Alles see oli, kui Annu väga kõrge ja salapärase palavikuga maadles (juulis?). Tookord tuli lõpuks välja, et palavik oli tal ilmselt nende tagumiste lahmakate hammaste tuleku pärast. Seega ei loe ma seda ka enam päris ‘haiguseks’. Aga nüüd on meie majas tõesti haigus ja see on täiesti ko-hu-tav (ok, kuu alguses oli tal esimest korda nohu ka). Annul on juba neljandat päeva palavik ja suu/huuled valgeid ville täis – stomatiit. Ja aina hullemaks läheb. Taandumise märke veel pole.

Ärge pange tähele Annu vasakul põsel ilutsevat haava. Ta kukkus vastu voodi serva ja kohe nii hästi, et üks silm oli sinine. Mu vaene väikseke, miks ta peab nii palju piinu taluma? :(

Vaene laps ei saa süüa ja koguaeg nutab ai-ai-ai. Need villid pidid põrgulikult valusad olema. Ja teha pole eriti midagi muud, kui anda valuvaigistit. Võiks määrida ka igemegeeli, aga seda ei lase ta mul eluski panna. Kui ma seda geeli enda peal proovisin, siis ei tuimestanud see eriti midagi ära ka, nii, et see oleks suht mõttetu piinamine. Arst kirjutas mingi rohu laadse asja ka, aga seda ei saanud siin apteegis teha, seega andis apteeker mingi teise sarnase toote. Mingi pihustiga huinataa, suus olevate haavandite jaoks.

Annul on loll komme kärnasid nokkida. Seega ta pidevalt kisub ka veel neid ville ja siis nutab, et valus on…

Kui ma teada sain mis see on, jättis mul süda kolm lööki vahele. Mis siis kui poiss ka selle saab???! Stomatiit on nakkav haigus ja Annu musutab Joelit ja koguaeg igale poole.

Hetkel pole poisil ühtegi villi näha, aga midagi on ka temaga valesti. Kell on varsti kaks päeval ja ta pole täna söönud! Ma ei mäletagi millal ta viimati korralikult sõi. Öösel millalgi ehk, või isegi eile õhtul???
Proovis küll nagu süüa – tõmbas paar korda, aga keeras kohe pea ära. Ja nii mitu korda. Praegu ta magab, üritan talle läbi une midagi sisse sööta, ehk õnnestub. Palavikku tal veel pole…

Kuna Annu on tõbine ja tundis end halvasti, tahtis ka tema eile ekstra palju tähelepanu ja lähedust. Seega olin ma eile õhtusööki tehes nagu ahviema – üks seljas, teine kõhul. Kui paavianid olid mul juba mingi 40+ minutit seljas rippunud, ütlesin Annule, et ma ei jaksa rohkem. Selle peale ütles Annu: ”tasa, ei vigise!” :D

Kas kellelgi teist on stomatiidiga kogemusi? Kas on ehk midagigi, mida ma teha saaksin? Kui kaua see paraneb?

Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!