Annemaia, atoopiline dermatiit ja nõgestõbi

Alles ma kirjutasin Beebi ajakirja, et sügise saabumisega on ka Annu dermatiit kõvasti tagasi tõmmanud, vat, et lausa kadunud. Ja nüüd on ta nahk jälle täiesti…ribadeks. Hetkel on meil käsil üks hullemaid haigushooge, mis meil siin üldse olnud on. Mul pole isegi sõnu selle kirjeldamiseks. Annu on üleni punaseid laike täis, ning näeb välja nagu leopard. Ja ma ei saa enam absoluutselt aru miks. Lihtsalt miks. Lihtsalt nii lootusetu ja abitu tunne on, et tahaks maa alla vajuda…

wpid-wp-1481808144771.jpgAnnul on kreeme terve sahtlitäis, kümnete ja kümnete, kui isegi mitte sadade eurode eest. Ja enamus neist on täiesti kasutuks muutunud.

wpid-wp-1481805151192.jpgKõige esimese baaskreemina kasutasin arsti soovitusel Aqualani, aga see ei olnud ühel hetkel enam piisav. Mingil hetkel proovisin kellegi soovitusel ka Helosani, aga see oli vist kõige mõttetum 15 eurot, mis ma kunagi raisanud olen. See on raskesti imenduv ja liiga rasvane. Lapsele oleks piinarikas, kui niigi valusat nahka veel kõvasti ja kaua hõõruma peaks, et kreem imenduks.
Siis kasutasin pikalt Erioili, mis suveperioodil tundus täitsa hea, aga sügisel kaotas kahjuks oma mõju. Erioil on selline mõnus vedel ja üsna kergesti imenduv, aga katkistel kohtadel pidavat kipitama.
Siis kasutasin mõnda aega Erioiliga paraleelselt ka Neutrogena deep moisture kreemi, aga seda ei saanud jällegi katkistele kohtadele määrida, sest laps röökis lihtsalt nutta kreemitamise ajal.

wpid-wp-1481805148081.jpgProovitud sai ka Emoliumi ja Earth Friendly Baby kreemid, aga neist ei olnud ka mingit kasu.
Nüüd pöördusin lõpuks juba kallimate hooldusvahendite poole, aga ka neist ei ole ma siiani soovitud tulemust saanud. Ligi viiskümmend eurot ja ikka mitte midagi.wpid-wp-1481805154445.jpgHetkel kasutan tal Bionike Triderm Alfa rikkalikku baaskreemi ja pesemiskreemi. Üleni pesen ma Annut maksimaalselt 2x nädalas, kui tõesti juuksed juba pulka kisuvad. Ning vanni teen talle vaid siis, kui ta seda ise väga soovib, ning seda ka siis vaid Linola vanniõliga. Muidu üritan ta lihtsalt kiiresti kraani all puhtaks loputada ja võimalikult vähe nahka märjaks teha.
Nahaarst ütles, et tal on nüüd juba nõgestõbi, ning andis meile prooviks paar Eucerini atopicontrol kreemi testrit ja need tundusid alguses lausa imelistena! Ühel õhtul määrisin ja järgmisel hommikul oli punetus juba mitu korda väiksem. Südamesse tekkis juba lootus, et olen lõpuks leidnud imekreemi. Midagi, mis meile lõpuks sobiks! Aga ei. Nüüd, kui ma selle kreemi ka suuremas tuubis ostsin, see enam nii hästi ei toimi. 12 euri 40ml eest on ikka põrguhind. Arvestades seda, et see tuub kestab meil maksimaalselt 3-4 päeva, kui ma seda vaid punetavatele kohtadele määrin. Sellega üle keha kreemitades läheks üks tuub päeva-kahega. Tehke ise see matemaatika hinna osas… Okei, hind hinnaks, ma oleksin nõus seda maksma, kui see vaid aitaks! Aga üks hea asi on vähemalt see, et see kreem ei kipita, ning imendub väga hästi, st kreemitamine ei ole Annule nii piinarikas ja nuturohke. Aga no kui sellest kreemitamisest ei ole kasu, siis…

wpid-wp-1481807903958.jpgLisaks baaskreemidele pean pidevalt tal kasutama ka hormoonkreeme. Kõige tõhusam on siiani olnud Advantani kreem, aga no see on kõige tugevam ka vist. Siis on tal veel olemas ka Advantani salv, Sibicort ja Travocort, Elidel, ning kaks erinevat Fucidini. Ja siis saab ta veel zyrteci allergiarohtu. Aga sellist asja, mis võtaks sügeluse ja punetuse täiesti ära…ei ole leidnud.

Mida suuremaks saab Joel, seda hullemaks paistab minevat ka tema naha olukord, seega varsti otsin ma sobivaid kreeme juba võib-olla kahele lapsele…

Perearst soovtas Annule vallast puuet taodelda, sest siis pidavat vald mingeid kulusid tagasi maksma, ala transport arsti juurde ja mingi osa ravimitest vms. Aga see sõna ‘puue’ hirmutab mind. Ma ei taha, et talle jääks mingi nahahaiguse pärast terveks eluks nö ‘märk külge’…

Järgmisena plaanin ma talle soetada Lumidermi tooteid. On kellelgi kogemusi nendega? Või on kellelgi ehk laps sarnases olukorras olnud, ning oskab soovitada mis teil aitas? Ma oleksin nõus kasvõi mööda seinu ronima ja terve ülejäänud elu kõrvade peal käima, kui see vaid mu lapsed terveks teeks…



 

Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!

Annemaia sünnipäev ja Mallu side business

Issand. Läksin just Mallu lehele, et uudistada, ega ta veel sünnilugu üles pole pannud ja koperdasin veidra reklaami otsa. ”Pakume abordi teenust” lugesin mina sealt välja, tegelikult seisab seal muidugi midagi hoooooopis muud. Vot mida kõike ei või teha paar ööd magamatust. :D

untitled

Selleks ajaks, kui mina teada sain, et Mallu sünnitab, oli Lemps juba sündinud. Ja paratamatult tuli mul veidi nostalgia peale. Täpselt kaks aastat tagasi olin ma ise ju täpselt samas seisus. Või noh… Teoreetiliselt. Vaatasin veidi Mallu fb’s neid laive ja ohkasin, et KUI rämedalt erinevad ikka naised ja nende kehad on. Kui mul olid valud iga nelja minuti tagant, olin mina juba sellistes valudes, et mingist rääkimisest ja veel vähem naermisest oli asi kaugel. Joeliga olid mul sellised valud juba siis, kui ma hommikul haiglasse minema hakkasin (poiss sündis vastu ööd, 10 paiku). Ja no selleks ajaks, kui Mallul juba Lemps käes oli (veidi enne 19), piinlesin mina veel null avatusega edasi (või siis Joeli sünnitades 3 sentimeetriga). :D
Ma ikka mõtlen, et miks minu keha mulle nii teeb. Okei, esimesel korral oli laps valesti – andestame. Aga teisel korral? Proovisin ju minagi mega chill olla ja lõdvestuda ja hingasin nii, et süda läheb pahaks, aga kasu oli sellest küll täpselt ziiiro. Aga ehk olin ma tõesti natukene rohkem pinges, kui ma endale tunnistasin. Kartsin ju uut keisrit ja kui avatus kohe suure hooga tekkima ei hakanud, hakkasin ikka veidi muretsema… Aga noh, mis sest enam. Lihtsalt huvitav, et kuidas mõni sünnitab 48 h ja teine 2 h. :D

Igatahes, Annu sai täna kaks!
Hommikul ajasime ta sünnipäevalauluga üles, seejärel puhus ta küünlad ära ja avas kingitused, ning siis suundusime kööki kooki sööma. Kingituseks sai ta hüppeloom, teeserviis, hunniku puslesi, patsikad, Peppa tass, väiksed taluloomad, lisaks sai ta eelnevalt juba uue turvatooli (cybex pallas m-fix) ja mu sõbrannalt masha pusleraamatu.
Terve tänase päeva oleme neljakesi koos olnud ja lihtsalt mõnulenud. Hommikul tegime salatit (ja veesõda, mis pole veel tegelikult läbi – enne tuleb ühele mehele kättemaks korraldada). Praegu sünnipäevalaps ja tema väike veli veel magavad, aga kui nad ärkavad, siis ilmselt lähme trotsime ilma ja teeme õues ühe tiiru.

Mõnus on oma perega luua just sellised traditsioonid, nagu me ise tahame… Millised on teie pere sünnipäeva traditsioonid, eriti just lastega?



 

Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!