Mul on üle koridori selline vahva naabrimutt kes armasta KÕIKJALE oma kaltsuvaipasid toppida. Nõnda meil ongi ühe väikse koridori peale üks suurem vaip, pluss 3 mingit väikest rõvedust. Mõlema ukse ees üks ja trepi ees ka üks. Minu ukse ette toppis ta selle omast peast, mina pole seda sinna palunud. Ning kui välisuksest sisse tulla, siis seal all on ka veel üks hiiglama suur, pikk ja raske vaibanärakas. No saate aru. NELI VAIPA ühes koridoris.
Me elame esimesel, seega meie koristada on ka koridor enne treppi (see kus on postkastid ja muud möllud). Ja siis loomulikult see minu uksest-naabri ukseni ulatuv osa (mille naaber on oma kaltsudega katnud!).

Juba algusest peale olen ma neid faking kaltse vihanud ja tahtnud neid sealt suure kaarega nahhui visata! Aga kuidas ma ütlen oma naabritädile, et ‘kuule, ma tõeliselt vihkan su rõvedaid nartsusid, mis sa nii suure armastusega valmistanud oled ja siis siia tervele majatäiele inimestele vaatamiseks toppinud’?
Selle asemel olen ma koridore koristades paaril korral neid vaipu lihtsalt viisakalt pooleks lappinud, ja enda ukse esise puhtaks teinud. No las need kaltsud siis olla tema ukse ees, kui talle see nii väga meeldib. Sealt ma neid ju minema visata ei saa. Aga see mis toimub MINU ukse ees peaks olema siiski MINU otsus? Ohh ei, kullakesed! IGA JUMALA KORD on ta selle vaiba hommikuks uuesti lahti teinud, nii, et see ulatuks ikka ilusti üle terve koridori ja selle väikse räbala mulle ka ukse ette tagasi toppinud. No ei saa inimene aru!
Lõpuks ma siis suure vihaga lihtsalt viskasin selle minu ukse ees olnud väikese kaltsu alla koridori, sinna postkastide poole. Ja toppisin selle suurema vaiba ka rohkem naabrimuti ukse alla, et see ei ulatuks üle poole koriddori. Rohkem see väike vaiba laadne tolmulapp mu ukse ette ei ilmunud ja rahu sai majja.

Peamine põhjus miks ma neid nartse ei salli, on see, et mille kuradi pärast pean MINA tema vaipasid koristamise käigus kloppima ja nendega jurama? Kas te teate ka kui raske on üks kaltsuvaip? Kas te teate ka, et ma olen viimased 9 kuud siin riskirase olnud? Tema seda ilmselgelt ei tea, mis siis, et kõht jõuab mul maja ette ja koridori juba pool tundi enne mind. Ja korrad kui olen talle jutu käigus rääkinud oma raseduse kulgemisest ja probleemidest, on tal ka ilmselt kõrvust mööda vuhisenud (ta on ise küsinud, et kuidas mul läheb ja kas kõik on korras).
Ja sellepärast mina neid vaibaraisku ei klopi ka. Nussigu ise oma vaipadega, ega mina neid sinna pole palunud panna!
Mõelda vaid kui kerge oleks koridoride koristamine siis, kui seal valitseks täielik tühjus? Võta aga hari, pühi põrand ära ja vsjoo. Aga ei. Kõik tuleb ikka keeruliseks ajada.

Ja sellest kui palju sitta suudab 3 korrulise kortermaja rahvas esimesele korrusele tassida, ei hakka ma parem rääkimagi! Kõik sodi, muda ja muu pask jääb ju sinna vaipadesse! Noh, et oleks ikka mõnusam kloppida janii… Ning ega kaasa ei aita ka see, et naabrimutt tassib oma rattaromu iga jumala päev koridori. Sinna kuhu tahaksin mina tulevikus vankri panna. Miks temal on rohkem õigust oma vara koridoris hoida, kui mul? Selles mõttes, ei ole probleemi, alumine koridor on suur ja ratas kellelegi otseselt ette ei jää. Aga meil on maja ees ka täitsa korralikud rataste jaoks tehtud hoidmis puud, miks mitte seda siis sinna panna? Miks peab selle romuga veel rohkem muda koridori tassima?

Igatahes. Selle aasta jooksul, mis me siin elanud oleme, on mulle ennegi midagi mölisema tuldud, et ma ei korista koridoris piisavalt. Ei korista jah! Sest mina ei hakka tema vaipasid tassima. Unustagu ära.
Mina võtan need vaibanärakad, soputan neid natuke, et suurem sitt kukuks maha, ning siis pühin saagi kokku ja kõik.
Ning nüüd, siis viimased kaks kuud, pole ma koridoris koristanud muud, kui enda ukse esist ja postkastide juurest. Seda osa mis on vaipadest puhas. Sest nahhui. Tegelegu ise oma vaipadega.
Olengi laisk ja mugav nagu ühele laiskloomale kohane.

Ja siis täna… Ma oleks tahtnud kohe vastu karjuma minna, aga ma ei saanud esimese pauguga arugi, et seda mulle karjuti.

‘No ei ole keegi mitte midagi ära pühkinud! Jätsin isegi vitsad (harjad?) siia, et saaks pühkida! Ei-ei-ei…’ Mis ta mõtleb, et ma käin iga 10 minuti tagant vaatamas, et mis ta seal koridoris nüüd täna korraldab? On ikka pullimutt küll. Alles see oli kui ta koridoris, minu ukse ees, kummuli maas oli, ise täis kui tarakan. ‘Mul on selg haige, ma ei saa püsti!’ Või kord kui ta oma voki najal purjuspäi koju komberdas, koridoris valjuhäälselt midagi sõimas ja siis suure mürtsuga oma uksest sisse kukkus? :D
Olen tema vägitegudest ka SIIN kirjutanud.