EBA – kellele läksid minu hääled ja miks?

Teate, meil oli eile õhtul nii vägev seik! Vaatasime mehega oma seriaali ja järsku märkan, et mingi must kogu lendab meie kohal. Täitsa pael, meil oli nahkhiir toas! Ma pole eluski nii lähedalt sellist looma näinud, seega päris põnev oli. Kartsin jubedalt, et ta on viga saanud, aga tundus täitsa asjalik teine. Tiirutas meie peade kohal ja me jamasime ikka tükk aega, et teda turvaliselt kätte saada ning õue tagasi transportida. Ime, et lapsed mu kiljumise peale üles ei tõusnud, sest see elukas üritas mitu korda mulle näkku lennata. :D

Aga ma mõtlesin, et räägin ka siis natukene oma mõtetest seoses EBA’ga. Eile (vist?) avati hääletamine ja nüüd saavad kõik oma lemmikutele hääli anda. Minul sai juba hääletatud. Minu hääled läksid ikka neile keda ma tean ja jälgin (issand, kui mitu korda saab kahes-kolmes lauses ühte sõna kasutada :D).

Arvamusblogidest sai mu hääle Eveliis. Jälgin ka Nullkulu, aga Eveliis on ikkagi kuidagi rohkem oma jope. Olen tema blogi juba aaaastaid ju lugenud.
Aasta uustulnukat ma valida ei osanud. Kõik puha võõrad nimed ja suvalt ka panema ei hakanud, seega see jäi mul tühjaks.
Pere- ja beebiblogidest valisin Anu, sest iseendale ju häält ikka andma ei hakka ja teised olid suhteliselt võõrad mu jaoks.
Meesteblogide kategooriast sai mu hääle muidugi Henry, sest jällegi, teised olid kõik võõrad.
Loomeblogide hääle sai Miramii, sest see oli ainus tuttav nimi ja instagramis ma teda jälgin ka.
Eluliste blogide seast valisin kohe automaatselt Aili. Kuigi ma jälgin veel Jane, Costany, Mallu, Pille ja Kai blogisid, ning need pole ka mitte kuidagi kehvemad.
Kultuuriblogidest valisin Mutukamoosi
Ilu- ja moeblogid jäid tühjaks, sest ma ei jälgi ühtegi sellist.
Toidublogide hääl läks taimetoit.ee‘le.
Tervise- ja trenniblogidest valisin Mariliisi.
Reisiblogidest otsisin kohe välja Anu (veel üks Anu! :D). Temaga tuleb mul tegelikult kohe meelde üks seik. Avasin tema blogi mitmeid ja mitmeid kordi, aga iga kord panin selle sama kiirelt kinni tagasi, sest see roheline taust ja üleüldine kujundus olid minu jaoks lihtsalt nii imelikud. Jäi kohe tunne, et see küll mingi normaalne pleiss olla ei saa. Aga näed, ükskord ammuammu ikka suvatsesin paar rida lugeda ka ja leidsin endale ühe uue lemmiku! Loo moraal: Ära hinda raamatut tema kaane järgi! :D
Spordiblogi hääl läks Katile.
Fotoblogi oma jällegi Aili Fotail’ile (haha).
Noorukiteblogidest ei osanud midagi valida. Paar tuttavat nime oli, aga lihtsalt panemise pärast ka panna ei tahtnud. :D
Videoblogi jäi ka tühjaks.

Minu arust tõestab see hästi seda, et valitakse ikka neid, kelle nimi on tuttav ja võidabki ikkagi kõige kuulsam, mitte tingimata kõige parem. Aga noh, lugejaskond ju loebki. :D

Ühesõnaga, kes tunneb, et ma olen pere- ja beebiblogide kategooria hääle ära teeninud, saab selle anda mulle eba.marimell.eu lehel. Tänan teid selle eest juba ette! ;) Kelle poolt teie sel aastal hääletasite?

EDIT: Isver, on mul ikka lapsed, ma ütlen! Annu tuli praegu magamistoast välja, endal üdini tige nägu ees ja käratas mulle:” venna nutab, mida sa arvutis istud!?”

EBA 2016 teiselt poolt ekraani

Sel ajal kui paljud kaasblogijad kingade klõbinal Wabaduse uksest sisse tunglesid, seisin mina pannilabidas ühes ja vigisev Joel teises käes pliidi ees, ning praadisin kala. Poole silmaga üritasin läpaka ekraani jälgida, et ka peost ‘osa saada’. Aga no kuna mu arvuti on juba piltide alla nii ära uppunud ja täiesti koomas, siis plõksis kogu krempel mulle hullemini vastu, kui pahur Annu tema tüüpilisel ”tööpäeval’.
Lõpuks lihtsalt lõin asjale käega, ning otsustasin õhtusöögi, mis niigi oli hiljaks jäänud, kiirelt ära teha ja siis koos poisiussiga end mehe arvuti ette sättida, et ülekannet sealt vaadata. Auhindade jagamine pidavat ju niikuinii alles kell üheksa hakkama ja mis ma neist ilusatest inimestest niisama ikka vaatan. :D

Multitaskisin pannilabida, kalade, õhtusöögi, Annu ja Joeliga, ning tänasin mõttes jumalat, et ta mulle nõnda palju mõistust jaganud on, ja ma hommikusöögiks selle neetud õuna olin valinud, ning nüüd vaest poissi pean kussutama, nii, et käsi kohe otsast kukub.
Eilsed gaasid ja viriluse ajasin õuna kaela, aga mis tal täna häda on, ei oska ma küll öelda. Ta on üldse viimased paar päeva nii mossis olnud, kui nüüd järele mõelda. Magab ainult süles ja kussutades. Nii kui maha panen, ärkab üles…

Igatahes, kell üheksa potsatasin mina poisiga arvuti taha ja hakkasime koos vaatama, kes mis koha skooris.
Pean ütlma, et enamus kategooriad mind ei huvitanud ja nimed olid ka kõik täitsa võõrad. Ja ülejäänud olid üsna aimatavad. Vähemalt mõne puhul võitja küll.
See, et pere- ja beebiblogides kaks esimest kohta Henry ja Britt omale napsavad, oli juba algusest saadik suht kindel. Mõlemal on ikka kordades ja kordades suuremad jälgijaskonnad, kui mul ja teistel selle kategooria blogidel. Eks ma salamisi ikka lootsin, et ehk ma potsatan siis kolmandale kohale, aga kindel ju olla ei saanud.
Poole ürituse pealt otsustasin ikkagi Leenule igaks juhuks fb’sse kirja saata, et kui ma juhuslikult ikkagi midagi võidan, siis ehk ta oleks nii pai ja läheks ise mu diplomile järgi, ning selgitaks, et ma tahaksin küll seal olla, aga kussutan parasjagu teisel pool Eestit oma 12 päevast Joeli, seega ei mängi välja. :D

Mõnes mõttes on mul täitsa kahju, et ma sel aastal kohale minna ei saanud, aga samas väga ei põe ka. Kindlasti oleks tore olnud jälle kõiki näha, ning lugejatega tutvust teha, aga tegelikult ma ju tean, et ma oleksin seal end suht võõrkehana tundnud. Ma olen liiga ‘maalt ja hobusega’, et end seal mugavalt tunda. :D
Kuigi noh, kui ma poleks just sünnitanud, oleksin end ilmselt ikkagi kohale vedanud. Sel aastal lihtsalt ei mänginud välja. Koos Joeliga ma sinna läinud ei oleks, ning ilma temata ammugi mitte. Kuhu ja kuidas ma ühe kaheteistkümne päevase beebi, kes täiesti suvalistel hetkedel rinnale tahab, ikka jätan. Lisaks me elame teisel pool eestit ja see reis oleks äärmiselt piinarikas olnud.

Aga need, kes kohale läinud olid (ja kelle ma ära suutsin tunda), nägid küll imelised välja. Eveliis oli nii ilus ja särav! Käisid juuksuris ikkagi? :D Mallu punu on juba nii suur, uskumatu! Alles ma olin ise selline armas pallike… Rasedus sobib talle minu arvates jube hästi. :) Korraks silmasin ka Ailit, kes oli endiselt kadestamisväärselt ilus ja peenike. :D Ooo, ja muidugi Kati, kelle üle on mul kohe eriti hea meel! Kahe lapse kõrvalt jõuab nii tubli olla, ning nii palju sporti teha – tõeline motivaator! Ja sellepärast ma talle oma hääle ka tookord andsin. :) Teisi tuttavaid nägusid õnnestus mul kahjuks vaid piltidelt näha…
See live otseülekanne oli küll vägaväga lahe ja hea lahendus, et ka minusugustel kodukanadel oleks võimalus omal moel peost osa saada. :)

Jube kahju on ainult lugeda, et nii mõnelgi on juba peo, korralduse ja jumalteabmillekõigekohta midagi negatiivset öelda. Leenu nägi ränka vaeva ja tegi suuuuure töö ära, aga ikka on kellelgi midagi kobiseda. See on lihtsalt inetu ja ebaviisakas. Aga mul on väga hea meel, et Merlinil tuli mõte ka Leenut tunnustada ja tal õnnestus Leen seal laval pahviks lüüa! Natukenegi tunnustust talle selle suure töö eest. :)

Aga tänan südamest kõiki teid, kes te minu poolt hääletasite ja sellega mulle kolmanda koha tagasite! Tõesti, see on suur ego boost ja motivatsioonilaeng leidmaks praeguse segasummasuvila keskelt aega veel kirjutamiseks. Aitäh, aitäh, aitäh! :)



 

Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!