Kuidas lapsi talvisel ajal autos turvaliselt sõidutada – turvatoolid

Loe esimest osa, mis käib turvahällide kohta, SIIT!

Suuremate laste turvaline sõidutamine talvisel ajal on veidi keerulisem, kui beebide puhul, aga turvalisi valikuid leiab siingi. Mina pakuksin välja näiteks sellised variandid:

  • Panete auto enne sooja, ning siis alles viite lapsed tekkide või jopedega autosse ja kinnitate nad toariietega turvatoolidesse. Seda varianti oleme meie mitu aastat kasutanud. Aga mida teha, kui elad kohas, kus ei saa autot järelvalveta käima ja soojenema jätta? Näiteks:
  • Lähete varem välja ning istute nii kaua talveriietega autos, kuni see soojaks läheb, ning seejärel alles võtate üleriided ära ja kinnitate lapsed turvatoolidesse.
  • Üks vanematest jääb lastega tuppa, teine läheb teeb autoga mõne minutise ringi, et auto soojaks saaks ja siis tuuakse lapsed autosse.
  • Kasutate kihilist riietust või meriinoriideid.
  • Kasutate tekke – viite lapsed (tekkide sees) autosse, ning üritate tekkide all kuidagi turvarihmad kinni saada ja seejärel mässite tekid lastele tihedalt ümber.
  • Auto eelsoojendi, miski webasto. Põhimõtteliselt, et vajutad toas nuppu ja auto läheb soojaks, ise ei pea kuhugi minemagi. Ma pole veel väga täpselt uurinud mis see endast kujutab, aga kui keegi teab, rääkige!
  • Kasutate spetsiaalseid pontšosi. Mulle näiteks jäi silma, et paljud soovitasid turvahällide ja-toolide jutunurga grupis Ristiema (leitav facebookis) käsitööna valminud ilmastikukindlad pontšosi. MTÜ laps turvaliselt autos on need tooted heaks kiitnud. Need sobivad ka turvahällis kasutamiseks, seega kel beebi alles sündimas, soovitan tõesti sellele variandile mõelda. Maksavad need küll 69 euri tükk (postituse lõpus on sooduskood, millega saate veel 15% alla!), aga see on väljaminek, mis teenib teid aastaid. Lõppkokkuvõttes väga soodne lahendus, sest ega tavalised turvahälli soojakotid ka odavamad ole ning pontšot saate ju alguses kasutate turvahällis ja hiljem veel aastaid turvatoolis ka.

Pilt: Ristiema pontšo turvahällis

Mina hetkel täitsa mõtlen, et peaks oma lastele ka need pontšod soetama, sest nendega oleks väga hea toast autosse ja autost lasteaeda/poodi kõndida. Vajadusel veel soojad talvepüksid alla, ning ongi ideaalne, aga turvaline lahendus olemas. Paks riidekiht kiht, mis jääb lapse ja rihmade/tooli vahele, on ohtlik, aga pontšo käib rihmade peale, seega on see väga hea valik talvisel ajal lapse sõidutamiseks.

Pilt: Ristiema pontšo – nagu jope

Pilt: Ristiema pontšo – pontšo jääb selga, ning see käib niimoodi üle turvatooli

Pilt: Ristiema pontšo – samas saab pontšo alt ilusti rihmad keha vastu kinnitada

Ühesõnaga, kuigi talvisel ajal on see laste riietamine ja turvatoolidesse toppimine jube tüütu, ei andestaks me ju endale iial, kui meie mugavuse või laiskuse pärast laps avariis viga saaks? Seega võtke see aeg ja mässake, sest turvavarustuse õige kasutamine on elu küsimus!

Kui tellite Ristiema pontšod ja muhvid facebooki lehelt ning kasutate tellides salasõna “lipsuke” saate 15% soodustust!

Kas ja kuidas teie oma lapsi talvisel ajal sõidutate?

*Postitus on sündinud vaid teie teadlikuse tõstmiseks, st see pole koostöö, st mina ei ole sellest mitte mingit kasu saanud. Sooduskoodi pakkus Ristiema ise välja, kui küsisin temalt piltide kasutamise jaoks luba.

Kuidas lapsi talvisel ajal autos turvaliselt sõidutada – turvahällid

Ma loodan, et see ei tule enam mitte kellelegi uudisena, et paksude talveriietega lapsi turvavarustusse kinnitada ei tohi. Maanteeamet ütleb selle kohta nii:

”Kui laps kannab paksu jopet, ei saa korrektselt paigaldada turvarihmasid või löögipatja ning rihmad või löögipadi ei ole lapse kehale piisavalt lähedal. Liiklusõnnetuse korral on see aga väga oluline sest kui paksud talveriided on turvavöö ja lapse keha vahel, vähendab see märgatavalt turvalisust. Ka võib laps liiga lõtvade turvarihmade vahelt kokkupõrke korral turvaseadmest välja lennata. Seetõttu tuleb lapse talverõivad autosõidu ajaks ära võtta ning katta ta pigem üle turvaistme ja rihmade sooja tekiga.”

Info pärineb: https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/eto/lapse_ohutu_s6idutamine_a5_5mmbl.pdf

Mul oli äärmiselt hea meel leida see voldik ka sünnitusmajast saadavast haiglapakist!

Meie oleme autoomanikud juba kolmandat talve, aga nii pisikest beebit, nagu Madli meil praegu on, sõidutame talvisel ajal alles esimest korda. Seega polnud kahtlustki, et pean tema turvahälli tarbeks ostma soojakoti, et ma saaksin võimalikult kiiresti, mugavalt ja turvaliselt lapsed autosse.

Madli sõidab Cybex Aton 5 turvahällis, mis on mul mugavamaks kasutamiseks kinnitatud turvahälli alusele. Kuna ma pole varem soojakottidega kokku puutunud, eeldasin automaatselt, et kõige parem valik on Cybexi enda originaal soojakott, sest seda on ju ometigi Cybexi turvahällidega testitud, et kindlaks teha selle turvalisus.* Aga kui ma selle kohta täpsemalt uurima hakkasin, avastasin, et Cybexi soojakott polevatki nii hea – mõnda last ajavat see meeletult higistama, sest Cybexi soojakotid olevat kehvast materjalist. Seega otsustasin, et otsin teisi, aga sellegi poolest turvalisi alternatiive.

*Turvavarustusele ei tohi mitte mingil juhul oma peaga mingeid lisasi juurde panna, sest pole teada kas ja kuidas need mõjutavad turvalisust. Kui seda pole koos turvavarustusega testitud ja testijate poolt turvaliseks tunnistatud, pole sel ka turvahälli või -tooli asja! Sama kehtib ka oma peaga turvavarustusest millegi eemaldamise kohta. Kui see on ikka osa turvavarustusest, siis see seal olema ka peab. Näiteks kiputakse alatihti turvahällidel õlapehmendusi ära võtma, aga reeglina seda siiski teha ei tohi! Kui sa kahtled millegi õigsuses, kirjuta otse tootjale ning küsi järgi. Sh, beebipoed jms pole alati usaldusväärsed infoallikad, seega soovitangi sellistes küsimustes suhelda otse vastava turvavarustuse tootjaga. Facebookis on enamik neist olemas ja vastavad teile lausa mõne tunni jooksul.

Turvahällide ja-toolide jutunurgast sain teada, et Cybexisse sobivad nii Voksi, kui ka Maxi Cosi soojakotid. Eks neid sobivaid ole teisigi, aga need kaks jäid mul sõelale. Lõpuks osutus puhtalt hinna tõttu valituks Maxi Cosi soojakott, mille soetasin tipatapa.ee lehelt.

dsc_0040-1

Kuna meil hetkel on auto jälle tuksis ning ilmselt peame üldse uue masina soetama, olen hetkel seda soojakotti kasutanud umbes 5-6 autosõidu ajal ja ma olen väga rahul. Nööbid hoiavad soojakoti hõlmad kinni isegi siis, kui laps siputab ning kapuutsi saab tänu nööridele ümber lapse peanupu kinni tõmmata. Ühesõnaga, see teeb mida vaja ning hoiab mu pisikese varanduse alati mõnusalt ja turvaliselt soojas. Põhiliselt kasutangi seda hetkel selleks, et saaksin suuremaid lapsi hommikuti kiiresti ja mugavalt lasteaeda viia ja ei peaks enne seda autot iga kord soojendama hakkama. Beebi toariietega hopsti sisse, turvavööd ja nööbid kinni ning minekut!

dsc_0041-1

Kui auto seest soojaks läheb, saab koti iga kell pealt jälle lahti teha, et lapsel palav ei hakkaks.

dsc_0044-1

Ühesõnaga, turvavarustust ja sinna juurde käivaid lisasi valides ole väga tähelepanelik, ning tee kindlaks, et antud toode on ohutu, sest turvavarustuse õige kasutamine on elu küsimus!

Kas ja kuidas teie oma lapsi talvisel ajal sõidutate?

Kuidas sõidavad talvisel ajal turvatoolides meie pere suuremad lapsed, loe SIIT!

*Postitus on sündinud koostöös tipatapa.ee‘ga – sain soojakoti hea hinnaga.

Tuuleveskitega võitlemine…

Ma ei tea enam kas asi on selles, et ma olen rase-megaemotsioon, või lihtsalt ongi mõni inimene nii… rumal, aga aina enam märkan ma ka nö suurte tegijate poolt pirakaid apse, mida lihtsalt ei tohiks juhtuda. Ja järjekordselt on teemaks muidugi turvavarustus.

Ma eeldan, et enamus teist mäletavad, et hiljaaegu oli siin üks suur kammajaa ühe autode edasimüüjaga (või misiganes see firma on), kus firma reklaamis oma uut ja toredat ”suurpere autot”. Ma ka väga täpselt ei jõudnud end kurssi viia selle draamaga, aga mina sain aru, et nemad väitsid, et selles autos võib tagaistmele paigutada kolm turvatooli, või -hälli, kuigi auto kasutusjuhend seda selge sõnaga keelas. Sellele ”väiksele asjale” tähelepanu tõmbavad kommentaarid kustutati, ning need inimesed lihtsalt blokeeriti sealt lehelt.
Kui aga asi suure kella külge tõmmati, sai firma lõpuks aru, et on teinud vea, ning kutsusid ühe MTÜ Laps Turvaliselt Autos inimese enda juurde intekat andma. Hiljem pandi sellest turvavarustuse teemal hariv video kokku.

Järgmine, minu arvates, suur apsakas oli ühe väga suure jälgijaskonnaga riidefirma poolt, kes tegi ühe tuntud inimesega koostööd. Ühel on instagramis, kus ka need fotod rippusid, pea 11 tuhat, teisel pea 14 tuhat fänni. 25 tuhat potensiaalset mitte-nii-teadlikku-inimest, kes võivad sellisest pildist vale infot saada ja oma lapse elu ohtu panna…Nimelt riputati üles pilte, kus alla aasta vanune laps oli turvahälliga nägu sõidusuunas. Jah, tegu ei olnud liikuva autoga, vaid fotoshuudiga, ning võib ju öelda ka seda, et kes see ometi nii loll on, et paneb lapse turvahälliga valet pidi ja KUIDAS üldse on võimalik hälli niipidi kinnitada, aga uskuge mind – see ON võimalik! Reaalselt, ma olen lugusi kuulnud ja pilte näinud…
Kui nüüd üks värske, mitte-nii-teadlik-lapsevanem seda pilti näeb, võib tallegi jääda mulje, et see ongi okei, et äkki nii ka võib, sest TEMAL ju oli ja TEMA on ju ometigi hea, kuulus ja tark. See mitte-nii-teadlik-inimene ei pruugi kahte ja kahte omavahel kokku panna, ning aru saada, et tegu oli vaid fotosessiooniga. Seega on targem selliseid pilte üldse mitte üles panna, et vältida rumalaid olukordi, mis võivad mõnele beebile maksma minna tema elu. Kui sellele asjaolule tähelepanu juhiti, siis lõpuks siiski mõisteti viga, vabandati ette-taha, fotod kustutati ja riiete reklaamimiseks tehti uus sessioon.

Selle kõige lappimise eest tuleb tänulik olla MTÜ Laps Turvaliselt Autos inimestele, kes seda vaevarikast tööd varjatult teevad. Seega, kui keegi peaks kunagi kusagil nägema mõnda sellist prohmakat ja ise ei julgeta midagi ütlema minna, siis KINDLASTI andke sellest teada lapsturvaliseltautos@gmail.com või nende facebooki lehe postkasti. Viimane on info edastamiseks ka kõige kiirem viis, sest enamasti on kiire reageerimine ülioluline.

Ja siis eile… Lugesin ühe emme suurt imestust, et tema mees oli politsei poolt kinni peetud, ning politseinik oli mehele noomituse teinud, et miks neil lapse turvatool ”valet pidi” on, et laps peab ikka näoga sõidusuunas olema. Tegu oli AxKid Minikid turvatooliga, mis ongi vaid selg sõidusuunas kasutatav, sest noh, see on kõige turvalisem viis lapse transportimiseks. Aga nagu reaalselt… Kui juba POLITSEINIKUD, kes peaksid hea seisma meie, ja eelkõige meie laste, turvalisuse pärast, jagavad sellist väära infot, siis… Mõni lapsevanem ehk jääbki sellist politseinikku uskuma, sest noh, POLITSEINIKUD ju ikka teavad mis on õige, aga… ma ei tea. Mul saab lihtsalt mõistus otsa seda lollust vaadates. Paratamatult jääbki selline tunne, et me võitleme tuuleveskitega.

See on juba tavaline, et ma sõimukirju saan, kui ma mõne teema või postituse all turvavarustuse teemal ”targutan”, aga siiski, see teeb mind nii kurvaks, kui mõni inimenene loeb mu teksti ja selle asemel, et järele mõelda, kukub lahmima, ning oma rumalust õigustama. Alles eile saadeti mind näiteks sõna otseses mõttes p***i, sest julgesin tähelepanu juhtida asjaolule, et aastasele lapsele kohe kindlasti ei sobi nägu sõidusuunas Brittoni firma turvatool. :D

”Vanasti polnud üldse turvatoole ja näe, ikka elame!” See on ilmselt üks kõige levinumaid vastuseid, mida ma näen. Muudkui vanasti ja vanasti. Vanasti oli muru rohelisem ja taevas sinisem… Esiteks, vanasti polnud nii palju autosi, teiseks kiirused polnud nii suured ja kolmandaks – ka sel ajal juhtusid avariid, surmaga lõppevad avariid! Sel kuldsel-hea-ajal nimega ‘vanasti’ lihtsalt polnud inimestel facebooki, et kõike suurele ilmale kohe kellama kukkuda. Muide, autosi oli sel ajal palju vähem, aga avariisi toimus ikkagi sama palju, nagu tänapäeval… Ühesõnaga, mina olen teatud inimestega alla andnud. Ühe korra seletan ja kui inimene hakkab klähvima, nagu marutõbine koer, siis head teed tal minna. Mõistusega inimene saab aru, ülejäänud lihtsalt…noh, ei saa. Hirmus on lihtsalt vaadata neid uhkeid autosi, kus sees on ebaturvalised turvatoolid, mis vastavad mingitele hädistele miinimumnõuetele. Veel hirmsam on liikluses liigelda ja näha kõiki neid ohtlikke manöövreid, mida tehakse. Mul hakkab süda sees värisema, kui vaatan kuidas mõni idioot minust 120ga kurvis mööda sõidab, nagu tänavapostist. Mis siis kui ees tuleb mõni auto (veel hullem – rekka) ja see ”lahe” kimataja otse minu ees matsu paneb, ning tänu temale ka meiega midagi juhtub? For fuck sake, mul on kolm last! Sellistel tahaks lihtsalt õlgadest kinni võtta ja kõvasti raputades küsida, et mis kurat sul viga on… See 10-20-30 km kiiremini sõitja võidab oma teekonna ajakulus paar minutit, aga mina pean sellepärast riskima oma laste eludega? Millal ükskord inimesed ometi aru saavad…

Aga, et mitte lõpetada seda postitust nutumaik suus, siis jagan teile Laps Turvaliselt Autos facebooki lehelt toda toredat ja harivat videot, millest enne juttu oli – vaata SIIT! Ning mul on hea uudis ka neile, kes hakkavad oma põnnidele uut turvatooli vaatama – 2018a plus testi läbinud turvatoolide nimistu on väljas!*

*Plus test on maailma kõige karmim turvatest, mille on läbida suutnud vaid käputäis turvatoole, sh ka eelpool mainitud AxKid Minikid ja meie laste AxKid Wolmax.