Joel on üks suur täitmatu auk! Hommikud algavad meil sellega, et Joel hakkab mu otsas ronima, mind juustest tirima, silmalauge lahti kakkuma ja täiest kõrist kriiskama. See kestab täpselt nii kaua, kuni ma olen end lõpuks voodist välja veeretanud ja kööki putru keetma suundunud. Ja siis ta ka veel roomab mulle järgi, kriiskab nagu kohe sureks nälga, ning ripub mu jala küljes. Sest kammoon, kaua peab üks väike inimene näljas istuma, ahh? Mis siis, et just tund aega tagasi jõi ta end piimakooma…
Tavaliselt teen ma Annule ja Joelile kahepeale ühe kausitäie putru, ning enamus sellest läheb justnimelt Joeli kõhtu. Annu pigem nokib natukene sealt kõrvalt ja viriseb, et tema ei taha ning söögu parem venna.
Peale hommikusööki ja enne esimesele unele minekut, tõmbab Joel veel kõva kõhutäie piima ka peale, ning jääb siis magusalt magama.
Doktor guugel ütleb, et 6-kuune laps võiks süüa lisatoitu 90-150 gr + piima 850 ml. Ma arvan, et Joel sööb oma selle 150 grammi juba hommikusöögiks ära. :D
Hommiku- ja õhtusöögi vahel jõuab Joel veel 3-4 korda end ka piimast täis mugida. Pluss veel need mõnikümmend milliliitrit vett, mida ta Annu ripakile jäänud topsidest rüüpab.
Kui kätte jõuab õhtusöögi aeg, on Joel juba valmis kassidki koos saba ja karvadega nahka panema, seega keerab ta silmagi pilgutamata teisegi kausitäie head-paremat hinge alla. Tavaliselt on selleks heaks-paremaks juurviljapüree, mida ma jääkapis olevatest juurikatest talle aurutan. Pean ütlema, et aurutaja-püreestaja on ikka VÄGA mugav asi. Miks ma ometi seda endale juba Annu ajal ei muretsenud…
Ühesõnaga, tüüp sööb 6-kuusena 10-12-kuuse lapse koguseid nii, et silma ka ei pilgu ja tahaks veelgi, kui kätte vaid annaks. Ja samas sööb ka veel rinda 6-7-8x ööpäevas. Ma ei saa aru kuhu ta need kogused paneb ja kuidas ta lõhki ei lähe?
Ma ausalt mõtlen, et ehk ma ei tohikski talla anda nii palju, aga kuidas ma ei anna, kui ta selline näljarott on? Mingeid vaevusi see talle ka ei paista tekitavat, sest kõht käib ilusti läbi ja mjees kasvab nii, et ragin taga. Roomab/käputab, seletab ja möllab nii, et tatti lendab kahte lahte, ning on üldse väga õnnelik beebi. Kuigi beebi on sellise mürakaru kohta kuidagi… imelik öelda. Ta sööb sama palju, kui 2a2k Annemaia ja on 6-kuusena samas möödus mis Annu oli mitmeid ja mitmeid kuid vanemana. Enne, kui Annu täielikult mähkmevabaks sai, kandsid nad juba sama numbrit. Kui ma unustan Joelile lisapaari pükse kaasa võtta, saan täiesti vabalt talle Annu püksid jalga panna, ning pole arugi saada, et midagi valesti oleks. :D
Minu jaoks on see kuidagi…üllatav, sest Annu ei ole kunagi eriline sööja olnud, ning pirtsuta(s/b) kõigega. Aga ehk tõesti ongi nii nagu arst mulle täna ütles – poiste värk. Lihtsalt imelik tundub, et üks pooleaastane sööb sama palju, kui kaheaastane.
Kui palju teie 6-kuused söövad/sõid ja mida lisatoidust arvasid? Annu näiteks loopis omal ajal kõik mööda kööki laiali, ning suhu jõudis väga vähe. Joel seevastu aga lakub pärast sööki veel sõrmedki puhtaks, et midagi omati raisku ei läheks. :D
Siin oli ta veel 4-kuune. Nüüd on ta umbes 2x suurem ja 6x ilasem. :D
Btw, selle kalamängu võitis Maarja, kommentaariga: ”Võtan ka loosist osa, mu peaaegu kahesele meeldiks see kalamäng kindlasti.” Ole pai ja kirjuta mulle!
Ja sooduskood ”Lipsuke” millega saab funxpert.ee lehlt -10% , kestab veel aasta lõpuni. :)
Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!