Lego, mis on nii vinge, et isegi küülikud tahavad sellega mängida!

Vanasti mind see Legode värk nii väga ei tõmmanud. Minul lapsena selliseid klotse polnud ja nüüd pole mul jällegi vist piisavalt fantaasiat, et hunnikust suvalistest klotsidest midagi ägedat valmis meisterdada. Minu sisemine laps on vist kuskil peidus, sest ma kuidagi nagu… ei oskagi koos lastega mängida. Üleüldiselt ka. Ma pigem meisterdan nendega midagi (kui mu kannatus enne 549430 korda otsa ei saa) või loen neile raamatuid. Mänguköögis valminud juurikasuppi ja porikooki ”söön” ka, aga muidu… Muid mänge mängivad nad enamasti kahekesi. Selleks ma ju neid kaks tk jutti saingi! :D :D :D

Aga päeval, mil Annu ja Joel said kingituseks tuttuue Lego Duplo Auruveduri, koos lisarajaga, muutusid Legod ka minu jaoks tõeliselt huvitavaks. Eks ma ole ennegi neid komplekte juhendi järgi kokku pannud ja mulle on see meeldinud, aga too rongitee komplekt on ikka midagi palju ägedamat.

dsc_0727

dsc_0730

Isegi jänkud tulid uudistama!

Esiteks meeldib mulle väga selle rongi liikumiskiirus! Ta ei uima ega ei veni mööda rööpaid, seega on seda põnev jälgida nii väiksel, kui ka suurel. Teine lahe funktsioon on ”lükata ja sõita”, st rong ei vaja mingit nuppudega niblimist ja piisab sellest, kui rongi lihtsalt veidikene edasi lükkad ja ta hakkabki ise sõitma. Kui rongist kinni haarad, jääb see seisma.

dsc_0679

Ma paratamatult võrdlen seda Lego rongiteed meie juba varasemalt soetatud puidust raudtee rongikomplektiga ja nüüd, peale pikki mängumaratone, olen jõudnud selgusele, et see lego komplekt on ikka lahedam küll. Jah, plastik jne, aga funktsioonide, kiiruse jms poolest teeb see siiski meie puidust rongiteele silmad ette. Puidutee rong on meil aeglasem ja käib nupust sisse/välja, seega see jääbki meil tihtilugu ringi sõitma, kuni patakad ühel hetkel lihtsalt otsad annavad. Ma pidevalt naljatlen, et kui keegi ei tea mida mu lastele kinkida, siis toogu patareisid, igas suuruses patareisid! :D

dsc_0742

Duplo auruveduril on kaasas ka viis aktiivklotsi, millega saab rongile käsklusi anda. Klotsid tuleb vaid raudteele asetada ja kui rong neist üle sõidab, laseb too signaali (kollane), lülitab tulesid sisse ja välja (valge), peatub (punane), tangib (sinine) ja muudab suunda (roheline). Kui lapsed aru said, et rong tänu neile klotsidele erinevaid asju teeb, läks alles tõeline möll lahti! Nad sattusid nii õhinass, et läksid kohe tülli, kes, mida, kuhu ja kuidas nüüd panna saab. Annul oli muidugi oma tõde ja Joelil oma, seega lõin ristimärki ette, ning üritasin neid kuidagi lepitada arusaamale, et klotse on viis, neid kaks ja rongi ainult üks – saage nüüd kuidagi hakkama, eksole. Lõpuks ikka said ka ja meil oli lausa nii tore, et unustasin alguses protsessi pildistada. Terve pärastlõuna veetsime põrandal ehitades, kasutasime ka teiste komplektide legosi ja tulemus sai päris uhke. :)

dsc_0675
dsc_0714

Ühel lasteaiapäeval aga läks nii, et Joel jäi köha-nohuga üksi koju ja ma sain temaga kahekesi mängida. Seda pole MITTE KUNAGI juhtunud ja ma pean tõdema, et Joeliga koos mängida on ikka tunduvalt kergem, sest ta ei flipi kohe ära, kui asjad ei lähe nii nagu tema tahab. Me reaalselt mängisimegi terve selle aja, mis Annu lasteaias oli. Ehitasime raudtee ümber klotsidest koopaid, kombineerisime lego raudtee puidust raudteega jne. Isegi mina ei tüdinenud ära ja meil oli väga tore. :)

dsc_0738

 

 

Kui ka sina sooviksid võita ühte sellist rongikomplekti, siis suundu Lipsukese facebooki lehele, sest seal panin ma just käima vinge kingiloosi. ;)

 

 

Sügisnäitus – meisterdasime Härra Öökulli ja Oravzilla

Lugesin mingipäev ühte artiklit, kus üks ema kurtis, et temal pole linnas kuskilt sammalt võtta, et lasteaeda igast nänni valmis meisterdada. Lugesin ja muigasin, sest ka meie lasteaias on parasjagu sügisnäitus, millest mulle juba eelmise nädala alguses räägiti. Toona jäi mulle kõrvu vaid sõna ”vabatahtlik”, seega mõtlesin, et ma siis ei tee, sest noh, VABATAHTLIK ja ma eriti ei taha, seega… :D

Aga noh, pühapäeval leidsin enda meilist kirja (kiri oli saadetud ikka tükkmaad varem), kus taas tuletati meelde, et alates esmaspäevast on lasteaias sügisnäitus – tehke koos lapsega midagi ja tooge see esmaspäeval lasteaeda. See enam ei tundunud nii vabatahtlik midagi. :D Mul oli täielik ERROR! Pool päeva mõtlesin, et mida ma ometi nendega koos teen. See ‘midagi’ peab olema piisavalt kerge, et keegi meist ei saaks protsessi ajal 9039348459 infarkti, aga piisavalt lahe, et seda oleks meil ka lõbus koos teha. Lõpuks lõin käega, et ah metsa kõik, mul ei ole MITTE ÜHTEGI mõtet mida, millest ja kuidas teha.

Eile aga viisin lapsed hommikul aeda ja jälle tuli sügisnäitus jutuks. Ütlesin siis kohmetult, et ‘a ma pole veel jõudnud tegeleda sellega…’ Mis tegelikult polegi ju vale, sest terve eelmise nädala olid lapsed haiged (Annul oli kohati 39.7 palavik!) ja meil ei olekski olnud võimalust midagi teha, või metsa materjali otsima minna. Madlil on tegelikult siiani kole nohu – mitu ööd juba ei maga hästi, sest tatt takistab hingamist ja ta muudkui kääksub ja lämbub mul seal kõrval. Inhalaator ja tatiimur Nosiboo on hetkel meie parimad sõbrad!

Igatahes, kuna tundub, et see sügisnäitus on igalpool ikka üsna suur diil, ma ei taha sita emana paista ja tegelikult ma ju ikka tahan lasteaia asjades kaasa lüüa, lihtsalt energiat ja viitsimist on vähevõitu, läksin peale laste aeda viimist Madlikesega jalutama ja materjale koguma, et siis pärastlõunal, kui lapsed aiast jälle koju toon, nendega meisterdama hakata. Enne aga muidugi ulgusin läbi telefoni oma emale, et no mida ma ometi nende sahmerdajatega meisterdan, mul on pea täiesti tühi!

Ema on mul õnneks aga päästeingel, sest tema teadis kohe kust ideid leida ja kahepeale saimegi ühe päris vinge idee, mille ma koos Joeliga ellu viisin. Tänu sellele, et lehed olid veidi märjad ja mul polnud aega neid kuivatada, läks öökull hommikuks uduseks/niiskeks ja varsti läheb ta ilmselt ka hallitama/mädanema, aga no selle nädala vast elab üle. Minu arvates sai see meie öökull isegi nunnum, kui too idee pilt ise, onju? Kahju vaid, et see kott uduseks läks, rikub pagan kõik ära.

Annuga tegime aga ‘kastis metsa’, mille nimi võiks vabalt olla ka ‘Orazilla’, nagu mu sõbranna nentis. See orav on seal lihtsalt nii suur, nagu Godzilla! Vaadake vaid siilide ja orava kasvuvahet! :D

wpid-DSC_0006.JPG

No ma ei tea, kas asi on selles, et me nägime nii palju vaeva ja meil oli tegelikult väga tore, või ongi need meisterdused meil lahedad? Mulle igatahes väga meeldivad. Tüütust ”kohustusest” kujunes tegelikult välja väga lahe pärastlõuna koos lastega, mis tõenäoliselt oligi kogu asja point ju. :D

Kas ja mida teie lasteaeda meisterdasite või meisterdanud olete, näidake mulle ka! :)

Vastikud elajad!

Ma pole küll mingi bioloog, nagu näiteks mu üks parim sõbranna, aga mille kuradi pärast on meil olemas kärbsed? Ma ausalt ei kasuta seda sõna tihti, sest see on väga võimas sõna, mida niisama suusoojaks öelda, aga ma faking VIHKAN kärbseid!!!

Teate mida üks elajas eile Madlikesega tegi? VOT SEDA

42443876_536110550169387_3176027529689432064_n

Lapsel on reaalselt TÜKK peast välja näritud! Ja ma veel eelmine nädal vaidlesin ühes koerte teemalises grupis kas kärbsed on suutelised koera kõrvu katki närima, või ei… Ma ei tea millega, aga närivad ju raiped!

Kasutaja Reana Aabna foto.

Koduski ei saa normaalselt olla, kärbsed on nüüd vihmase ja jahedama ilmaga niiiii tigedad! Niii valusalt ”hammustavad”, et ma tõesti imestan, et Madli kõvemini ei nutnud, kui teda elusast peast söödi.

Lisaks sellele, et need närukaelad närivad nii, et veri väljas, situvad nad ka IGALE POOLE! Mu imeilus, helekollane voodilina pasandati ÕUES, KUIVAMISE ajal, nii täis, et üks külg on põhimõtteliselt sitatäppidega kaetud!

wpid-received_529923100768127.jpeg

Ja teate mis mind kõige rohkem selle sittumise juures ärritab? Kolme päevaga, mis Madli õues kärus magas, situti ka käru täis! Mu imeilus, TUTTUUS helesinine käru! Ma ei julge seda riiet pesta ka, sest lina pealt ei tulnudki need täpid maha, ka mitte 5x pestes. Kui korra pesed, siis ”kuivabki” vist sisse ja enam maha ei tule. Kuidas ma kärult kärbsesita maha saan, help!? :(

Lisaks kärule on nad ka kogu mu elamise valged laed, seinad, kapid ja muud pinnad täis lasknud. Eks kindlasti ka muud kohad, aga valge pealt karjub see sitt ikka kõige rohkem silma. Ja no mind nii häirib. Isegi kui teised ehk ei märka seda, siis mina ju tean, et kõik on kärbsesitaga kaetud ja see tunne ajab mu OCD-haige-Janeli lihtsalt hulluks! Nagu mul poleks oma eluga paremat teha, kui laest kärbsesitta pesta… Nii kui ukse viieks minutiks lahti jätad, on terve elamine neid tõpraid täis.

Ja muide! Mitu korda on kärbsed magavale Madlile NÄKKU SITTUNUD. Reaalselt, lapsel on sitatäpid otsaees olnud. Nagu…MIDAKURADIASJA. Ugh, ma olen praegu nii tige, et ma kohe ei või!

giphy-swearing-workout