Käisin selgeltnägijatega kohtumas

Meil oli eile hull maru. Õhtul nelja paiku läksin juuksurisse ja juba siis asjad lendasid. Juuksuri juures vaatasin, et okei, päris hulluks kisub, oksad lendavad ja õues läks jumala paugust kottpimedaks ka. Siis juba üks salongi klient ütles seal, et siinsele põhimaanteele on viis puud maha murdunud, pool linna on pime jne. Minul oli veel kindel plaan juuksuri juurest otse selgeltnägijad vaatama minna, sest kui tihti seda ikka juhtub, et sellised figuurid sulle koju kätte tuuakse (Eesti selgeltnägijate tuur oli siin).

Kuna mind see maailm ikkagi väga paelub, läksin tormi trotsides kohale. Oksad lendasid, kõik kohad olid sodi täis, külm tuul rebis täiega, tänavaid pandi kinn jne. Üks kutt oli puu alla siin lausa jäänud… Päris kreisi värk. Omaette mõtlesin veel, et ei mäleta mina selle siin elatud 8 aasta jooksul sellist asja ja nüüd, kui linna tulevad selgeltnägijad, on asi pekkis – oi, kui tore kokkusattumus.

Koolimaja juurde jõudes nägin, et maja ette sõitis mingi buss ja sealt hakkasid inimesed välja tulema. Lähemale jõudes selgus, et tegu ongi selgeltnägijatega. Läksin nende sabas siis majja sisse, Jüri hoidis mulle veel ust lahti. Geit vaatas ka mind niiii pikalt, et kõhe hakkas lausa, aga samas… jumala äge. :D

Jäin siis koridori koos teistega ootama, minu suureks üllatuseks olid enamus seal vanemad inimesed. Noori oli ikka väga vähe. Mõni hetk peale seda, kui nägijad olid teise ruumi edas läinud, läks välisuks lahti. Jumala lambist, mitte kedagi seal ei olnud. Need on seal veel sellised maru rasked, topelt klaasist ja vedrudega uksed ka. No võttis ikka kõhedaks küll. :D

Tänu tormile ei jõudnudki kaks selgeltnägijat üritusele kohale. Jäid puude vahele vangi. Ei saanud edasi, ei tagasi… Igatahes, alguses need nägijad siis tutvustasid end lava peal ja vastasid üldistele küsimustele. Ma küsisin näiteks, et kui see selgelt nägemise värk on reaalne, siis miks ei leita üles kadunud inimesi, nagu näiteks too Võru Markus. Alguses läksid kõik pmt näost veits valgeks ja jäid hetkeks kuidagi imelikuks, ebalevaks (vist just selle Markuse teema pärast, sest sellest nad ka rääkima asusid)… Ja siis hakkasid rääkima, et kuidas see on ikka inimeste enda teha, palju on valetamist ja varjamist, mis ajab neid segadusse, mõni asi pole lihtsalt määratud veel päevavalgele tulema ja nemad ei saa ka kõike öelda, sest see võib olla oht neile ja nende perede jne.

Peale väikest pausi hakkasid nad inimesi ükshaaval vastu võtma. Ervin tegi mingit katset publikuga ka. Käskis inimestel sõrmed kokku panna, käed üles tõsta ja siis luges numbreid ja kellel käed kinni jäid, pidid lava ette minema. Kahel jäidki käed kinni, minul ei jäänud. Väga kahtlane oli. Ikka mõtlesin, et no mida pekki, raudselt teesklevad… Selliseid kergelt kõhedaid momente oli veelgi. Peale seda, kui Keivo oli laval oma rituaale läbi viima hakanud, ei läinud näiteks mingi tulede ja lülitite pult seal saalis enam tööle. Lüliti lihtsalt ei jäänud alla vms… Keivo oli tegelikult ikka vapsee kriipi tüüp. Kogu see tema olek ja käitumine, no midapekki… Karjus seal vahepeal inimeste peale jne. Mina ei julgenud selle tüübi lähedalegi minna igatahes.

Mina käisin Jüri ja Kristi juures ning kuna see Geit mind ikkagi IGA KORD möödudes pikalt vaatas ja mulle nii imelikult naeratas (reaalselt, ei pööranud minult pilkugi!!!), võtsin südame rindu ja läksin tema jutule ka. Mõtlesin, et ehk ta näeb minu juures midagi ja annab mulle siis niimoodi vahtides märku, et ma tema juurde ikka ka läheks või ma ei tea… Igatahes, selgus jah, et ta minu juures midagi nägi. Tüüp ajas mind lihtsalt kellegagi sassi! Küsis minult, et kas ma olen Sille. Mis krdi Sille, ahhh…? No tänks düüd. :D

Ühesõnaga, äge oli, aga mingit saatest nähtud maagiat mina otseselt ei tundnud ja ei tekkinud ka sellist tunnet, et ”omg, ongi päris” vms. Kuigi tegelikult kõik mis nad seal mulle rääkisid oli vägagi õige. Samas jääb ikkagi see tunne hinge, et no KUIDAS see võimalik on ja küllap nad ikkagi loogika, minu reaktsioonide jms põhjal kompavad maad ja panevad pilti kokku. Kuigi üks Kristi öeldud asi jäi mind küll megalt kummitama ja no tee või tina, aga ma ei mäleta mis sellele eelnes, st ma ei saa sotti, kas ma andsin kuidagi selle vastuse talle ise ette või mida pekki… ühesõnaga, loogika keeldub uskumast, kuigi ma ju tegelikult nagu usun ka… mida rohkem ma sellele mõtlen, seda kõhedam mul hakkab. Ma ju isegi vanasti tegelikult ladusin kaarte ning kõik ahhetasid, et mida pekki, kuidas sa tead… aga noh, see on selline kahtlane maailm ja teema, et peale laste sündi ei ole ma enam oma pakki väga puutuda julgenud. Pole vaja torkida, kui teemat ei halda… Samas jällegi, see on niiiii huvitav.

Kas teie olete selgeltnägija juures käinud, usute?

Milline turvatool valida lapsele, kes kasvab turvahällist välja?

Hiljuti ostsin Madlile uue turvatooli, sest turvahällis oli tal juba väheke kitsas. Teoreetiliselt oleks ta veel sellega sõita saanud küll. Madlil oli Cybex Aton 5 turvahäll, koos 2-fix alusega mida saab kinnitada nii turvavööga, kui ka isofix’iga. See alus ei ole kohustuslik, see on põhimõtteliselt vaid mugavuseks, et hälli oleks võimalik autosse panna ja sealt võtta kiiremini ja lihtsamalt ning ei peaks iga kord hälli uuesti turvavööga kinnitama. Madli oli turvahällist turvatooli kolimise hetkel 1a2k vana, ca 11kg raske ja 83cm pikk. Cybex ise ütleb, et Aton 5 hälli saab kasutada kuni 13kg ja 90cm, st kuni ca poolteist aastat. Eestis maksab häll ca 145-159 euri ja alus ca 120-129 euri. Cybex Aton 5 hälli ja alust võib kasutada 7a jooksul esimesest kasutuselevõtust, või kuni kahe järjestikuse lapsega (2×1.5a aktiivset kasutust).

hh hhh

Alguses mõtlesin, et ehk kolin hoopis Annu tema Axkid Wolmax’ist välja ja saab see tool Madlile ning nõnda ei peaks ma kahte uut tooli ostma, aga kuna Annul on ikkagi veel veidi ruumi sinna sisse kasvada ja ma tõesti ei tea kui kiiresti ta kosub, otsustasin, et imen asjast maksimaalse välja ja Annu sõidab sss edasi nii kaua, kuni vähegi võimalik (Annu on hetkel viis aastat vana, ca 22kg/116cm, Wolmax on kasutatav kuni 25kg/125cm).

Madlile ostsin (ilmselgelt) AxKid Minikid 2.0 turvatooli (beebipood.ee sooduka ajal 319 euri, tavahind 399 euri) ja tugijala pikenduse (29 euri), sest mul on vaja, et jalg ulataks laeka põhja, niisama laeka peale ei tohi tugijalga panna). Minikid on samuti kuni 25kg ja 125cm sss kasutatav, läbinud Rootslaste ülikarmi Plus testi ja no ühesõnaga, üks parimaid turvatoole, kui tahad oma last võimalikult kaua sss sõidutada. Wolmaxi ja Minikidi vahe on pmt vaid kasutamise mugavus ja hind. Minikidil on seadistamine palju mugavam, rihmad jooksevad kergemalt ja ühes toolis saab mugavalt sõidutada erinevatel aegadel erinevas mõõdus lapsi, sest peatugi liigub koos rihmadega automaatselt. Wolmaxil (nüüd on sel mingi uus nimi) tuleb aga põhimõtteliselt terve tool juppideks kiskuda, kui tahad peatoe kõrgust muuta (samas, kui tihti sa seda ikka teed, kui kõigil lastel on oma tool).

Kui ma tookord Annemaiale ja Joelile Wolmaxid ostsin, sai määravaks hind. Kahe tooli pealt oli see vahe vist üle 200 euri, kui ma ei eksi, seega andsin enda mugavuse pealt järgi ja ostsin odavamad, aga täpselt sama turvalised toolid. Nüüd aga, kui oli vaja osta korraga vaid üks tool, ei hakanud ma isegi mõtlema ja tellisin kohe Minikidi. Seda suuresti ka sellepärast, et kui ma Madlikest Wolmaxi proovisin, ei olnud see talle nii paras, kui õige oleks. Temal mahtus õla ja peatoe vahele kolm, peaaegu neli, sõrme, tohiks mahtuda aga vaid kaks. Mõne arvates veidikene ehk juuksekarva lõhki ajamine, aga mulle on see väga tähtis ja nii on õige.

Kuna laps, kes alles turvahällist välja kasvama hakkab, ei ole mitte mingil juhul valmis veel näoga sõidusuunas sõitma, on tungivalt soovituslik osta sellisele lapsele turvatool, mida saab kasutada selg sõidusuunas. Väikelapse pea on proportsionaalselt täiskasvanu omast mitu korda suurem ja raskem, st selja ja kaela vigastuste oht on nss sõitval lapsel viis korda suurem, kui sss sõitval lapsel.

Kuigi mõned toolid ja ka seadused lubavad last sõidutada nss alates 9kg, on see lapse turvalisust silmas pidades väga vastutustundetu tegu. Ma nii ootan aega, mil keelataks ära alla kolmeaastaste nss sõidutamine, kohe päris siiralt. Tungivalt soovituslik on tegelikult last sõidutada sss isegi neljanda eluaastani ja edasi. Jah, okei, on mingid põhjused, miks mõni vanem valib nss tooli varem, aga ÜLDISELT, sss ON turvalisem ja parem valik su lapsele. Mul on alati sel teemal rääkides väga suur kiusatud valjult välja öelda üks ehe näide, siitsamast Eestist, mis ehk tooks niimõnegi lapsevanema maa peale, aga puht empaatilisest mõistmisest ma seda siiski ei tee… Seega vaadake parem neid kolme videot ja mõelge kaasa. Mõelge siiralt ja põhjalikult. Kas sina suudaksid endaga edasi elada, kui sinu valiku tõttu lõpetaks laps näiteks invaliidina?

*Antud postituse juures jätan endale õiguse kommentaare mitte üles lasta, kui pean seda vajalikuks.

Kuidas leida turvatoolide testitulemused ADAC’is ja ÖEAMTC’is ning kuidas valida oma lapsele parim 15-36kg turvatool

Aeg hakkab varsti sinna jõudma, et pean Annemaiale uue turvatooli välja vaatama. Pean ta raske südamega selg sõidusuunas (sss) toolist ümber kolima nägu sõidusuunas (nss) tooli. Hetkel on ta ca 22kg ja pikkuselt ca 116cm. Ta sõidab AxKid Wolmax toolis, mis on üks kõige kauem selg sõidusuunas kasutatavaid toole üldse ja mis on läbinud ka ülikarmi Plus testi, st üks parimaid ja ohutumaid toole turul. Aga selle tooli piiriks on 25kg ja ca 125cm, kui kasvõi üks neist saab lapsel ületatud, tuleb tool välja vahetada sobivama kategooria tooli vastu. Lapsele on kõige turvalisem sõita selg sõidusuunas nii kaua, kuni vähegi võimalik! Olen sellest teemast korduvalt ja korduvalt rääkinud ning jäängi vist rääkima, sest niiiii palju jubedaid õnnetusi oleks võinud lõppeda palju kergemalt, kui lapsed oleksid avarii ajal olnud sss toolis… Loe nss vs sss teemast täpsemalt edasi  SIIT.

Ühesõnaga, ma ei tea kui kaua Annu selle Wolmaxiga veel sõita saab – kas kaks kuud või kaks aastat, aga uusi variante ma igatahes välja vaatama hakkasin, et mitte olla ühel heal päeval ootamatult ebameeldiva üllatuse ees – tool on väike, mis edasi? Peale vaadates on need viimase grupi toolid ju kõik täpselt samasugused, ainult hinnad on maast laeni. Kuidas siis ometi leida tool, mis oleks rahakotisõbralik, mugav kasutada ja mis muidugi kõige tähtsam, TURVALINE?

Esimesena lõin otsingusse need kaks firmat, kelle väiksema kategooria toole ma ennegi ostnud olen – Cybex ja AxKid. Cybex on väga hea firma, heade testitulemustega, usaldusväärne tegija, AGA tal reaalselt on neid toole niiiiiiiiiiii palju, et mul läks silmade eest kirjuks ja lõin selle lehe ruttu kinni tagasi. Igast m fixid, s fiksid, z fixid ja jumal teab mis pagana fixid veel kõik. Välimuse järgi täpselt samasugused, erinevusi keegi kuskil välja toonud nagu ei ole ja hinnad ka nagu jumal juhatab. Mõni maksab 150, teine 350. Testitulemusi osadel üldse veel polegi, et võta nüüd kinni mis see parim siis on.

Samuti vaatasin AxKid Grow ja BigKid, aga kuna nende testitulemusi ma ei leidnud, jätsin nad hetkel sinnapaika. See, et ühe firma üks tool on tunnistatud pmt maailma parimaks, ei tähenda, et sama firma teised toolid ka nii head on.

Kaks lehte, kust mina hetkel turvatestide kohta otsin, on ÖAMTC ja ADAC. Alguses võib see otsimine seal tunduda väga keeruline, aga mul on Chrome peal google translate, mis tõlgib lehe mulle sobivasse keelde.

ADAC’i teste saab vaadata nii:

  • Mine lehele https://www.adac.de/infotestrat/tests/kindersicherung/kindersitz-test/default.aspx või googelda ”ADAC test”.
  • ADAC
  • Mina valin sealt kollase ringi seest esimesest tulbast tooli tootja ja teisest tulbast annab ta siis toolide mudelid. Kui sinu otsitud tooli seal pole, proovi muuta aastat, millal tooli testitud on. Aastat saab muuta minu pildil kõige ülemiselt realt, kus on kirjas ”results from 2015”, klõpsa sealt siis paremale, et aktiivseks läheks ntk ”results 2011 to 2014” jne.
  • Siis tulevad selle alla tooli tulemused, võtame näiteks Cybex solution m fix (suva näide)
  • cybex
  • Saad teada, et tool on testi läbinud tulemusele ‘hea’, aga kui sa nüüd tooli nimele vajutad, tuleb sealt veel olulist infot, mida tasub kindlasti uurida. Saad vaadata täpsemalt mille eest ja millise hinde tool saanud on, mis on tooli miinused, mis on plussid jne.
  • 1 2
  • Saad näiteks teada, et selle tooliga on lapsel madal vigastuste risk  laupkokkupõrkel, väga madal risk külgkokkupõrkel, tool on autos stabiilne, see on lihtsalt ja kiirelt paigaldatav, paigaldamisel vigade tegemise oht on väike, sel on hea polsterdus, laps näeb hästi õue, katted on kergelt eemaldatavad ja masinas pestavad jne. Miinuseks on vaid, et võtab autos palju ruumi.
  • Ühesõnaga, ALATI vaadake mille eest on tool saanud miinuseid. Näiteks mõni tool on saanud halva hinde, sest selle katteid on keeruline eemaldada või seda on tülikas paigaldada, aga turvalisuse osas on ta saanud tulemuse ”väga hea” ja ainult kasutajamugavus on hinde kõvasti alla tõmmanud.

ADAC’is saab toole ka võrdlusesse panna, et vaadata näiteks oma kahe lemmiku tooli plusse ja miinuseid kõrvuti. Selleks pane tooli ette linnuke ja vajuta ”to compare the selection” (kollase ringi sees).

4

Panin näiteks võrdlusesse Cybex Solution M-fix ja Besafe iZi Flex Fix. Saab kenasti vaadata mille eest on toolid saanud plusse ja mille eest miinuseid, on näha toolide hinnad, kaal jms.

võrdlus1 võrdlus2

ÖEAMTC teste saad vaadata nii:

  • Googelda ”öeamtc tests” või mine lehele https://www.oeamtc.at/thema/tests/
  • Pane otsingusse oma tooli nimi, vajuta enter, klõpsa oma tooli nimel ja kuku aga targaks saama.

omc

  • Seal on punktsisüsteemis ka veel kõik välja toodud. Mida madalam number, seda parem tulemus ja vastupidi.

gg ggg

Capture

Kuna lõpuks jooksin ikkagi otsinguga ummikusse, tegin facebookis turvatoolide jutunurka teema ja küsisin nõu. Seal all toodi välja mitmeid toole, aga mulle jäid silma:

  • Cybex Solution Z-Fix – Kui peatuge üles tõmmata, kasvab see ka laiusesse, et lapse kasvades õlgadel mugavalt ruumi oleks. Seljatoe kallet saab üpris vähe muuta (video järgi jäi vähemalt selline mulje), aga pea saab korralikult tahapoole lasta, et see magades ette ei vajuks ja püsiks turvaliselt patjade vahel. ADAC’is ja ÖAMTC’is seda veel pole (nii uus tool vist?), või mina ei leidnud. Tooli saab isofix kinnitusega kinni panna, et see tühjalt sõites oma elu elama ei hakkaks (kui toolil seda võimalust pole, tuleb tühi tool ALATI kinni panna turvavööga!). Hind Eestis 255 kuni 309 euri.
  • Besafe iZi Flex Fix ÖAMTC hinne 1.9, st tulemus ”hea”. Õlgadest laiemaks ei lähe, ainult peatugi läheb kõrgemale. Seljatoe kallet saab muuta. Kaasas on turvavöö külge kinnituv padja laadne asi, et lapsel oleks mugav pead toetada. Külgedel on lisakaitsed, mida saab eemaldada, kui soovid panna mitu tooli kõrvuti (sel juhul jääb kaitse vaid tooli välimisele küljele, mis jääb auto kere poole). Lisaks on jalgade vahel lisarihm, mis hoiab turvavööd paigal, aga samas minu silmis teeb see lapse kinnitamise ja hädaolukorras kiire kätte saamise keerulisemaks? Grupis oli see kõige rohkem soovitusi saanud tool. Hind Eestis 299 kuni 349 euri.
  • Cybex Solution S-Fix ÖAMTC hinne 1.7, st tulemus ”hea”. Õlgadest laiemaks ei lähe, tõuseb vaid peatugi. Seljatoe kallet saab mugavalt ühe nupule vajutusega muuta. Pea taga olevat kallet saab muuta samamoodi, nagu z-fix toolilgi. Hind Eestis 186.15 kuni 229 euri.

Need Concord turvatoolid jäid mulle silma siis, kui vaatasin Beebipood.ee lehelt AxKid toole. See pole üldse reklaam, aga mulle meeldib selle poe teenindus. Alati kiire ja sõbralik. Suvel õnnestus mul näiteks ära lõhkuda ühe tooli rihm, mis hoiab tugijalga õige nurga all. Beebipood.ee meeskond oli nõus selle tasuta ära parandama, aga lõpuks otsustasin, et ma ei hakka ikkagi tooli kuhugi ära saatma (liiga ajakulukas ja suur risk, et toolist jääb posti teel edasi-tagasi saates vaid pulber järgi, sest mul ei olnud võimalik seda kuidagi korrektselt pakendada). Lõpuks saatsid nad mulle lihtsalt ise uue rihma pakiautomaati ja ma ei pidanud isegi postitasu maksma!

Ühesõnaga, Concordi toolid jäid mulle silma, sest neil on soodne kuni päris okei hind ja kui tõsta peatuge, läheb ka õlgade koht laiemaks. See firma on muidu tuntud ja tunnustatud küll, aga jällegi, mõne konkreetsete mudelite kohta ei suuda ma hetkel veel turvateste leida.

concord

  • CONCORD TRANSFORMER XT PLUS – Plus mudelit ei ole vist veel testitud ADAC’is, aga tavalise XT hinne on seal ”hea”. Isofix kinnitused hüppavad välja ühe nupule vajutusega. Seljatoe kallet saab mugavalt muuta, et lapsel oleks toolis hea ka magada. Enne olin üpris kindel, et ostan just selle mudeli, aga nähes seda punast miinust ”Average load values ​​in a frontal crash” juures, hakkasin kahtlema… Samas võibolla on see nüüd just selle plus mudeli juures ära parandatud? Sest beebipoe lehel on kirjas, et see tool on kõrgelt hinnatud ja mitmete auhindadega pärjatud testivõitja. Hind Eestis 299 euri.
  • CONCORD TRANSFORMER ISOFIX-T – ADAC testi hinne on ”hea”. Isofix kinnitused pole traditsiooniliselt metalli küljes, vaid hoopiski rihmade otsas (ei riku auto istme katet!). Sõbranna sõnul on sedasi isegi mugavam tooli paika panna, sest tooli saab sobiva nurga alla keerata. Miinus on see, et tooli seljatoe kallet ei saa muuta. Pluss on hea turvatesti hinne, odav hind ja see, et peatuge tõstes lähevad ka õlad laiemaks. Hind Eestis 189 euri.
  • CONCORD TRANSFORMER TECH – Ma nüüd ei saa täpselt aru mis vahe on TECH mudelil ja ISOFIX-T mudelil, sest välimus ja hind on neil täpselt samad. TECH mudeli kohta ei leia ma ei turvatestide tulemusi ega ka spets youtube videoid. Ma EELDAN, et see on lihtsalt mingi nimesegadus ja tegelikult ongi need kaks viimast pmt sama tool, aga ma ei tea… Kui keegi oskab välja tuua erinevused vms, siis palun valgustage mind ka! Hind Eestis 189 euri.

Loodan, et see postitus on kellelegi vähekenegi abiks, sest mina oleksin küll väga tänulik olnud, kui keegi oleks selle töö praegu minu eest ära teinud.

Külma aja saabudes panen teile järjekordselt südamele, et ärge pange lapsi üleriietes turvatoolidesse! Endal võtke ka jope vähemalt eestki lahti, et rihmad jookseksid ikka võimalikult keha lähedalt ja te oleksite avarii korral võimalikult tugevalt istmes kinni. Üleriided annavad uskumatult palju liikumisruumi, isegi, kui te omast arust olete rihmad korralikult pingutanud.

Siinkohal mõtlesin, et räägin ühe kiire loo ka omast kogemusest. Nimelt käisime me suvel Rakvere Politseimuuseumis ja seal oli ka see testauto, millega saad end katusele keerata. Loomulikult käisime seal sees. Kinnitasin end nagu tavaliselt ja juba mõne hetke pärast tänasin vaid jumalat, et see auto niiii rahulikult katuse peale läks, sest ma konkreetselt vajusin toolist välja ja jäin sinna rihma peale rippu, nagu märg kalts. Mu vöö polnud piisavalt tugevalt kinnitatud ja kui see oleks nüüd reaalne situatsioon olnud, kus me oleks meeletu kiirusega üle katuse käinud, oleksin ma 100% kindlusega sealt autost välja lennanud. Ilma naljata. See oli ikka päris korralik äratuskell, et ma pean ka enda kinnitamisele autos rohkem tähelepanu pöörama. Ja see oli veel suvine aeg, kus mul oli seljas vaid õhuke kleit! Mis siis veel saanud oleks, kui ma oleks seal paksu talvejopega käinud…

Igatahes, mis toolid teie viieaastastel ja vanematel lastel on? Kuidas otsustasite, et just see on see kõige-kõigem tool? Kui ma ükskord olen selle tooli välja valinud ja ära ostnud, küllap ma siis ikka teile ka näitan ja räägin mis mul valituks lõpuks sai. Ja, kui keegi märkab mu postituses mõnda viga või kui kellelgi on midagi siia lisada, andke julgelt teada! Muudame lapsevanemaid targemaks, kasvõi ühe postituse haaval! Sõitke turvaliselt!

 

Turvaline koosmagamine beebiga

Mul on siiralt kahju ja mu süda puruneb, kui proovin kasvõi ette kujutada lapse kaotamise valu ja… andke mulle nüüd andeks, aga SEE artikkel siin on lihtsalt niiiii loll, et ma läksin seda lugedes veits närvi. Taolist vaimusünnitust lugesin kunagi ka ühe Eesti kiirabiarsti poolt. Juba toona tahtsin kisama pista, aga ma ei tea miks ma seda ei teinud. Võibolla olin liiga ametis oma laste lämmatamisega, kes teab…

Igatahes, kes artiklit avada ei viitsi, siis põhimõtteliselt oli teema selles, et üks ema toitis oma last öösel rinnaga, jäi sügavalt magama ja lämmatas oma beebi ära. Tsiteerin: ‘‘Lebasin kergelt tema peal ja ta oli jääkülm. Ta ninast oli näha väljumas kuivanud verd ja ta silmad olid suletud,” 

No ja nüüd käib tšikk ringi ning muudkui hoiatab kõiki kuidas lapsega samas voodis magamine nood ära tapab! Jah, koosmagamine on ohtlik, kui sa pole teadlik riskifaktoritest! Antud artikli emme ilmselgelt ei teadnud mida ta teeb, sest vastasel korral ei oleks selline asi tõenäoliselt juhtuda saanud.

Teema puudutab kõige rohkem alla aasta vanuseid lapsi, aga risk püsib isegi kuni pooleteise aastani, mõnel juhul kauemgi.

ÄRA VÕTA BEEBIT KAISSU MAGAMA, KUI SA…

  • …oled suitsetaja – uuringud on tõestanud, et raseduse ajal suitsetanud naiste beebidel on suurem oht surra hällisurma (samas, kui risk on nkn suurenenud, siis peaks ju kaisus just ohutum olema?). Ka passiivne sigaretisuits võib lapse normaalseid hingamismustreid mõjutada, st suitsetajad hoidke tittedest eemal.
  • …oled alkoholi/uimastavate ravimite mõju all või üleväsinud – uni on tavaliselt sügavam ja su tajud on beebi suhtes nõrgemad.

Ohtlikuks peetakse ka:

  • Diivanil, tugitoolis koos beebiga magamist
  • Teisi lapsi beebiga samas voodis
  • Enneaegsete ja alakaaluliste beebidega koosmagamist
  • Beebipesasid, võrevoodi pehmendusi jms jama, mis on viimastel aastatel ÜLIPOPULAARSEKS saanud.

Selleks, et beebil oleks sinu kaisus TURVALINE, tuleks jälgiga, et

  • …voodis ei oleks üleliigseid patju, tekke, pehmeid mänguasju, muid lahtiseid tekstiile, mida võiks beebi endale peale tõmmata. Vanemal võib olla tekk ja oma pea all padi, alla kaheaastastel lapsel pole eraldi patja vajagi, ülejäänud asjad visake voodist välja. Tekk ei tohi ulatuda üle lapse pea. Kui sa tahad end megalt teki sisse kerida, tõsta laps rohkem peatsi poole üles ja ise liigu tsipake jalutsi poole. Meil näiteks on tekk pandud üle voodiserva rippu nii, et see ulatabki mulle umbes poolde kõhtu. Madli õnneks lööb teki jalgadega enda pealt enamasti üldse minema. Võimalus on veel see, et paned endale selga kampsuni vms, mis hoiaks su ülakeha soojas.
  • …laps magaks selili. See käib siis imiku kohta, kes end ise veel (hästi) ei keera. Imiku kõhuli magama panemine on keelatud, sest see on üks peamisi hällisurmade põhjuseid!
  • …laps ei oleks sul kaisus kinni mähitult (no see teki sisse keeramine, kus lapse käed on ta külgedele kinni seotud) ega magamiskotis, sest siis ei saa ta sulle vehkimisega märku anda, kui midagi valesti on.
  • …et laps on riietatud vastavalt temperatuurile, st samamoodi nagu sina. Beebid kuumenevad kergelt üle.
  • …et su madrats oleks kõvemapoolne, et beebi ei saaks sulle külje alla veereda (nagu juhtus ilmselt tolle artikli üleväsinud emmega)!
  • …et voodis ega selle lähedal ei oleks juhtmeid, ruloo nööre jms, mis võiks sattuda beebi kaela ümber. Isegi ülipikki lahtiseid juukseid on ohuks märgitud.
  • …et voodi, madratsi ja seina vahel ei oleks nii suurt vahet, et beebi saaks sinna kuidagi kinni jääda.

On tõestatud, et rinnaga toitmine vähendab hällisurmade arvu 50% võrra! Tegelikult on tänu TURVALISELE koosmagamisele hällisurmade protsent hoopis tugevalt langenud, sest ema tajub ära, kui beebi hingamise lõpetab ja annab talle õigeaegselt abi.

Mind teeb lihtsalt niiiii kurvaks, et selliseid valearusaami levitatakse ja tänu sellele jäävad mõned emad-lapsed sellest imelisest koosmagamise kogemusest ilma. Ma siiralt ei kujuta ette kuidas ma oleksin oma kolme lapse beebiea üle elanud, kui ma ei oleks harrastanud turvalist koosmagamist. Reaalselt, oma kolme lapse magamata ööd võiksin ma ilmselt üles lugeda ühe käe sõrmedel, sest lapsed magavad ema läheduses palju paremini ja reeglina saavad ka emad nõndaviisi paremini magada, sest lapse söötmine käib lõpuks justkui autopiloodilt ja kumbki neist ei ärka täielikult üles. Meil igatahes on küll nii, et hommikuks ma ei teagi kas ja mitu korda ma rinda andnud olen, sest laps saab endaga öösel ise hakkama. Vaja on vaid paljaid buubse. :D

Koos magamine on tõeline taevaõnnistus, sest ma saan terve öö endasse ahmida beebi lõhna, mu kõige kallim vara on mu lähedal ja ma ei pea muretsema, st ma magan paremini ja ka laps magab paremini, sest ta on seal, kus on tema koht – oma ema kaisus. Kujuta ise ette, et sa oled imetilluke beebi, sa oled just veetnud 9 kuud oma ema üsas, aga nüüd järsku rebitakse sind kõigest tuttavast ja turvalisest eemale, ning visatakse sind kuhugi külma ja kõledasse voodisse üksi magama. Kas sul tuleb nutt peale, või jaa? See on ju loomulik, et laps tahab olla oma ema juures, kus on turvatunne, soe piim ja armastus! Ja sellepärast ei hakka ma mitte iialgi aru saama vanematest, kes oma beebid ”välja treenivad”, st jätavad  nad tundideks üksi nutma, et nad ”õpiksid ise magama minema” vms pask. Nagu… KUIDAS? Mida sa eeldad, et see laps õpib? Ainus signaal, mida ta sellega saab, on see, et keegi ei armasta teda, et täiskasvanuid ei saa usaldada, et keegi ei tule talle appi ja kõigil on sügavalt savi, kas ta elab ja nutab või kärvab oma kisa kätte ära. Lõpuks ta lihtsalt lõpetabki nutmise, sest keegi ju niikuinii ei tule. Mis te arvate miks lastekodudes beebid kunagi ei nuta? …

Ugh, see meenutas mulle seda beebit, kellega ma kokku puutusin, kui Annu 2-kuu vanusena haiglas oli. Ühesõnaga, oli üks beebi, ema oli ta hüljanud ja ta ootas haiglas paberimajanduse järgi vms. Ta nuttis. Ta nuttis niiii palju. Ta voodi oli lükatud televiisori ette, et ta nii palju ei lärmaks ja vahiks hoopis telekat, kuni ta aju üledoosi saab ja lihtsalt magama jääb. Ta sai külmkappi valmis tehtud piimasegu, mida soojendati mikrouunis. Temaga tegeleti täpselt nii palju, et vahetati mähe ja pandi pudel suhu. Mul ei lubatud teda sülle võtta, ega lohutada, sest ”muidu ta harjub sellega ära”. Ma päris tõsiselt kaalusin haiglast põgenemist, kaks titte kaenlas, sest ma pole iial midagi kurvemat kõrvalt näinud, kui see jama seal… võeh, *kallistan oma ”beebit” ja nutan hetke patja*…

Turvalise koosmagamisega kaasneb palju positiivseid mõjusid, mis on isegi teaduslikult tõestatud. Näiteks olevat koosmagavatel lastel ja vanematel tugevam emotsionaalne side. Kui aus olla, pole ma seda teemat nii süvitsi uurinudki, sest minu jaoks tundus kaisus magamine lihtsalt loomulik ja mingi muu variant ei tulnud kõne allagi. Ei jaksanud mina jaurata ja maadelda selle nutva imikuga, kes ilmselgelt tahtis vaid lähedust ja armastust. Lihtsam ja loogilisem oli see kisav präänik rinna otsa ja kaissu võtta ning rahus koos edasi magada. Milleks tõmmelda, et laps võimalikult varakult endast võimalikult kaugele suruda?

Kui minu lapsed on imikud olnud, olen ma neid hoidnud enda ja voodi ääre vahel (nuudelpadi vms kummiga voodilina ALL, et beebi üle ääre ei keeraks), sest mees on raskema unega ja ma olen kartnud, et ta beebile peale keerata võib. Rinna andmiseks olen sellisel puhul rakendanud külili-kõhuli magamist, et laps saaks mõlemast rinnast süüa. Ühesõnaga, oletame, et laps on minu vasakul küljel ja saab vasakut rinda, siis järgmisel söögikorral keeran end kõhuli ning ta saab edukalt ka imeda paremat rinda, ilma, et ma peaks teda enda ja mehe vahele, oma paremale küljele, tõstma.

Mehe ja enda vahele luban last alates sellest hetkest, kui ta oskab end ise korralikult ja kiiresti keerata, st kuskil 4-5 kuul, mitte varem. Aga ka siis magame me tavaliselt nii, et minu käsi jookseb lapse pea kohalt mehe poole, et ma tunneksin kui tüüp meie poole keerama hakkab.

Umbes nii

Kui ma nii nüüd mõtlen, siis mullegi meenub üks kord, mis oli ikka VÄGA hirmuäratav ja ma tänan vaid jumalat, et mul need tajud ja instinktid niii tugevad on. Ma ei mäleta nüüd milline laps see oli, aga ükskord ärkasin ma keset ööd üles selle peale, et laps oli mu kaisust kadunud. Ta oli mehe poole keeranud ja lapsel oli tekk üle pea. Laps siples teki all, ei teinud piiksugi ja hoidis hinge kinni, nagu uppumise ajal. Ma tõmbasin tal teki pealt ja alles siis võttis ta sõõmu õhku ning hakkas nutma. See oli NIIIIII HIRMUS! Aga mõtle nüüd, kui see oleks juhtunud tema enda voodis, tema enda tekiga?

*Mitte segi ajada hällisruma ja lämbumist. Ühel juhul laps lihtsalt lõpetab hingamise, sest ta pmt UNUSTAB hingata. Teisel juhul, noh, lämbub, ala teki all või ümber kõri keritud nööri ”abiga”.

Youtubes on üks naine, kelle perekonna teemalisi videoid ma vahel vaatan. Tal on viis last ja kui tema kõige viimane laps oli mingi paarikuune, oleks too ka peaaegu hällisurma surnud… Laps magas ülakorrusel oma hällis, ema oli allkorrusel ja kuulas teda beebimonitorist, aga äkitselt tundis ta, et midagi on valesti ja ta jooksis oma tütre juurde. Laps oli potisinine ega hinganud. Ema alustas elustamist ja kutsus kiirabi, laps jäi õnneks ellu. Ma lihtsalt vaatasin seda videot, mul kerkisid need pildid silmade ette ja ma kujutasin ette nagu see oleks minu elu, minu laps… See on ilmselt maailma kõige kohutavam tunne… pole vist vaja öeldagi, et Madli ei maganud mitu nädalat peale seda mitte kuskil mujal, kui minu kaisus, süles ja kõhukotis.

Ma vahel ei julge last vankrissegi magama panna, sest mõtle, kui ta seal hingamise lõpetab, millal ma ta ükskord siis leian? Mul on reaalselt paranoia. Ma käin ma oma beebisid pidevalt katsumas, kui nad minu kaisus ei maga, et kas ikka hingavad… Ja nohuga kärru magama panemine on samamoodi hirmus. Mõtle kui ta tõmbab endale tatti kurku, aga ta ei saa püsti tõusta ega end ringi keerata, sest ta on paksult riides või traksidega vankri küljes kinni… Imikute puhul on veel see, et nad võivad une pealt toitu üles ajada, seda endale kurku tõmmata ja kui miski on tõsiselt kurgus, siis ei suuda inimene piiksugi teha nii, et ta surebki sinna kärru või võrekasse lihtsalt hääletult maha. Seega, mina magan hästi, kui ma tunnen, et laps mu kaisus hingab. Ja just see on päästnud tuhandeid lapsi – ema tunneb, kui laps kaisus enam ei hinga.

Ühesõnaga, koos beebiga magamine on ohutu, KUI seda teha teadlikult. Soovitan soojalt kõigile, sest see on parim asi ever.

Toredad kohad, kust saada õiget infot ja julgustust koosmagamiseks:

Peaaegu oleks närvivapustuse saanud

DSC_0061

Laupäeval pidasime Annu viiendat sünnipäeva. Temaatikaks loomulikult hobused. Kaasasin seda nii palju, kui oskasin (taldrikud, topsid, sünnipäevakutsed jne said hobuste piltidega).

DSC_0007

Peole kutsusime loomulikult terve rühma – 15 last, kohale tuli neist umbes 9, mõnel jäi ka ema või isa ja väiksem õde-vend peole. Lisaks paar minu sõbrannat oma põnnidega, ämm oma pisemate lastega, minu ema ning tema täditütar oma tütrega, st rahvast ikka oli, aga ruumi- ja toidupuudust meil ju polnud ning lastel oli ka pööraselt tore.

Kuna ma olen teada-tuntud ülemõtleja ja ma pole varem midagi sellist väga planeerinud ka, siis oli närv ikkagi sees (jeesus, mis siis veel enne pulma saab!). Peamiselt olin närvis sellepärast, et kas jõuan ikka kõik üksi tehtud ja õigeks ajaks valmis… ÕNNEKS tuli ema siiski appi. Alustasime kokkamisega juba eelmisel päeval ja hommikul alustasime poole üheksa ajal. Pool tundi enne peo algust alles lõpetasime…

DSC_0009

Peo toimumise aega kirja pannes mõtlesin tükk aega, et mis kellaaeg see sobivaim oleks, sest olgem ausad, kes see ikka nii väga viitsib laupäeva hommikul kell 10-11 kuhugi minema hakata? Endal ka raske asjadega valmis saada. Aga siis tuleb juba lõunauni peale, eksole. Seega jäigi peo ajaks 16.00-19.00, et hea peale lõunaund tulla, mängida, süüa ja juua ning koju magama minna.

DSC_0005

Kuna ma tean, et lapsed kuskil mängumaal olles väga midagi süüa ei taha, sest noh, pole ju aega – äkki jääb midagi tegemata – tuleb neid pidevalt kas takka suruda, et sööge nüüd kaaa midagigi, või siis lihtsalt mitte hulluks minna selle kokkamisega ja teha kergeid snäkke, mida on hea max paari ampsuga möödaminnes hambusse haarata.

DSC_0015

Menüü üle vaevasin kõige pikemalt pead ja otsisin põnevamaid ideid, sest teada ju on, et mida ägedam toit välja näeb, seda rohkem seda laste poolt ka süüakse. Tüüpiline kartulisalat-viiner on ju igav. Seega otsustasin teha lepatriinu võikusid, puuviljade ja juustuga tikusiilid ning juurvilja rongid. Lisaks sai lauale juustupallid, mini viineri saiakesed, juurvilja ja singiga mini pirukad, lihapallid ja tüüpiline kartulisalat, et ka täiskasvanutel oleks midagi veidikenegi toekamat süüa. Magusaks ampsuks tegime iirise kamapalle ja peo lõpu poole muidugi sõime torti, mis otseloomulikult pidi olema hobustega. :D

DSC_0017

Triinude peadeks on mustad viinamarjad ning täppideks fileerisin ja tükeldasin ka viinamarju. Alguses mõtlesin, et äkki jääb see magus viinamari seal saia peal imelik, aga tegelikult oli väga hea.

DSC_0014

Ma ei tea kui palju üldse aru saada oli, et tegu on siilidega, aga noh, üritasin vähemalt.

Joogiks pakkusime mu enda aia mustsõstramahla, seda kulus ka ikka päääris mitu kannu. ”Meelelahutajaks” kutsusin ühe naise glitter tattoosid tegema, lastele väga meeldis.

Peale tordi söömist läks peo lõpp juba vaikselt väsimuse kisaks üle ja inimesed hakkasid koju ära liikuma. Kõik aitasid kenasti toad korda teha ja asjad kokku korjata – aitäh kõigile! Süüa väga metsikult kusjuures üle ei jäänudki (ÕNNEKS!!!), kuigi ma tegin neli plaaditäit vinku pirukaid, neli pannitäit singi-köögivilja pirukaid, mingi poolteist kilo juustupalle, mitu kilo juur ja puuvilja jne. Kolm kilo torti läks ka pmt nagu mutiauku. Lihapallid jäid vaid enamus järgi, need ei saanud väga head ka.

Kingitused olid ka päris asjalikud. Annu sai palju raamatuid, nuku, hobused, näomaalingu komplekti, helendavad ehted, raha, ägedad küsimustega kaardid jpm. Sõbranna kinkis ntk Annule Aafrika hiidteod. :D

Sarnene on meie Vello ka

Ühesõnaga, mega tore õhtupoolik oli, kuigi sellele eelnenud nädalad olid minu peas kooohutavad. :D

71898232_1273740266141613_2507935234968780800_n

Lasteaeda viisin sellise öökulli, silmadeks oli muhvinivormides tegelikult dipp ja mustsõstrad ka.