11 fakti minu kohta

  1. Olen endast fakte juba varasemaltki kirjutanud, SIIN ja SIIN.
  2. Mul on vahel parakad. Näiteks hakkan ma oma peas ketrama ”mis siis kui”. Alles täna hommikul hakkasin ma mõtlema, et mis siis kui Joel läks haiglas mõne teise titega vahetusse (sest kuidas on võimalik, et minu keha midagi nii imelist valmis küpsetas?) Kui mind palatisse viidi, siis võeti Joel mõneks ajaks lastetuppa ju. :D Annu pärast ma vähemalt kartma ei pea, tema oli ainus beebi, kes sel päeval selles haiglas sündis.

    Joel - suu kõrvuni, nagu alati

    Joel – suu kõrvuni, nagu alati

  3. Ma hakkasin hiljuti poolkogemata uut seebikat vaatama, selle nimi on ”vana silla saladus”. Kui seda vaatama hakkasin, arvasin, et tegu on filmiga.  Aga tillikas – sari oli hoopis! Ja no appiii, miks ma seda ometi vaatama hakkasin? Ma just guugeldasin, et kui kauaks ma oma hinge maha müüsin. Mõtlesin, et noh, mingi 200 osa, max. Aga praegu juba on seda väljas mingi 1400 osa ja kestab veel! See on nagu Kodus ja Võõrsil siis vist pmt. Oh jumal, miks. Peaksin vist välja guugeldama asjad, mis mind praegu huvitavad ja selle sarja eos maha matma. Mul pole aega, et seda seepi vaadata! :D
  4. Kunagi pubekana hoidsin ma oma sõbranna 3-aastast ja tänasin jumalat, et ma ei pea seda kisa endaga kaasa võtma ja nii, kui uks mu seljataga sulgub, on ta kellegi teise probleem. Ja siis paar kuud hiljem kohtasin ma oma meest, ning oleksin olnud valmis talle kasvõi kohe kolmikuid sünnitama hakkama. :D
  5. Ma olen terve elu teadnud, et tahan nelja last. Sest kaks või kolm poleks üldse loogiline! Ma mõtlesin, et kui mul oleks vaid kaks last, oletame, et poisid, siis poleks nende poiste lastel tädisid ja tädid on ju ometigi nii olulised! Ja no vastupidi ka – kui mul oleks kaks tüdrukut, siis poleks nende lastel onusid. Aga kui oleks poiss ja tüdruk, siis poleks nende lastel jällegi emba-kumba. Seega peab olema neli last, et kõigil mu lastelastel oleks onud ja tädid. Oh seda lapse loogikat. :D
  6. Ma kasvataksin enne kolme 2-aastast, kui ühte beebit. Kaheaastased on minu arvates palju lahedamad! Kui lapsed sünniksid nagu herneterad ja kasvaksid ala kahe nädalaga kaheaastasteks, siis saaksin ma silmagi pilgutamata vabalt veel ühe lapse (kui keegi teine nad rahalises mõttes üles kasvataks :D). Kahesed on juba piisavalt targad, et asju mõista, piisavalt suured, et asju teha ja nad (minu oma vähemalt) oskavad piisavalt rääkida, et sind pisarateni naerutada. Ükspäev näiteks palus Annu juustusaia. Tegin talle siis ühe.
    Mina: ”Palun” ja ulatasin talle võiku.
    Annu: ”Aitäh naine!”
    Beebid lihtsalt lamavad või roomavad ringi ja keeravad sitta kokku, topivad omale igast jura suhu, situvad püksi, imevad su tissid verele ja röögivad sulle aina näkku, kui sa üritad neid toita/neid 2 minutiks maha  panna, et kord päevas üksinda vetsus käia/vahetada tampooni nii, et üks vend su puusal ei hängiks/kohvi kuumalt juua. Tited on küll paganama armsad, aga ikka paganama effing tüütud ka. Ok, ma olen kuulnud, et on olemas ka selliseid väljalaskeid, kes ei räuska nagu viimne päev ise oleks käes, aga mina pole veel ühtegi sellist näinud, seega praegu saan ma rääkida ainult omast kogemusest.

    Annemaiakene

    Annemaiakene

  7. Tänu hiljaaegu aset leidnud fotosessioonile tekkis mul uuesti pildistamise tuhin ja lausa soov/mõte rajada ka oma väike stuudionurk vms, ning hakata asja uuesti harjutama. Hetkel oleks mul võimalik sellele ”nurgale” lausa terve tuba pühendada! Ühel heal päeval saaksin pildistamisega siis ehk natukene ka lisakopikaid teenida. Aga selleks oleks mul vaja valgusteid ja värke millega seda nurka teha. Põhimõtteliselt selleks, et teha raha, on vaja raha.
  8. Vahel ma mõtlen, et mida ma ometi oma laste kasvatamisel valesti teen, et nad koguaeg mu seljas elada tahavad, nagu kari paaviane. Sõna otseses mõttes! Aga siis mõtlen, et ju ma siis lihtsalt olen nii jumalik, et nad ei suuda ilma minuta elada. :D

    wpid-wp-1484320890591.jpg

    Hästääg naerata nagu sul poleks üldse surm silmade ees sellest 25+kg kaaluvast koormast. :D Joel linaga kõhul ja Annu kotiga seljas – jee.

  9. Ma tahaksin ühe 3+ aastase lapse lapsendada, aga mitmel erineval põhjusel on see võimatu. Vähemalt hetkel.
  10. Kuigi ma naljatan, et lapsed on mu ajud ära söönud ja ma teen varsti mõrv-enesetappu, siis on nad siiski mu elu suurim õnn ja saavutus.

    Annemaia, mina ja Joel poosetamas

    Annemaia, mina ja Joel poosetamas

  11. Mul pole mitte midagi selle vastu, et ma olen KÕIGEST ema. Mõne arvates on see kindlasti kurb ja ta arvab, et ma olen ambitsioonitu vms, aga ma olen terve elu teadnud, et ma tahan ema olla. Ma tahaksingi olla see ema, kes ootab oma lapsi sooja söögiga koju. Koju, mis on soe, hubane, täis mõnusat toidulõhna ja armastust. Mitte, et teistsuguses kodus neid asju poleks, aga see on siiski…teistsugune. Kahjuks pole see aga tänapäeval enam võimalik.

    Minu tibupojad :D

    Minu tibupojad :D

See algas nagu faktipostitus ja lõppes nagu suvaline mölapostitus minu tunnetest ja mõtetest. :D



Et mitte millestki ilma jääda, leia meid ka Facebookis, klikates SIIA!

Comments

comments

20 thoughts on “11 fakti minu kohta

  1. p 11 – pere ja kodu on igatahes suurem saavutus kui palgatööl sandikopikate eest oma tervist tappes kellelegi teisele kasumit teenida. aga miks ei ole võimalik? varsti on kolme lapse pealt lastetoetus 500 euri, kui mees ka teenib ja hästi majandada, on küll võimalik koju jääda.

    • Seda küll :p Aga paljalt sellele lootma jääda ei saa. Ja selle toetuse tõusu arvelt tõusevad ka muude asjade hinnad…

    • hinnatõusu veavad ikka pigem aktsiiside jm -maksutõusud, lastetoetuse tõus mõjutab hinnatõusu küllalt marginaalses osas. lihtsalt mõtlesin, et kui sa nagunii tahad veel lapsi, oled veel piisavalt noor, et seda teoks teha, pluss siis mingi hetk saad ehk natuke hakata lisa teenima kas siis oma foto- vms asjaga ja olekski elu nagu hernes. mul on praegu lapsega kodus olles õnnestunud erinevate kodustehtavate asjadega umbes sama suurusjärgu lisa teenida (emapalk lõppes suvel), aga meil on veel lisaks korteriüür (no nagu nad tallinnas on…) ja autolaen.
      sorry, ei tahtnud targutada, aga tean omast käest, kuidas tundub, et kui raha peaks vähemaks jääma, on ju võiiimatuuuu hakkama saada (sest praegugi ju kulub kõik ära!), aga kui see kätte jõuab, siis kuidagi pannakse asjad toimima. ja sinu pere tundub ka üks selline pere, kes võiks veel paljuneda ja seda võiks toetada:D

    • Paljuneda võiks alati ja seda õnne on meile kuhjaga antud – üks laks ja korras, aga… Kahe otsaga asi. ?

  2. Kuna Sa oled minu andmetel ikka veel ainuke blogija, kes viitsib oma pilte natukenegi kirjeldada, siis ma tahan nii väga Sulle rõõmust näkku kriisata ja Sulle ülistust laulda! :D No lihtsalt, et Sa ei väsiks ja teised hakkaks Sinust eeskuju võtma! Sulle võiks EBA 2017 anda mingi eripreemia, näiteks “Kõige ligipääsetavam blogi 2017” ;)

    • No kui seal taustal on miskit sellist kirjeldamisväärset, siis ma oleksin much happy! ;)
      Aga kui pildil on näiteks Annukas ja Joel ning muru sees õitsevad üksikud võililled :või kui taamal kõnnib pilti mitte puutuv vanainimene kepiga, siis sellepärast ei pea Sa oma sõrmeotsi küll kulutama hakkama :D

    • Okei, aga siis infoks, et kõigil siin postituses olnud piltidel, v.a. see pilt kus paavianid mulle selga seotud on, on taustaks jõulutuled ?

  3. Kõik on ilus ja tore aga no see igal blogijal oma fotonurk on juba muigama ajav :D edu muidugi unistuse elluviimisel!

    • Jap, sellepärast kahtlesingi kas seda üldse mainida. Kõlab nagu “nii eilne”. ?

    • Mõistan su soovi fotonurk teha ja rohkem kätt proovida, aga milleks üldse rajada mingi fotonurk, kui sul on imelised lapsed, kelle peal kätt harjutada? Ma ei tea, kas asi on minu väsinud silmades, aga suurem osa postituses olevaid pilte on fookusest väljas ja udused. Kui selle aga korda saad ja kompositsiooni ka paremini tabama hakkad, siis edu unistuse täideviimisel! :)

    • Koguaeg ühtesid ja samu inimesi pildistada läheks igavaks ja ei pakuks lõpuks enam eriti arengu võimalust. Pealegi, mul on vaja ju õppida ka klientidega suhtlema ja neid suunama. ?
      Jap, praegu on pildid täielik saast, sest ma pildistan enamasti telefoniga.

    • Selleks, et olla hea fotograaf, ei pea sul kodus olema fotonurka. :) See on üldse nii teisejärguline teema fotograafias. Nn fotonurga võid teha ükskõik kuhu ja ükskõik millal, ei ole ka hirmkalleid lampe vaja. Muretse kaamerale korralik väline välklamp, hea, kui selline, mida saad soovi korral nt statiivi peale panna (TLL) ja õpi seda kasutama koos hajuti/peegeldiga – sellest piisab. :) Mulle meeldivad enivei sellised käigu pealt tehtud elustiilifotod palju rohkem kui mingis fotonurgas ühe ja sama tausta peal kümnes eri asendis poseeritud pildid. Igatsen sellist fotoblogijat siia Eestisse, kes suudaks päriselt ka teha väga kvaliteetseid igapäevapilte oma lastest ja tegemistest.

      Aga Joel on sul esimesel fotol nii väga Annu nägu, nii et selle punkti võid küll päevakorrast maha kriipsutada, kus sa räägid, et äkki vahetati laps sünnitusmajas ära! :D

    • Selle fotonurga mõte seisneski selles, et saaks harjutada kuskil. Niisama koju ei kutsu ju inimesi, et “no tule poseeri mu lillelise tapeedi taustal” ? aga ma saan tegelikult aru küll mida sa mõtled. ?

  4. Ära sellepärast üldse muretse, et nad sul kogu aeg kaelas ripuvad. Muretseda võiks siis, kui nad seda ei teeks. Jah, see on väsitav, aga nii pisikesed ja kaelas rippuvad on nad väga lühikest aega :) Sa ei tee mitte midagi valesti, see käib lihtsalt asja juurde.

    • Jap, ma tegelikult tean seda küll. Aga see ongi täpselt nagu sa ütlesid – väsitav. Ja ma tean ka seda, et kunagi kui ma neid kell 3 öösel koju ootan, meenutan heldimusega aegu millal nad mu kaelas elasid ?

  5. Viimane fakt.
    Ema olla on kõige tähtsam amet.
    Mul ülemus ka ikka aegajalt küsib ja ütleb, et liigu ikka elus edasi vms. Aga töö, mida ma teen, selle kõrvalt on mul uana palju aega perele ja see on minu jaoks kõige tähtsam.
    Ma olengi õnnelik et ma olen “kõigest” ema ja see oligi minu sooviks juba aegade algusest.

    Olen nõus, et 2a junsuga on seitse korda lihtsam kui isegi aastasega. Aastane sööb kõike. Maalida ei saa, sööb värvi. Pliiatsitega sodida ei saa, üks sööb ka neid. Koik käib suust läbi. Vaga kopp ?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.