Sel ajal kui paljud kaasblogijad kingade klõbinal Wabaduse uksest sisse tunglesid, seisin mina pannilabidas ühes ja vigisev Joel teises käes pliidi ees, ning praadisin kala. Poole silmaga üritasin läpaka ekraani jälgida, et ka peost ‘osa saada’. Aga no kuna mu arvuti on juba piltide alla nii ära uppunud ja täiesti koomas, siis plõksis kogu krempel mulle hullemini vastu, kui pahur Annu tema tüüpilisel ”tööpäeval’.
Lõpuks lihtsalt lõin asjale käega, ning otsustasin õhtusöögi, mis niigi oli hiljaks jäänud, kiirelt ära teha ja siis koos poisiussiga end mehe arvuti ette sättida, et ülekannet sealt vaadata. Auhindade jagamine pidavat ju niikuinii alles kell üheksa hakkama ja mis ma neist ilusatest inimestest niisama ikka vaatan. :D
Multitaskisin pannilabida, kalade, õhtusöögi, Annu ja Joeliga, ning tänasin mõttes jumalat, et ta mulle nõnda palju mõistust jaganud on, ja ma hommikusöögiks selle neetud õuna olin valinud, ning nüüd vaest poissi pean kussutama, nii, et käsi kohe otsast kukub.
Eilsed gaasid ja viriluse ajasin õuna kaela, aga mis tal täna häda on, ei oska ma küll öelda. Ta on üldse viimased paar päeva nii mossis olnud, kui nüüd järele mõelda. Magab ainult süles ja kussutades. Nii kui maha panen, ärkab üles…
Igatahes, kell üheksa potsatasin mina poisiga arvuti taha ja hakkasime koos vaatama, kes mis koha skooris.
Pean ütlma, et enamus kategooriad mind ei huvitanud ja nimed olid ka kõik täitsa võõrad. Ja ülejäänud olid üsna aimatavad. Vähemalt mõne puhul võitja küll.
See, et pere- ja beebiblogides kaks esimest kohta Henry ja Britt omale napsavad, oli juba algusest saadik suht kindel. Mõlemal on ikka kordades ja kordades suuremad jälgijaskonnad, kui mul ja teistel selle kategooria blogidel. Eks ma salamisi ikka lootsin, et ehk ma potsatan siis kolmandale kohale, aga kindel ju olla ei saanud.
Poole ürituse pealt otsustasin ikkagi Leenule igaks juhuks fb’sse kirja saata, et kui ma juhuslikult ikkagi midagi võidan, siis ehk ta oleks nii pai ja läheks ise mu diplomile järgi, ning selgitaks, et ma tahaksin küll seal olla, aga kussutan parasjagu teisel pool Eestit oma 12 päevast Joeli, seega ei mängi välja. :D
Mõnes mõttes on mul täitsa kahju, et ma sel aastal kohale minna ei saanud, aga samas väga ei põe ka. Kindlasti oleks tore olnud jälle kõiki näha, ning lugejatega tutvust teha, aga tegelikult ma ju tean, et ma oleksin seal end suht võõrkehana tundnud. Ma olen liiga ‘maalt ja hobusega’, et end seal mugavalt tunda. :D
Kuigi noh, kui ma poleks just sünnitanud, oleksin end ilmselt ikkagi kohale vedanud. Sel aastal lihtsalt ei mänginud välja. Koos Joeliga ma sinna läinud ei oleks, ning ilma temata ammugi mitte. Kuhu ja kuidas ma ühe kaheteistkümne päevase beebi, kes täiesti suvalistel hetkedel rinnale tahab, ikka jätan. Lisaks me elame teisel pool eestit ja see reis oleks äärmiselt piinarikas olnud.
Aga need, kes kohale läinud olid (ja kelle ma ära suutsin tunda), nägid küll imelised välja. Eveliis oli nii ilus ja särav! Käisid juuksuris ikkagi? :D Mallu punu on juba nii suur, uskumatu! Alles ma olin ise selline armas pallike… Rasedus sobib talle minu arvates jube hästi. :) Korraks silmasin ka Ailit, kes oli endiselt kadestamisväärselt ilus ja peenike. :D Ooo, ja muidugi Kati, kelle üle on mul kohe eriti hea meel! Kahe lapse kõrvalt jõuab nii tubli olla, ning nii palju sporti teha – tõeline motivaator! Ja sellepärast ma talle oma hääle ka tookord andsin. :) Teisi tuttavaid nägusid õnnestus mul kahjuks vaid piltidelt näha…
See live otseülekanne oli küll vägaväga lahe ja hea lahendus, et ka minusugustel kodukanadel oleks võimalus omal moel peost osa saada. :)
Jube kahju on ainult lugeda, et nii mõnelgi on juba peo, korralduse ja jumalteabmillekõigekohta midagi negatiivset öelda. Leenu nägi ränka vaeva ja tegi suuuuure töö ära, aga ikka on kellelgi midagi kobiseda. See on lihtsalt inetu ja ebaviisakas. Aga mul on väga hea meel, et Merlinil tuli mõte ka Leenut tunnustada ja tal õnnestus Leen seal laval pahviks lüüa! Natukenegi tunnustust talle selle suure töö eest. :)
Aga tänan südamest kõiki teid, kes te minu poolt hääletasite ja sellega mulle kolmanda koha tagasite! Tõesti, see on suur ego boost ja motivatsioonilaeng leidmaks praeguse segasummasuvila keskelt aega veel kirjutamiseks. Aitäh, aitäh, aitäh! :)
Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!