Esimest aastat ”aednik”

Ma mõtlesin juba ammuilma, et peaks taimi jms pildistama. Tõestuseks, või nii, et ma ikka tõsti-tõesti olen ”aednikuks” hakanud.

Oleks keegi mulle 6 aastat tagasi öelnud milline mu elu tänaseks on, oleksin ma valju häälega naernud ja ilmselt arvanud, et see inimene on põrkega sündinud. Mina ja kahe lapse ema? Mina ja tahan aias möllata? Padurasedana? Vabatahtlikult?
Tegelikult on üldse nii naljakas mõelda, kus punktis ma oma eluga sel kuue aasta tagusel hetkel olin… Elus poleks arvanud, et just see mees, kes kõigest mõne kuu jooksul mu ellu tulemas on, ongi see inimene, kellega saan ma kaks last ja rajan ühise kodu.

Vahepeal oli mul juba tunne, et ainus asi, mis minu aias kasvab, ongi umbrohi! Aga siis ikka hakkasid asjad arenema. :D

Ma olen ütlemata tige nende kassinärakate peale. Nad on kõik mu peenrad laiali jooksnud, täis sittunud ja ära kratsinud. Pooled asjad on kas nii ära hävitatud, et ei tärganudki üles tulla või kasvavad kuskil ridade vahel…

Kas, mida ja kui palju teie aias toimetate? :)



 

Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!