Ärkan selle peale, et Nublu kratsib midagi väga lärmakalt. Ajan end püsti ja lasen kassi aknast õue.
Vaatan kella, 5.23…
Ohkan ja hakkan vetsu poole loivama, ning palvetan, et uni ära ei läheks.
Elutuppa jõudes ei tea kas peast kinni haarata ja nutta, või kassile tappa anda. Kuradi Grinch on Annu auto lahti pakkinud! No saate te aru, mida kassi!!! Oleks siis oma kingituste kallale läinud, aga ei…
Loomulikult pole mul enam sentimeetritki pakkepaberit ja tuleb käigu pealt midagi välja mõelda.
Õnneks meenub mulle see suur patakas valget paberit, mis ootab aega, et Annu avastaks joonistamise…
Sain paki uuesti ”pakitud”. Ega ta eriti eriline ja ilus ei jäänud, aga käib kah. Vähemalt on Annul lõbus seda paberit rebida. Loodame, et vähemalt sama lõbus, kui sel kassipätil…
Kümme minutit hiljem loivan magamistuppa tagasi ja mõtlen, et küll mul on ikka peast nikastanud loomad. Ja lapsed. Ja elu. :D
Kui Annu ärkab, tormame koos elutuppa ja ta hakkab entusiastlikult pakke uudistama.
Note to myself: Järgnevatel aastatel pane asjad, mis vajavad kokkupanemist, kokku enne, kui need kuuse alla poetad. Nii väldid kisa ja nuttu teemal ‘miks ma ei või oma kingitusega KOHE mängida’…
Aga mulle tundub, et tänavakass sai omale lõpuks nime. Grinch sobib ju ideaalselt? Täitsa samad molud. :D
Millal teie kingitusi jagate?
Rõõmsaid jõule, mu armsad! :)
Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!