Ma võin nüüdseks juba julgelt öelda, et mis puudutab tervist, siis viimased kuus kuud on üks täielik hädaorg olnud. Üks jama lõppeb, teine algab.

Jaanipäeval olin lastega sõbranna juures ja viimasel päeval lõid tema väiksemal lapsel tuulerõuged välja. Sellest hetkest umbes kolm nädalat edasi ning olid minu väiksemad täpilised. Madlil ja Kauril oli asi ikka võrdlemisi kerge – punne oli täpselt nii palju, et sai vatipulgaga tupsutada. Madlil oli paaril päeval palavik aga Kauril ei olnud sedagi, joosti ringi ja möllati nagu ikka. Täpitamise ajal natuke nuteti, sest nagu ma hiljem teada sain, esimese hooga see ikkagi natukene kipitab. Nädala jagu oli seda hullemat aega ja siis sai vaikselt maha pesema hakata seda rohelist.

Ma ikka iga päev kontrollisin suuremaid ka, sest minu jaoks tundus see täiesti ebaloogiline, et ainult väiksemad põevad. Ma olin täiesti kindel, et Annemaia ja Joel ei ole varem tuulerõugetes olnud, aga vot näe, neile punne ei tulnud!

Väiksed paranesid ära, saime käia tiiru loomaaias ja maal vanaemade juures. Ja siis, päev enne koju tulemist, mida mu silmad näevad! Joeli ülaseljal neli-viis vesivilli. Ma mõtlesin, et no mine pekki, päriselt ka? Just saime kodust välja ja nüüd jälle kaheks nädalaks, keset effing suve, koju lukutaha? Ja Madlil oli just sünnipäev tulemas, mis siis ka selle tõttu muidugi ära jäi.

Põhimõtteliselt siis, et Madli ja Kaur haigestusid umbes kolm nädalat peale kokkupuudet ning Annu ja Joel said siis meie väiksemate käest nakkuse ja samamoodi haigestusid kolm nädalat peale väikeste esmast haigestumist.

Kõigepealt siis Joel, paar täppi siin, paar täppi seal. Mõtlesin, et no polegi nii hull. Ja siis lõi mõlemale megahullu palaviku ja oiblää kus siis hakkas neid täppe juurde tulema! Mõlemad olid lapiti maas nagu lestakalad. Isegi Annu magas KESET PÄEVA. Tavaliselt on minu lapsed need kes isegi 39se palavikuga ringi jooksevad ja karjuvad.

Annemaial aitas kindlasti kaasa ka see, et tal on atoopiline dermatiit ja teadupärast on tuulerõugetele pandav briljantroheline ka veel omakorda kuivatava toimega. Niisutava kreemiga ju kreemitada ei tohtinud, aga mida kuivem oli nahk, seda rohkem see sügeles ja seda hullemini rõuged levisid.

Kui ma ütlen, et see oli täielik horror, siis ma ilma liialdamata mõtlen ka, et see oli üks kõige hullemaid asju mida ma olen pidanud oma lapsi läbi elamas nägema. Neil oli reaalselt päevade viisi lihtsalt niinii halb olla, et isegi kööki täpitama tulemine oli piin. Süüa ja juua ei jaksanud ega saanud, sest suu ümbrus oli lihtsalt nii puruks, et iga liigutus tegi haiget. Ja tuletagem meelde, et õues oli südasuvi, 25-30 kraadi sooja.

Ma andsin lõpuks ükshaaval täpitamisega lihtsalt alla! Panin kummikindad kätte, tegin vatipadja rohelisega kokku ja lihtsalt tõmbasin mõlemad ÜLENI roheliseks. Nad reaalselt olidki varvastest pealaeni rohelised, ainult silmaümbrused olid valged, kuigi punne oli isegi silmalaul. Ma paneks siia rohkem pilte, et näidata KUI hull see asi tegelikult oli, aga see ei oleks lihtsalt õige nende suhtes. Nad väga häbenesid oma punne ja seda rohelist.

Seda nõmedam on aga seik, mida teile kohe rääkima hakkan…Ühesõnaga, ega see Joel mul lõpuks paigal siis ikkagi olla ei suutnud. Tüübil oli 39 palavik ja ta ronis mulle, kampsun seljas, õue järgi, et aidata mul marju korjata. Ma ütlesin mitu korda, et mingu tuppa puhkama aga ei, tema tahab emmet aidata. Ja korjaski mul seal küljeall mustsõstraid, endal 39 kraadi palavikku nahavahel. Vahepeal viskas põõsaste vahele pikali ja pikutas natuke ning siis korjas edasi…

Aga mis oli tõeliselt nõme – tänaval kõndis mööda punt inimesi, täiskasvanud inimesi! Ja üks neist oli kommenteerinud Joeli rohelist nägu, ala, et miks sa selline oled? Nagu Shrek… Ja ülejäänud punt naeris nii, et vats vappus. Nagu mdv sul viga on? Lapsed tundsid end niigi halvasti, väga häbenesid oma haigust ja siis mingi lõpus tuleb ütleb veel nii… Välimuse järgi 30+a mehed aga mõistust absull ei ole (miks see mind endiselt ometi üllatab). Oleks ma vaid õigel hetkel juhtunust aru saanud…

Igatahes, antud pildil olin ma õhtul tal kõik punnid roheliseks teinud ja hommikuks oli ta juba selline. Sel hetkel otsustasingi, et siin ei ole enam ükshaaval midagi teha – julmalt lihtsalt kõik üle… Kujutage ette milline piin see on, kui terve su keha on ühtlaselt sellise lööbe all? Ja need seal on alles algstaadiumis tekkivad vesivillid. Igast sellest punnist tuli vesivill, mis siis katki läks ja veel omakorda põrgupiina tekitas. Kõik sügeleb, kipitab ja valutab. Mida rohkem kratsid, seda hullemini levib ja valutab…

Ma tean, et on olemas ka mingi tuulerõugete vaht, aga nii palju kui mina kuulnud olen, siis see ei aita pooltki nii hästi kui vana hea briljantroheline. Sellega ikka õigel hetkel üle tegid, siis ei jõudnudki see vesivill tekkida ja hakkaski kohe punni kuivatama. Nendest pisematest täpikestest näiteks ei tulnudki vist villi, sest ma tõmbasin neid 2x päevas rohelisega üle ja see kuivatas superhästi. Mul kulus seda rohelist ka muidugi umbes pudel 2-3 päevaga.

Ka saialilletinktuuri pidi tohtima punnidele panna, et kuivatab hästi, aga samamoodi nagu vahugagi – sa ei näe seda hetke mil punne enam juurde ei tule. Samas, ega mina ju ka enam ei näinud, kui nad ära võõbanud olin, aga vähemalt nii sain kindel olla, et kõik punnid on üle käidud. Väiksemate puhul oli väga hästi näha, et üks 5-6 päeva tuli punne juurde ja siis hakkas vaikselt paranema, aga suurte puhul oli see protsess ikka tohutult palju pikem…

Ühesõnaga, peab ikka väga paika, et mida vanem laps, seda hullem on põdemine. Seega kui teil tuttaval on laps tuulerõugetes ja teie oma veel põdenud ei ole, siis mina soovitan küll külla minna. Mida varem, seda parem. Annemaia (7a tol hetkel) oli ikka VÄGA piinal, võrreldes ntk Madliga (3a, sai 4a). Kauril (1a) möödus see üldse nii möödaminnes, et temal ei jäänud küll mitte miski tegemata selle pärast. Kõige hullem oli neil see, et punnid tulid silmade ümber ja siis olid silmad natuke paistes, nagu oleks peksa saanud, aga muu oli suht köömes, võrreldes suurtega.

Kes tahab, võib minuga jagada oma tuulekate lugusid. Kas ja mis aitas kõige paremini, kuidas haigus kulges jne.