kuna nüüd jagub mul mõlemale rohkem aega ja energiat. Tundub, et kvaliteetaeg emaga on nende jaoks olulisim. Kui vanem lasteaiast mingil põhjusel puudub ja kodus on, on ka väiksem närvilisem, sest meie omavaheline aeg on puudulik. Magamise olen mina lahendanud nii, et väiksem varem magama ja suurem tegeleb sellel ajal vaikselt mõne oma meelistegevusega või vaatab telekat ning kui meest kodus pole, siis suurem jääb minu juures telerit vaadates magama, et mitte oma “kohutava kahese äkktujudega” pisemat üles äratada. Muidugi magamaminekuks on mul kehtestatud kindlad reeglid, mida vanem laps juba mõistab (ja enamasti neist ka kinni peab).
    Eks lapsevanemaid ja vaateid kasvatusele on miljoneid erinevaid, mina tõin sinuni lihtsalt ühe näite enda põhjal :)
    Edu ja jaksu laste kasvatamisel, tundub, et see käibki tõusude ja mõõnadena!

  4. Minule kõlad sa küll paraja enesetapjana. Kas Joel magab üksi või sinuga? Miks igale jorinale reageerima peab? Ma olen lapsehoidja ja siin peres pannakse laps (20kuune) õhtul oma tuppa võrekasse magama ja hommikul kell 8-9 ajal võetakse välja. Jah, vahel joriseb ja tuleb nutuhoogki aga see pole maailma lõpp ometi? Haiguste ajal muidugi teine lugu. Ja kas Annu magab oma toas?

    Sorri, ma ei ürita mingi ment olla aga see, mis ma siin peres näinud olen tundub nii õige ja.. inimlik. Et ema panebki lapsed (siin on ka kolmene) magama ja algates 21-8 on emal oma aeg.

    • Mõlemad on meie toas. Poiss minu kaisus, plika oma voodis meie voodi kõrval (peale öist pissitamist tuleb vahel kaissu ka). Nii on kõige mugavam poissi imetada.
      Mida sa selle all mõtled, et igale jorinale reageerima? Kui Joel nutab öösel, siis peaks ignoma? Unekool pole minu teema. Ilmselgelt ei nuta ta ilma põhjuseta. Kuigi minu jaoks on see väsitav, siis seda on praegu lihtsalt vaja neile…

    • Kõige targemad on alati need, kellel endal päriselt lapsi polegi. ;)

    • Mõtlesin ausalt öeldes sarnaselt, aga ei hakanud seda sinna lõppu kirjutama. Ega tema sellest oma arvamust muuda ja ega mina ka nüüd lapsi teise tuppa karjuma ei saada, et ise ”rahus” olla. :D

    • Igapäevaselt laste kasvatamist pealt nägemise ja laste mitte omamine on suur vahe ju. Ja ma ei ütlegi, et ma tean kõike ja ainult nii on õige ja seda ma ka ütlesin.. Lihtsalt minu meelest on selline elu õudne:) aga kui teil toimib, siis edu

    • Mina olen mitmed aastad lapsehoidja ennem oma põngerjate saamist olnud. Ka mõtlesin, et kui oma lapsed saan, siis olen karm ema jne. Nüüd lasen küll lastel omale pähe istuda :D

    • Kui Sa oleksid ennast natuke harinud, siis teaksid, et selline asi kahjustab lapse psüühikat ja kõvasti. Mõjutades tema minapilti jne. Laps ‘õpib’ varakult, et ta peab siin maailmas hakkama saama üksi. Lapse ‘jorin’ on tema nn vajadus läheduse järgi, väikelapse puhul nimetatakse seda isegi elementaarseks vajaduseks ja seda peab rahuldama, kui Sa ei taha katkise psüühikaga inimest luua.

      Ma olen ka ‘kõigest’ paberiteta lapsehoidja, kuid see eest läbi lugenud hunnikuteviisi laste psühhooloogia teemalist kirjandust. Iga lapsehoidja ja lapsevanem võiks seda teha. See on sõbralik soovitus, ausalt saab palju targemaks ning kaasa aidata sellele, et tulevikus oleks vähem katkiseid inimesi.

  5. Kolmesed on 76 000 korda mõistlikumad kui kahesed.
    Kolmene vähemalt kuulab kui kahene ummisjalu nt poes kuskile, vahet pole kuhu suunda, jookseb. Jookseb lihtsalt selle parast, et sa palusid mitte joosta ?? kolmene on täiega asjalik ja aaab aru, et me lahkume aga me tuleme tagasi. Kahene lõugab nagu keegi peksaks, sest ei taha minna ja tahab veel ja veel :D PÄRIS nii hull asi pole.
    Ahjaa. Kahene vihkab elu eest vankrit aga kolmene hea meelega paneks jalad kõhu alla ja kükitaks vankris kuna ei viitsi enam kõndida.

    • Eks iga laps ole erinev, aga loodame, et järgmise 9 kuuga kasvab Annu ajul see osa, mis haldab sõna kuulamist ja mitte ära flippimist kui emme lükkab kiigule hoogu (milleks ta ise just 10 sekundit tagasi soovi avaldas) ?

  6. Olen kahe väikse allergiku/atoopiku ema ja sattusin su blogi lugema kui otsisin atoopilise dermatiidi kohta infot.
    Sinu Joeli mittemagamatus ja tissistreigid tulevad mulle nii tuttavad ette. Ma ise olin vanema lapsega sarnases seisus ja üsna ahastuse äärel. Miljon korda öösel ärkamine/nutmine oli täiesti tavaline. Ka kolmeselt ei osanud ta veel hommikuni magada. Kui noorem laps sarnast mustrit kordama hakkas, siis otsustasin, et midagi tuleb ette võtta, sest selline eluviis on lapsevanematele üsna hävitav. Unekool ja “lihtsalt nutta laskmine” ei tulnud kõne alla, lihtsalt ei oleks suutnud seda teha.
    Olles juba päris pikalt magamata ja proovinud mitmeid erinevaid soovitusi, sh magamistoa ringitõstmist jõudsin lõpuks selleni, et kõhuvalu on see, mis mu lapsi öösel piinab. Vaatasin ülikarmilt üle oma menüü, jätsin välja kõik, mis võis vähegi beebi seedimist halvasti mõjutada. Kõige raskem oli mul loobuda piima- ja nisutoodetest ning shokolaadist, aga üsna kiirelt sai selgeks, et just need on beebile kõige suuremad kõhuvalu põhjustajad. Tulemus oli see, et beebi ärkas öösel korra või “halvemal juhul” kaks korda, sõi kõhu täis ja magas rahulikult edasi. Nii kui mõnda valet asja sõin (näiteks ühel õhtul julgesin süüa borshisuppi) oli tulemuseks rahutu öö.
    Kui beebi lisatoitu saama hakkas, siis tuli samamoodi väga kriitiliselt vaadata, mis talle sobis ja mis mitte. Minu jaoks oli üllatus, et riis tekitas talle kõhuvalu. Lapse kasvades proovisin tasapisi jälle menüüsse asju lisada, aga on siiski veel palju toite, mis rahutuid öid tekitavad. Piima ja nisu sisaldavaid tooteid, õunu, pirne, kapsast jms gaase tekitavaid toite ma lastele päeva teises pooles süüa ei anna.
    Oma jutuga ei proovi ma muidugi väita, et kõikide laste magamatus on toidust ja kõhuvaludest tekitatud, aga mõtlesin lihtsalt, et jagan seda, mis mind aidanud on.

    Ma loodan, et Annu nahk on paremaks läinud, kui selles postituses, mis sa mõnda aega tagasi tegid. Minu lastel on ka enamasti detsembris nahk kõige hullem, esiteks talvehooaeg ja teiseks kõik hea-parem, mida jõulude paiku lauale pannakse. Piparkoogid on üks kurja juur :) Mulle soovitati ka Bioderma kreemi, aga kui nahk on juba tulipunane ja katki/marraskil, siis sinna ei tohiks baaskreemi panna, sest see võib katkist nahka veel rohkem ärritada. Sellistele kohtadele soovitati panna Bepantheni.

    Ja kahesed ongi üsna kohutavad. Mind aitas sellest ajast üle see, et ma lasin tal päris palju ise tegutseda. Niikuinii oli kogu aeg üks ise-ise. Kui soovis piima, siis lasin tal ise külmkapiukse lahti teha, piimakruusi lauale viia ja ise piima valada (ise muidugi pakist kinni hoides). Ja muidugi rõhutasin, et ta on juba suur ja teab küll, kuidas maailma asjad käivad :) Võileiba tegi ta ka endale ise (võttis kotist leivaviilu ja nühkis sinna peale võid, lisas juustuviilu). Loodan, et ka sinu kahene varsti jonnimise ära unustab.

  7. Väga huvitav oleks teada, mis Sul sellest spiraali asjast edasi sai. Mul on üle aasta spiraal olnud ja sama pikalt pole elus sädet olnud. Lihtsalt üritan päevi õhtusse veeretada ja kõik hädavajalikud asjad ära teha. Seni ei ole osanud spiraali kahtlustada. Kas sinu kahtlused leidsid kinnitust?

    • Nojah, mul nüüd juba neli on ja plaan on täis. Aga lastel võiks ikka selline ema olla, kellel ka mingit sädet on.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.