Esmalt ole õhinas, et hakkad eeskujulikuks emaks ja sööd koos lapsega putru.
Keeda elus esimest korda kaerahelbeputru ja saa aru, et see näeb välja nagu kodutu okse, mis on kolm päeva teepervel vedelenud.
Rehma käega ja nendi, et järgmine kord üritad paremini.
Tee valmis lapse puder ja jahuta see ajal, kui laps söögitoolis kriiskab, nagu keegi põletaks teda elusalt.
Nea end maa-alla, et pole omale korralikke kõrvatroppe muretsenud, sest sul on tunne, et su kõrvakiled rebenevad kohe kildudeks ja sa ei kuule enam never oma lapse naeru.
Kui pudrud on valmis, mine ärata mees musidega üles ja kutsu ta sööma.
Oota kolm sajandit, kuni ta end magamistoast välja veab.
Tee lapse kausist pilti, et pärast teie imetabasest hommikust blogida.

Toida oma unekoti ootamise ajal last, sest too teeb juba selliseid hääli, et surm ei saa enam kaugel olla.
Selleks ajaks, kui mees enda ässi kööki veab, on laps juba söömise lõpetanud, ning ainult puristab sulle putru näkku. Oligi näomaski vaja teha.
VÄGA TÄHTIS PUNKT! – Ürita mitte solvuda, kui mees kööki astudes ja putru nähes ütleb: ”Ma sööks enne toorest muna, kui seda, aga aitäh, et vaeva nägid musi!” ja selg ees köögist välja tagurdab.
Otsi kapist mätsivad taldrikud, üks suurem, teine väiksem ning, tõsta puder ikkagi taldrikutesse ja ”kaunista” ära, et pilte teha.

Nuta ja mugi oma võisilmaga putru.
Ürita mitte oksendada – laps vaatab!
Nuta natukene veel, sest sulle meenus kolme karu muinasutt.
Ole õnnelik, et laps sõi veerandi oma pudrust!