Ämmaemanda ja arsti visiit vol. milon – Eviction note – Pähklike, kobi välja!

Käisin täna jälle arsti ja ämmaemanda juures. Viimati sattusin sinna täpselt kaks nädalat tagasi, 22.septembril. Vererõhk oli veits kõrge, aga mitte üle normi õnneks. Proovid olid ka korras. Turseid enam eriti ei ole, kuigi mingi kaks päeva tagasi oli küll neid mul seljas umbes 2-3 kilo jagu. Kuidas muidu seletada seda, et ühel hommikul kaaludes pidin imestusest peaaegu pikali kukkuma ja mõne päeva pärast ohkasin juba kergendatult, sest kaal näitas sama numbrit mis viimased nädal-paar. Tingimused olid samad. Ma olen täitsa teadlik sellest, et kaalu mõjutab kas sul on riided seljas, kas sa oled vetsus käinud või söönud jne… Eks see ringi müttamine ja jalgadel olemine tegi oma töö. Varbad olid nagu vorstikesed. Ja nii kui sain vedelema tagasi, kadusid tursed ka ära…
Igatahes. Nüüd kahe nädalaga on kaalu juurde tulnud vaevu-vaevu üks kilo, aga mõõdud on küll pööraselt kasvanud. Ma pole kindel, et see päris okei on. Aga samas arst mulle midagi küll ei öelnud. EPK +3 cm ja kõhuümbermõõt koguni +8 cm!!! Ma ei tea kas see ämmaemand oli täna purjus, või olen ma tõesti kahe nädalaga nii palju paisunud? Nagu…appi.
Või hakkas nüüd alles lõpuks minu laiskus mõõtudele mõjuma? Voodi-külmkapp-voodi-vets-voodi, pole eriti pikk marsruut…

1653872_737310802970700_8246918450266993273_n

Arst üritas emakakaela ka katsuda, aga see oli ikka päris põrgupiin, nii, et ma lausa kilkasin valust seal laua peal. Ja talle ei ulatanudki midagi pihku… Seega nüüd ei teagi täpselt mis seis on, aga ütles nii palju, et midagi nagu sai kobada ja oleks nagu kinni olnud veel. Ja kuna nii raske oli sinna ligi pääseda siis järelikult on asi ikka päris toores veel… No persse küll, ausalt kohe. Nädalate viisi valutamist ja mitte muhvigi tolku.

Arst ütles ka seda, et kui ma selle nädala jooksul ära ei pooldu, pean järgmine esmaspäev juba haiglakotiga tema juurde minema ja ilmselt hakkavad siis esile kutsuma. Aga issand, ma ei taha ju! Mitte, et minu tahtmised midagi loeks, aga noh… Ja ma olen selleks hetkeks alles 41+2, vabalt võiks veel nädala peale seda oodata ju. Põhimõtteliselt. Või mõned päevadki vähemalt… Ma nii pelgan seda esilekutsumist, üldse kohe ei taha… Aga tema ütles, et tema kutsub pigem varem, kui hiljem. Küsimuse peale ‘miks?’, ei osanud ta aga sittagi öelda ja maigutas ainult suud, ning siis lisas, et laps hakkab siis juba kannatama… No okei. Mina pole ju arst, et midagi siinkohal öelda. Vaja siis vaja, aga ma eelistaksin ikkagi loomulikku asja ja pigem ootamist, et titt saaks ise otsustada millal ta valmis on.
‘Igavesti rase’ tunnet mul ka õnneks veel eriti nagu ei ole. Nüüd pigem tahan ma sünnitama minna juba sellepärast, et esilekutsumisest pääseda. See ongi see mida ma algusest peale kartnud olen. Et kas tuleb liiga vara, või siis sunniviisiliselt.

Küsisin arstilt, et mida ma teha võin, et asjade käiku kiirendada, siis ütles, et ega midagi peale seksi ilmselt ei mõju, ja ei pruugi seegi aidata, aga soovitas mehele hagu anda. :D Ja peale seksimist siis padi tagumiku alla, et kraam sees püsiks, sest see just ongi see mis emakakaelale mõjub. Niisama uksele prõmmimine ei aita. :D Esilekutsumise tampoon pidi olema sarnase koostise ja mõjuga nagu mehe ‘kraam’, seega jamh…

MjAxMy1jNmFiNDNjOWZhMmU1YjVj

Tõmmake nüüd pöidlad ja varbad krõnksu ja palvetage, et see Pähkel tahab ise välja veerema hakata. :(

Ma peaksin oma suure perse siit voodist välja vedama ja midagi tegema hakkama, aga no… ei ole energiat. Tahaks üldse ühe uinaku teha tegelikult… Mmmmmmmm, soe voodi ja pehme tekk – mu suurimad sõbranjed! Aga ei saa. Kui ma just ei tahagi igavesti rasedaks jääda… Peab vist ikka need paganama aknad ära pesema. Kaua ma ähvardan, et ‘kohe teen!’… Endal hakkab juba imelik. Üleeile oli juba imelik tegelikult… Ma olen 3 päeva ähvardanud, et ‘täna RAUDSELT pesen!’… Siiamaani pesen… Küll see laiskus on kole ‘haigus’. :D
Õhtul, seebikate kõrvale, peaks vist veloka välja vedama ja veits ‘trenni’ tegema. Ehk aitab. Ega ta halba ikka tee…
Igatahes. Send me some labor dust.

A, ja kui kellelgi on häid mõtteid kuidas ühest rõvedast ohatisest käbe lahti saada, siis olete teretulnud oma tarkusi jagama! Päris nadi oleks lapsega esimesel pildil poseerida, endal pool mokka paistes peas…

Comments

comments

26 thoughts on “Ämmaemanda ja arsti visiit vol. milon – Eviction note – Pähklike, kobi välja!

    • Sauna pole, shampust ei lubata mul juua, ja ega eriti ei tahaks ise ka… Aga seda kolmandat tuleb jah nüüd usinalt praktiseerima hakata. Mees saab päris õnnelikuks kohe, kui talle õhtul seda ütlen. :D

  1. Minul ei aidanud midagi, läks üle aja ja tütar sündis esilekutsumisega. Ma olin ka väga selle vastu, tahtsin ka loomulikku sünnitust, aga nüüd olen väga rahul, et esile kutsuti. Veed olid rohelised ja paksud, seega ei tea, mis oleks juhtunud, kui poleks esile kutsutud. Lapsega oli õnneks kõik korras :)

  2. Ära põe selle esilekutsumise pärast. Mul kutsuti ka esile, kuna puuduvad kogemused tavalise sünnitusega siis ei oska öelda kas niisama oleks vähem või rohkem valus olnud. Jah, ilmselt tõmbas suht intensiivselt käima, aga oleme ausad, liblikaid peeretades ei lahku keegi sünnitustoast seega valus on nii või naa ;)

  3. Ise pole kunagi küll sünnitanud, aga tuttav ei jõudnud ka enam oodata ja jooksis terve päeva treppidest üles ja alla, järgmise päeva lõunast oli beebi süles. :D

    • Ma kukuks raudselt kaelapidi trepist alla. Ei hakka riskima. Pigem tammun oma velokal, see väga sarnane treppidel käimisele. :)

  4. Miks ei lasta naistel üle kanda Sa küsid :)

    Põhjus osati on selles, et lapsekene ju võtab juurde ja kasvab iga hetkega( muutub mõõtmetelt suuremaks – raskem välja pressida, rebendite oht suurem) Teiseks, miks kutsutakse esile on beebi koljuluude pehmus/kõvadus, et vaagnast läbi tulla. Kui lasta liiga kaua rase olla, siis beebi pea luud muutuvad järjest kõvemaks ja väiksest vaagnast läbi surumiseks peavad nad olema võimalikult pehmed (et vältida verevalumeid, et koljuluid oleks võimalik kokku suruda vaagna läbimisel). Seega ongi ülekandlus lõppude lõpuks, mida kauem kestab, seda ohtlikum beebile ja Sinu Lady parts võib ka kannatada :)

    Esilekutsumist ei peaks kartma, Sulle lihtsalt antakse stimuleerivaid aineid, mis siis panevad sünnituse käima. Tegelikult toimub see põhimõtteliselt samamoodi nagu ”naturaalselt”, lihtsalt Sa hakkad valutama haiglas, mitte öösel kodus :)

    Loodan, et said mõningased vastused ja päikest finishini! :)

  5. Osad arstid eelistavad pigem varem esile kutsuda, sest see esilekutsumine ei pruugi lihtsalt kohe mõjuda. Tean üsna mitut naist, kellel on sellegagi läinud 2-3 päeva.

    Karta ei tasu, tean mitut naist, kel esilekutsumine olnud ja nende kogemused on ikka väga erinevad. Kes väidab, et polnud miskit nii hull ja kes ütleb, et võrreldes “tava”sünnitusega ikka oli küll. Nii et ära muretse.

    Mis puutub emakakaela avatuse katsumisse, siis oh jumal küll, kui ma 41. nädalal läksin oma esilekutsumispaberi järgi ja ämmakas ütles, et ta katsub, siis ma olin lihtsalt, et mhm, okei ( mingil põhjusel ma arvasin, et seda ongi naistearst iga visiit katsunud), aga oh ei, see oli ikka hoopis teine tera ja ma röögatasin ikka päris kõva häälega, et mis kuramus see nüüd oli :D Minul oli küll joppamise peale juba 4cm avatust ja järgmisel päeval sünnitasin :D

    • Hah, vedas sul! Ma ka lootsin siin vaikselt ja salamisi, et ehk on avatus ja koguni nii palju, et jäetakse haiglasse või midagi, et läheb tegudeks, aga tutkitki. Täitsa suur ja ümmargune NULL! (no pigem väike ja olematu null, tegelikult). :D

    • No ma lootsin ka tol päeval, aga mind saadeti koju ja öeldi, et sünnitajat must kindlasti veel ei saa :D Käisin hoopis chopsticksis söömas, magasin öösel nagu nott ja hommikul ärgates olid valud kohal ja 5h pärast sünnitasin.

      Ma olen kuulnud, et see esilekutsumisepaber ise pidi juba sünnitust esile kutsuma paljudel :D:D Et ehk läheb sul ka varsti tegudeks! Igavesti rasedaks ei jää keegi. Küll ma juba tean :D

  6. Räägitakse, et ananassi söömine peaks ka abistama. Mind ei aidanud. Küll aga jõin päris korralikus koguses nõmmliivateed päev enne sünnitust.

  7. Kuskilt olen ka kuulnud lauset, et lootevesi muutub ka ülekandes “mürgisemaks” (kindlasti on olemas mingi parem sõna).
    Sõbranna oli 48 tundi tuhudes kuni lõpuks ka esilekutsuti ja elab. Eks see sõna hirmutab rohkem kui olukord ise.

    Endal oli oht sünnitama hakata 35.nädalal kui sattusin südame rütmist välja minemisega haiglasse, kuna olin rase siis jäeti ööseks sinna ja kontrolli käigus selgus et emakas 1cm avanenud. Hoidsin jalgu ristis ja sõrmi, sest minu jaoks oli vara. Õnneks kandsin ilusti täpselt oma tähtajani ära.

    Niiet ära hoia väga kinni sõnast et kutsustakse esile ja ära ennast hirmuta. Võta vabalt ja laps sünnib ikka tavaliselt siis kui sa seda kõige vähem ootad.

  8. Minule põhjendati esilekutsumist sellega, et platsenta vananeb ning ei toimi enam väga edukalt kaitsva puhvrina, mida ta varasemalt olnud on.

    • See on mitmete uuringutega ümber lükatud. Platsenta vananemine on harv nähe enne 43dat nädalat ja ka siis ei ole see sugugi kindel. Seda saab muideks UH’ga kindlaks teha, seega kui hakatakse esilekutsumist selle väitega suruma, siis las teevad UH uuringu enne, kui midagi taolist väidavad. Mul kolm alst kõik 41+ sündinud ja platsenta igal korral olnud nagu noor plika. Arstide meelrahuks olen käinud südametoone kuulamas tihedalt viimasel nädalal, aga poel need mitte teps lootel stressi näidanud. Seega jälgida, aga esile kutsuda vaid tõsise põhjusega.

  9. Sünnitasin teise lapse 38+4. Vihastasin niiiii meeletult mehe peale, et ähvardasin öösel sünnitama minna. Läksingi, polnud plaanis, aga veed tulid ja pidasin oma sõna :D Ühesõnaga, sõbranna ütles ka, et vihastuma peab, ikka nii et maa must, küll siis sünnitama saab :D

  10. Mul ämm soovitas teppidest käia, et tema olevat selle peale sünnitama hakanud. Kui nädal üle oli läinud, siis suure vihaga trampisingi tuimalt mööda treppe. Samal õhtul hakkas sünnitegevus peale :)

  11. Ohatise peale soovitan panna teepuuõli, mul kuivatas see ohatise kohe ära ja umbes 5 päeva pärast läinud ta oligi. :)

    Aa ja mind aitas piiiiikkkkkkkkkk jalutuskäik :)

  12. Mul ka väiksem on esile kutsumisega. Kartsin seda esilekutsumist ikka meeletult. Koosnes minul see aga lihtsalt veerandist tabletist. Pool 1 võtsin sisse ja pool kaks päeval hakkasin vaikselt valutama. 4 cm avatust oli õhtul 10 ajal ja saadeti sünnitus osakonda. Pool 9 hommikul oli plika käes. Selline paras mürakas 54cm 4262g . Valutamine kuni sünnituseni oli täiesti talutav aga äärmiselt kurnav. Väsitas nii meeletult ära ja KTG all pikali olemine oli põrgu piin. Üleüldse selili olemine.

  13. Minul kutsuti esile 41+6. Tampoon pandi sisse 6 ajal ja siis mingi hetk lihtsalt hakkas päevadelaadne valu hooti tulema. Öeldi,et aega läheb enamasti esma sünnitajatel 24-72 h kuni päris sünnitama hakatakse ja soovitati puhata,et enne hommikut midagi ei juhtu. 23.30 kontrolliti avatus ja oli alles 2-3 cm ja sünnitusosakonda veel ei viidud. Kell 00.00 küsisin valuvaigistit,sest valud olid tugevad ja ei suutnud üldse olla. Kui ma tund hiljem valavaigistava süsti sain siis pool tundi peale seda olid tuhud nii tugevad ja ilma eriliste vahedeta ja rääkisin õega,et avatust kontrollitaks. Kui mind lõpuks kuulda võeti,siis olin juba 8 cm, sünnitusosakonda jõudes juba 10 nii et peale gaasi polnud aega midagi mulle anda. Esimesest avatuse kontrollist ( 2cm) kuni beebi sünnini läks 4 h. Kui sulle piisavalt valuvaigisteid antakse,siis kui soovid,siis pole Esilekutsumine nii hull midagi. Minu kogemus oli Inglismaal ja mitte just kõige positiivsem,aga vähemalt beebi sündis tervelt ja kiirelt. See valu läheb meelest :)
    Oma ohatisega ole väga ettevaatlik,kui sul juba beebi on. Herpesesse nakatumisene on beebidele vägagi ohtlik.

    • Hm, meil siin väikses haiglas ei tehta nt seda seljasüsti, sest pole vastavat arsti 24/7 kohal… Vähemalt said kiirelt hakkama ja ei pidanud tundide viisi piinlema. :)
      Aga oskad sa veel rääkida, et miks täpsemalt see herpes beebile väga ohtlik on? Aravat on, et ega ta hea ei ole, aga kohe väga ohtlik? :/

    • Googelda,ma täpselt ei tea,aga võib kehvasti minna,kui beebi nakatab ja nt kiiresti jälile ei saa. Mul mehe õelaps selle tõttu praegu haiglas nt ja peab kokku kolm nädalat sees olema. Ja nende beebi ei saanud seda vanematelt,vaid üldse kuskilt mujalt :/ Mul endal ka vahel ohatised ja tean ettevaatlik olla. Uuri selle kohta.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.