RETSEPT: Läätsepirukas, mis maitseb ka lihasööjale

Nagu mõned teist ehk facebookist nägid, siis paar päeva tagasi käis mul külas Aili (koos sõbrannaga), kes teadupärast on vegan. Kuna ma soovisin midagi ikka söögiks-joogiks ka pakkuda, siis sattusin ma korraks lausa natukene paanikasse – mida üks vegan üldse sööb?! Kõiges, mille peale ma vähegi mõelda oskasin, oli midagi, mida selliste põhimõtetega inimene ei söö.
Kuigi ma toetan ja austan taimetoitlasi/veganeid väga, siis mul endal väga selle teemaga veel kokkupuudet olnud ei ole. Seega oligi mul korraks lühis, et mida siis ometi süüa teha?!
Lõin guugli lahti ja leidsin taimetoit.ee lehelt sellise vahva piruka. Mõtlesin, et miks mitte proovida. Kui välja ei tule siis… näksime pirni ja banaani. :D Aga õnneks õnnestus see pirukas isegi minusugusel käpardil ideaalselt. No, kas nüüd just ideaalselt, aga täitsa maitsev oli ja ma arvan, et ma teen seda teinekordki, täitsa niisama! Kuigi pean tõdema, et mina ei julgenudki seda enne proovida, ning lasin Aili katsejänkuks. Kartsin küll, et küllap ma mingi pläusti kokku keetsin, aga ei, mingi suure ime läbi õnnestus mul see täitsa ilusti.
Just in case lisasin mina veel poolele pirukale ka juustu, et ehk päästab kuidagigi asja, kui ilma juustuta pool väga nässu läheb. :D

Retsept pärineb tegelikult taimetoit.ee lehelt, aga kopeerin selle teile siia ka, Tõesti – proovige! See on imemaitsev, nagu pitsa. :D

Pärmitainas:

• 25 g presspärmi või 11-12 g kuivpärmi
• 250 ml käesooja vett
• natuke soola
• 380 g nisujahu (võib ka täisterajahuga pooleks panna)
• paar spl õli
• + lisasin seekord ka natuke kuivatatud tüümiani

Sega kausis pärm käesooja vee, soola ja tüümianiga. Lisa jahu. Sõtku taigent kas kausis või jahusel laual edasi. Lisa paar spl õli ning sõtku veel. Jäta tainapall kaussi puhta räti alla sooja kohta kerkima umbes 45-60 minutiks (kuni taigen on kerkinud poole suuremaks). Sõtku veel natuke taignapalli (vajadusel lisa jahu kui liiga käte külge kinni jääb) ning seejärel rulli taigen laiemaks. Tõsta lapik taigen õliga määritud ahjuplaadile ning venita ja silu taigna ääred ahjuplaadi äärteni.

Läätsekate:

• üks pirakam suvikõrvits
• paar sibulat
• paar küüslauguküünt
• 250 g rohelisi või pruune läätsi (kuivatatud)
• 1-2 spl karripulbrit
• natuke purustatud pipart
• 150 ml tomatimahla
• 1 tomat
• paar marineeritud kurki
• köögiviljapuljongit, sojakastet või soola

Paned läätsed magedasse vette keema. Samal ajal pruunista pannil tükeldatud sibul. Kasuta köögikombaini või riivi/tükelda suvikõrvits ribadeks. Lisa see pannil praadivale sibulale. Lisa tükeldatud küüslauguküüned, tükeldatud tomat ja marineeritud kurk, tomatimahl ja maitsestamiseks karripulber ning köögiviljapuljongit, sojakastet või soola. Hauta segu, kuni läätsed valmivad. Kurna läätsed ning lisa segule. Maitse segu, lisa vajadusel veel maitseaineid. Hauta veel, kuni vedelikku on vähemaks jäänud.

Lisa täidis ahjuplaadil ootavale taignale (mul jäi täidist paras ports üle, saan seda niisama süüa või mõnes teises toidus kasutada). Soovi korral keera taignaääred segu peale. Küpseta pirukat 200 kraadi juures, kuni taignaääred on kuldpruunid ja pirukas valmis (umbes 30 minutit).

***

Minus tekitas see pirukas igatahes taimetoidu vastu rohkem huvi! Kuidas teiega – proovite järgi? ;)



 

Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!

RETSEPT: Muredad vahvlid vanakooli vahvlirauaga

Tegime eile üle ma-ei-tea mis aja jälle vahvleid. Viimati sõin neid vist siis, kui Annut veel ootasin.
Ma rääkisin oma emale juba mitu kuud, et saatku mulle oma vahvliraud – ma tahan vahvleid! Ja nüüd, kui ta lõpuks meile külla tuli, võttis ka tolle raua kaasa. Ja no siia see raud jäigi kah, praeguseks. :D
No tee või tina, aga mina neid uue aja vahvleid ei salli. Korra olen selles kuulsas Mrs Waffle’is neid Belgia vahvleid söönud ja ütlen ausalt, et see oli (minu jaoks) suht rõve. :D
Vahvel olgu ikka krõbe, mitte paks nagu pannkook. :D

Aga meie vahvlid said täpselt sellised, nagu lapsepõlves. Mõnusad muredad, nii, et terve süli on puru täis, kui ühe ampsu võtad.
Seda segadust pärast vaadates mõtlesin küll, et no oli mul vaja just enne seda kokkamist siis kõik korralikult puhtaks küürida või? Nüüd hakka otsast peale. :D

Algse retsepti näppasin Ragne blogist, aga tegin veidi muudatusi. Mõned tahtlikult, mõned kogemata.
Kuna sööjaid meil jagus, tegin kahekordse koguse ja minu retsept nägi välja selline:

  • 250 g võid
  • 6 muna
  • 1,5 klaasi suhkrut
  • 2 tl vanillisuhkrut
  • 2 klaasi jahu
  • 2 klaasi tärklist
  • 2,5 klaasi piima

Sulata või ja jahuta. Sega kõik koostisosad kokku ja küpseta mõnusad vahvlid.

Head isu!

P.S Ärge laske end pildist eksitada – need on kõigest ”jäänused”. Selle retsepti järgi saab umbes kaks korda sama palju. :D

20160313-DSC_0240-2



 Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!

RETSEPT: Hakklihakot… ahh, pohhui – pikkpoiss

Otsustasin täna, keset õhtusöögi valmistamist, et teen õige kartulipudru kõrvale kotlete ka.
Võtsin googlist põhimõtteliselt esimese retsepti, mis näkku kargas ja hakkasin tegema.
Vaatasin, et seal on porgand – ah ei viitsi ma nende koorimise ja riivimisega jurada, saab ilma kah.
Sulatasin mikrokas kiiresti hakkliha ja keerasin ”taigna” kokku.
Siis mõtlesin, et – ah ei viitsi mina neid kakukesi rullida, viskan parem selle mögla kõik keeksivormi…

Kui ka sina tahad maailma kõige pohhuimaid kotlete/pikkpoissi teha, siis läheb sul vaja:

  • 2 dl hapukoort
  • 0,5 dl riivsaia
  • 3 porgandit – (mille koorimise ja riivimise jaoks ma liiga rase (LOE: laisk as fuck) olin)
  • 2 sibulat
  • 500g hakkliha
  • 1 muna
  • 2 küünt küüslauku (ma panin kõvasti rohkem)
  • 1 tl pune
  • Soola
  • Pipart

Retsept nägi ette, et oleksin pidanud riivsaia jätma 15 minutiks hapukoore alla paisuma, aga kuna ma olin niigi õhtusöögiga hiljapeale jäänud, tänu Annuga mängimisele, õppimisele ja sõbrannadega jutustamisele (peamiselt siiski tänu sõbrantsidega pläkutamisele), siis lükkasin aga kiiruga kõik ained suvalises järjekorras kokku. Kuna mul oli tuli takus, siis olin juba eelnevalt ahju kõige kuumema temperatuuri peale soojenema pannud, ning, et kogu asi totaalselt ära ei põleks, panin vormile fooliumi peale. Küpsetasin seda kremplit umbes 45+ minutit, kuni sisetemperatuur oli vähemalt 82 kraadi.

Muidu soovitati kotlette küpsetada 200° C juures 20 minutit…

Jah, teoreetiliselt oleks kotlete poole kiiremini saanud, aga lõppkokkuvõttes sai pikkpoiss täpselt õigeks ajaks valmis ja sain seda ilusti koos salati, kartulipüree ja kastmega serveerida. Seega poh jolo. :D

Kui ma veel homme ka elan, siis järelikult käras küll.

Annu oleks muidugi poole kokkamise peal nälja kätte otsad andnud, aga jäi temagi ellu. Üritas küll poekotist pihve rottida, ja neid vaikselt nurga taga nosima hakata, aga siis tuli hädaldades ikkagi minu juurde – kotti ju lahti ei saanud. Ma juba jõudsingi mõtlema hakata, et nägin nagu poekotis mingeid pihve ka, aga kuhu need kadusid… :D

Btw, ma sain oma elu esimese seapraega ka lõpuks hakkama. Ja ei maitsenudki enam nagu hapendatud konnasilm. :D



Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!

RETSEPT: Maitsestatud tallanahk

No ausõna, ma ei tea kas asi on tõesti minus, või pean ma oma pliidi aknast välja viskama.
Ma olen juba aastaid proovinud teha ahjuliha, mis ei meenutaks elevandi tallanahka ja millel oleks mingisugunegi maitse.
Mulle tuleb ahjupraele mõeldes ette mahlane ja pehme liha, mitte maitsetu tükk autorehvi. Aga paraku on kõik minu tehtud praed siiani olnud täielik saast. Silmad krõllis saab kuidagi mälutud, kui rohke piimaga alla loputada, aga noh jah…

Ma olen seda neetud liha üritanud vähemalt sajal erineval meetodi, temperatuuril ja erinevast tükist teha, aga iga kord on tulemus sama.

Paar päeva tagasi ostsin jälle tüki liha, et katsetada SEDA retsepti.
Määrisin ta sindrinaha siis marinaadiga sisse ja mudisin nii, et sõrmed olid otsas lillad. Ootused olid suured.
Kui liha oli kaks ööpäeva kapis kükitanud, viskasin ta lõpuks ahju.
Vahepeal käisin isegi poes ja ostsin selle paganama kraadiklaasi, et ikka täpselt õigesti teha.

Terve köök oli imehead lõhna täis ja mu ootused läksid veelgi suuremaks. Isegi Annu käis ümber pliidi ja nämm-nämmutas, nagu väike näljahäda.

Kaks ja pool tundi hiljem tõstsin liha ahjust välja ja jätsin jahtuma, täpselt nagu retsept käskis.

Sekundil, kui noa sinna sisse lõin, sain aru, et see on järjekordne rehv. No fucking hell, mida v****, ausalt? :D

Isegi mu kõige teravam nuga tahtis selle kummijunni sees pooleks murduda!

Ainus vahe oli selles, et sel korral oli tallanahal küüslaugu ja sinepi maitse ka. #SämmileKüllMaitses

RETSEPT: Lihtne lõhepasta

Tegin eile esimest korda sellist asja, nagu lõhepasta. Ja see sai nii imeline, et mõtlesin, miks mitte seda teiegagi jagada. Ega seal midagi erilist ei ole ja ka koostisosad on ka sellised, mis on vast igas kodus olemas. Aga see ongi selle retsepti puhul minu arust just kõige parem.
Ma ei tea kuidas teiega, aga mina olen muidu selline maakas ja hakklihakaste-kartul tüüpi perenaine. Seega pole mul kodus mingeid uhkeid maitseaineid, kastmeid ega jumal teab mida, ning alati, kui katsetan mõnda uut retsepti, pean igasuguseid x-asju poes tikutulega taga ajama. Seega oli see retsept just minu ”teetassike”.

Retsept ja pilt, mis postitust ehib, pärinevad menüü.ee‘st, toidu valmistamine võtab aega umbes 20 minutit ja sellest kogusest jagub 3-4 inimesele.

Vaja läheb:

  • 400 g Lõhefileed
  • 200 ml Vahukoort
  • 50 g Varssellerit
  • 20 g Parmesaini juustu
  • 1 Karp merevaiku
  • 2 küünt küüslauku
  • Meelepärast pastat
  • Oliiviõli
  • Soola
  • Pipart

Tee nii:

1. Eemalda kalafileelt nahk ja luud ning lõika lõhe väiksemateks kuubikuteks.
2. Pane pasta soolaga maitsestatud vette keema vastavalt pakendil olevale juhendile.
3. Haki varsseller väikesteks tükkideks ning kuumuta seda 1-2 minutit väheses oliivõlis.
4. Lisa purustatud küüslauk ja kuumuta veel pisut.
5. Lisa kalakuubikud ja prae keskmisel kuumusel umbes 5 minutit, kuni lõhekuubikud omandavad heleroosaka värvuse. Kalaliha on õrn, seega ära praadimise ajal kuubikuid ülemäära palju sega.
6. Maitsesta kergelt soolaga ja lisa koor. NB: Kui kasutad osaliselt ka rasvasemaid lõhe kõhuääre tükke, lisa 35% rõõsa koore asemel pigem 10% kohvikoort, et toit ei tuleks liiga rammus.
7. Kuumuta madalal tulel veel mõni minut kuni koor hakkab vaikselt mullitama ja kaste muutub paksemaks.

Soovi korral riivi serveerimisel pastale parmesanilaaste ja maitsesta kergelt musta pipraga otse pipraveskist.

Kalalt naha eemaldamine oli minu jaoks küllaltki tüütu protsess ja kuna mul ei eksisteeri ka normaalset nuga, millega seda teha, siis oli see lihtsalt naljanumber. Aga tehtud sain ja lõpptulemus jäi ju igati hea, seega win-win. Täna katsetan kanahautist jogurti-köögiviljakastmes, eks ole näha mis sellest välja tuleb. :)




Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!