Laupäeval pidasime Annu viiendat sünnipäeva. Temaatikaks loomulikult hobused. Kaasasin seda nii palju, kui oskasin (taldrikud, topsid, sünnipäevakutsed jne said hobuste piltidega).

Peole kutsusime loomulikult terve rühma – 15 last, kohale tuli neist umbes 9, mõnel jäi ka ema või isa ja väiksem õde-vend peole. Lisaks paar minu sõbrannat oma põnnidega, ämm oma pisemate lastega, minu ema ning tema täditütar oma tütrega, st rahvast ikka oli, aga ruumi- ja toidupuudust meil ju polnud ning lastel oli ka pööraselt tore.

Kuna ma olen teada-tuntud ülemõtleja ja ma pole varem midagi sellist väga planeerinud ka, siis oli närv ikkagi sees (jeesus, mis siis veel enne pulma saab!). Peamiselt olin närvis sellepärast, et kas jõuan ikka kõik üksi tehtud ja õigeks ajaks valmis… ÕNNEKS tuli ema siiski appi. Alustasime kokkamisega juba eelmisel päeval ja hommikul alustasime poole üheksa ajal. Pool tundi enne peo algust alles lõpetasime…

Peo toimumise aega kirja pannes mõtlesin tükk aega, et mis kellaaeg see sobivaim oleks, sest olgem ausad, kes see ikka nii väga viitsib laupäeva hommikul kell 10-11 kuhugi minema hakata? Endal ka raske asjadega valmis saada. Aga siis tuleb juba lõunauni peale, eksole. Seega jäigi peo ajaks 16.00-19.00, et hea peale lõunaund tulla, mängida, süüa ja juua ning koju magama minna.

Kuna ma tean, et lapsed kuskil mängumaal olles väga midagi süüa ei taha, sest noh, pole ju aega – äkki jääb midagi tegemata – tuleb neid pidevalt kas takka suruda, et sööge nüüd kaaa midagigi, või siis lihtsalt mitte hulluks minna selle kokkamisega ja teha kergeid snäkke, mida on hea max paari ampsuga möödaminnes hambusse haarata.

Menüü üle vaevasin kõige pikemalt pead ja otsisin põnevamaid ideid, sest teada ju on, et mida ägedam toit välja näeb, seda rohkem seda laste poolt ka süüakse. Tüüpiline kartulisalat-viiner on ju igav. Seega otsustasin teha lepatriinu võikusid, puuviljade ja juustuga tikusiilid ning juurvilja rongid. Lisaks sai lauale juustupallid, mini viineri saiakesed, juurvilja ja singiga mini pirukad, lihapallid ja tüüpiline kartulisalat, et ka täiskasvanutel oleks midagi veidikenegi toekamat süüa. Magusaks ampsuks tegime iirise kamapalle ja peo lõpu poole muidugi sõime torti, mis otseloomulikult pidi olema hobustega. :D

Triinude peadeks on mustad viinamarjad ning täppideks fileerisin ja tükeldasin ka viinamarju. Alguses mõtlesin, et äkki jääb see magus viinamari seal saia peal imelik, aga tegelikult oli väga hea.

Ma ei tea kui palju üldse aru saada oli, et tegu on siilidega, aga noh, üritasin vähemalt.

Joogiks pakkusime mu enda aia mustsõstramahla, seda kulus ka ikka päääris mitu kannu. ”Meelelahutajaks” kutsusin ühe naise glitter tattoosid tegema, lastele väga meeldis.

Peale tordi söömist läks peo lõpp juba vaikselt väsimuse kisaks üle ja inimesed hakkasid koju ära liikuma. Kõik aitasid kenasti toad korda teha ja asjad kokku korjata – aitäh kõigile! Süüa väga metsikult kusjuures üle ei jäänudki (ÕNNEKS!!!), kuigi ma tegin neli plaaditäit vinku pirukaid, neli pannitäit singi-köögivilja pirukaid, mingi poolteist kilo juustupalle, mitu kilo juur ja puuvilja jne. Kolm kilo torti läks ka pmt nagu mutiauku. Lihapallid jäid vaid enamus järgi, need ei saanud väga head ka.

Kingitused olid ka päris asjalikud. Annu sai palju raamatuid, nuku, hobused, näomaalingu komplekti, helendavad ehted, raha, ägedad küsimustega kaardid jpm. Sõbranna kinkis ntk Annule Aafrika hiidteod. :D

Sarnene on meie Vello ka

Ühesõnaga, mega tore õhtupoolik oli, kuigi sellele eelnenud nädalad olid minu peas kooohutavad. :D

Lasteaeda viisin sellise öökulli, silmadeks oli muhvinivormides tegelikult dipp ja mustsõstrad ka.