Ära muretse, üksi sa küll ei jää!

Vot see on lause mis on mu kõrvu viimaste kuude jooksul jõudnud päris mitu korda ja iga kord paneb see mind kerge vastikusega mõtlema, et miks peab kõik koguaeg ümber kellegi keerlema? Umbes, et nii kui lahku lähed, peab sul keegi uus kõrval olema või vähemalt peaksid sa meeleheitlikult kedagi otsima. Nagu terve elu koosnekski vaid meestest ja nende ümber tiirlemisest. Saate vast aru mida ma mõtlen? Mul on lihtsalt nii koblakas ees sellest ”uute meeste” peale surumisest. Ma ei viitsi isegi mõelda praegu mingite isastega kemplemisest.

Same Shit Different Day GIFs | Tenor

Mu teine mõte seda lauset kuuldes on olnud aga hoopis vastupidine – kas ma siis peaksin olema mures, et ma ei leia endale mitte iialgi mitte kedagi, kui ma ühel hetkel otsustama peaksin, et seda soovin? Siiani ma nagu mures olnud ei ole, sest esiteks, ma pole veel seal ja teiseks, ma pean end ikkagi pigem päris heaks saagiks, kui mingiks korjuseks, kes labidaga tee äärde tõstetakse. Kuigi pooltel päevadel tunnen ma end endiselt just täpselt nagu korjus, keda tuleb labidaga asfaldilt üles kraapida…

Kusjuures, kuskil detsembris ma tegin endale ju selle fb dating konto. Lihtsalt istusin sõbranna juures öösel üleval, haletsesin ennast ja skrollisin facebooki, kuni see mulle end lambist ette laotas. Uudishimu sai minust võitu ja ma mõtlesin, et mis siin ikka, vaatame kah mismoodi see elu tänapäeval välja näeb ja oi plinn mis kraami sealt tulema hakkas! Ütleme nii, et see nali kestis umbes nädala ja kustutatud see asi seal sai…

Kuigi see oli omamoodi fun, sest ma pole mitte midagi sellist ju kunagi varem teinud. Eriti, kui arvestada fakti, et ma hakkasin oma laste isaga koos elama ajal, mil eksisteeris veel msn… Ja Rate.ee, issand, fucking REIT PUNKT EE!

Holy fucking shit, it's a dinosaur! animated gif

Mul pole isegi tavainimese mõistes vist normaalset esimest kohtingutki olnud. Või üldse mingit kohtingut… Mul pole aimugi mida inimesed teevad ja kuidas see kõik käib aga juttude järgi tundub, et ma võin tõesti igavesti üksi jääda, sest šanss, et mina selliseid asju tegema hakkan, on umbes nullilähedane. :D

Igatahes, ehk ühel päeval jah, aga ma sain aru, et praegu pole ma veel seal. Mul pole hetkel endast mitte kellelegi mitte midagi anda ja ma ei soovigi seda teha. Ma tahan lõpuks aru saada kes mina olen, mida mina tahan, ise midagi saavutada.

Ühesõnaga, see kass on nüüd ametlikult kotist väljas, et ma lahutamas olen ja ei, ma ei viitsi isegi sellel pikemalt peatuma hakata miks, kuidas, kes, mida. See oli kahjuks juba ammu ”millal”, mitte ”kas” küsimus… Paratamatus, kui nii võib öelda, sest kui koos hakkavad elama 15 ja 20 aastased… hmm, jah. Ühesõnaga, 11 aastat kopikatega, neli last, majad, autod, muud jutud – selge on see, et pääsu meil teineteisest ei ole ja meie ”kuni surm meid lahutab” on lihtsalt vähekene teistsugune, kui see, mida me südames soovisime. Nüüd peame lihtsalt õppima koos niimoodi eksisteerima, et säiliks laste jaoks turvaline, sõbralik ja hooliv perekonnavorm. Keerulisem on ilmselt alles ees, aga kuidagi peab hakkama saama. Eks elu veel näitab, mismoodi see kõik välja nägema hakkab. Btw, skaalal 1st 10ni, kui imelik on see, et naine peale lahutust mehe perekonnanime alles jätab? Eriti arvestades seda, et neil on ühised lapsed…

Comments

comments

40 thoughts on “Ära muretse, üksi sa küll ei jää!

  1. Mul ema küll jättis peale lahutust isa nime, ja üldse ei teagi kedagi, kes poleks jätnud uut perekonnanime.
    Ja see mitte kohe uue mehe sebimine on nii normaalne. Nagu kuidas leitakse see aeg laste ja kodu kõrvalt veel armumiseks ja deitimisteks, see uus suhe tundub juba eos.
    Kuigi blogijate lahutusi nähes, siis naised kirjutavad peale lahutust, et nad nüüd elavad endale jne jne..ja siis kahe kuu pärast uue peiksiga lagedale tulles imestavad, et kaua siis peaks üldse vallaline olema, oldud küll ju juba.
    Kuigi tihti kiirelt leitud peikad on aseained oma valu vaigistamiseks.

    Edu sulle ja omast kogemusest julgen väita, et õnn tuleb siis kui sa seda ei otsi! Et sind saaks keegi armastada, tuleb esmalt end ise armastad ja selle saavutamiseks tuleb iseend tundma õppida.

  2. Palju edu sulle ja aitäh et postitasid! Kirjuta rohkem, meeldiv on lugeda! Kirjutamine sobib sulle!

  3. Loomulikult, see on ainult sinu enda südame küsimus, kas nimi jätta. Ja nimi on ju ilus :) Keegi meedias kirjutas, et küsis exmehe isalt, et kas ma võin sinu nime jätta, sest poeg ju sai selle oma isalt :)

  4. Ma kuskilt lugesin, et keegi küsis oma äialt, et kas tema lubab selle nime alles jätta.
    Olen ise ka sellele nimeteemale mõelnud. Mul on juba kolmas nimi (ema, isa, abikaasa) ja ma ei teagi… Ma vist jätaks küll selle viimase. Kasvõi sellepärast, et no ma ei viitsi käia kuskil tõestamas, et ausalt on minu tehtud laps. Sama nimi, probleeme vähem. Ma ei hakka siin lahutama, ega miskit. Lihtsalt nimeline eksistentsiaalne kriis.

    Aga halba nalja visates, siis… Oota ainult, leiad varsti selle kauaoodatud uue mehe, keda sa nii paaniliselt taga otsid, et kõik teised õnnelikud oleks. Ja siis:”Noh, millal te siis ühised lapsed saate?”

    • Mul kahjuks äia enam pole, aga ämmaga ei ole küll midagi muutunud veel.
      Johhaidii, mul vist ei ole õnneks nii ajuvabasid tuttavaid kes selliseid asju küsima kukuks. 😅 Ja uued beebid, põrr, ei aitäh.

  5. Jätsin ka laste isa nime alles. Vähem paberi määrimist ja stressi kusagil lastega liikudes. Keegi pole imelikult vaadanud peale ühe hullu mehekandidaadi, kelle Tinderist leidsin. Aga ta oli ka hull sõna otseses mõttes. :D Ja kui ükskord Tinderisse jõuad, siis ole naeruks valmis, see on korralik komöödia mis sealt leiab.

    “Küll see mees ka tuleb” kohta ütlen, et tuleb siis, kui kõige vähem ootad või üldse ei otsi. Iga asi omal ajal ja küll sa näed, kuidas elu üllatada oskab. Sa saad igal juhul hakkama! :)

    • Aga tinderi kaitseks – ma enda abikaasa leidsin sealt. 7 aastat tagasi, aga ikkagi!

    • Äge! Olen ennegi kuulnud, et sealt leitakse ikka tõsiseid pärleid ka muu jama seest. 🙂

  6. Minu arust oleks imelikum, kui peale 4 last lastega ühist nime alles ei jätaks. Mina vähemalt kindlasti jätaks ja kõik mu lahutatud lastega tuttavad on samuti jätnud.

  7. Esiteks nii tore üle sajandi su positust näha!👏
    Kuigi see on küll ootamatu kuid mõistan täiesti. Ma ei ole kunagi aru saanud sellest ühest suhtest teise jooksmist ehk miks peaks kiirelt uue leidma. Ma väga naudiks aega üksi olemiseks ja endas selgusele jõudmiseks.
    Sooviks ikka lastega sama perekonnanime. :)

  8. Mina jätsin ka laste isa perekonnanime alles. Sest eesmärk, miks kooselu ametlikult registreeritud sai, oligi see, et mina ja mu lapsed kannaksime sama nime. Nii on kuni lõpuni (või kuniks ma uuesti selle abiellumise vea unustan ja teen teist korda veel :D :D (Väike must huumor)

  9. Kui sa tunned, et see nimi on “sinu” oma ja sulle ja nime andjale see sobib, siis miks peab nime vahetama???
    Mul on väga palju tuttavaid, kes on jätnud endale mehe nime just põhjusel, et lapsed on sama nimega.

    • Minu jaoks ongi ainus faktor see, et lapsed on tema nimega ja ma tahan olla sama nimega, mis mu lapsed…

  10. Vabandust, aga sa pole nii ammu bloginud (vist peale 4nda lapse saamist on vaikus olnud?), et teade lahkuminekust tuleb “nagu välk selgest taevast.” Ja tegelikult oleks huvitav teada, mis selleni viis jne, aga muidugi – see on isiklik teema. Igatahes edu iseenda tundma õppimisel!

    • Blogivaikus ei olnud otseselt seotud pereeluga, kuigi LOOMULIKULT on asju mida ma tahaks jagada ja oiiii kui juicy see oleks, aga kuna need ei puuduta ainult mind, ei saa ma seda lihtsalt teha. Blogivaikus oli tegelikult peamiselt selle pärast, et ma ise olen lihtsalt nii katki ja kadunud, et ma ei suuda enam sõnu ritta panna (mitte vaid lahutuse pärast, see on kõik kokku). Aga ma usun, et ma jõuan tagasi aega, mil armastasin kirjutamist, sest see on üks vähestest asjadest milles ma tunnen end tõeliselt heana.

  11. Minu ema jättis ka abikaasa nime peale lahutust. Minu arust ja ainult minu vaatevinklist on imelik kui ei jätaks, just kui on ühised lapsed. Samad ei mõista hukka muidugi neid kes ei soovi jätta jne. Usun et kergem ka asju ajada kui lastega ühine nimi.

  12. Jätsin eksi nime ja – vähe sellest – uuesti abielludes uue mehe nime ei võtnud! Mulle oli tähtis, et mul on lastega sama nimi. Uuele (ja praegusele) abikaasale polnu olukine, et ma tingimata tema nime võtaks.

    • Siis on hästi, kui uut meest see ei häiri. Normaalne inimene vast saabli aru, et tahad öastega sama nime. 🙂

  13. Ma usun, et nime jätmine on täiesti okei, miks mitte.
    Veider on see inimeste suhtumine ning keelekasutus “üksi jäämisesse”. Sul on 4 last, vaevalt, et sa väga üksi end tundma niipea hakkad :D
    Ja ka inimesed (nagu näiteks ma ise), kel lapsi pole, ei pruugi üksi olemist “üksi jäämisena” võtta. See kontseptsioon, et meie väärtus inimestena on kuidagi seotud paarisuhtega, tundub toksiline. 1000x oleks parema meelega üksi, kui suhtes “suhtes olemise” pärast. Mul küll endal väga lahe ja armastav boyfriend hetkel ja varasemalt ka mõned väga toredad pikad suhted olnud (saan kõigi eksidega siiani hästi läbi), siis “üksi jäämine” ei peaks olema küll hiljuti lahutanud või lahutamas inimese esimene mure. Pigem kuidas paraneda nendest mõneti paratamatutest haavadest, mis ühe olulise etapi lõppemine kaasa toob. Küll väga valus, aga tihti inimestest saab kiiremini üle, mingitest sissekäidud käitumismustritest, mõttemallidest ja hirmudest mis sisekõnes tekivad, isegi keerulisem lahti saada. Seega edu sellel teekonnal! Loodan, et kogu selle raske aja keskel leiad taas üles mis SIND õnnelikuks teeb ja tassikest täidab.

    • Jaa, mida kõike ma annaks, et kasvõi pool tundi seal majas ÜKSI olla 🤣🤣🤣🤣
      Sa tundud nii tore ja minu masti mõtlemisega inimene. Aitäh sulle ❤️

  14. Tore üle pika aja jälle sinu postitust lugeda, kuigi lahutuse teema oli küll suur üllatus, sest alles te ju abiellusite.Väga kurb kuulda igatahesK kuna endal on sama vanad lapsed kui sul ja kui sa kunagi valmis oled sellest kõigest kirjutama, siis mis lahutuseni viis? Soovisid ju nii väga nelja last ja paistsite nii armas pere ja nüüd selline asi. Väga väga kahju.

    • Ei saa kahjuks detailidesse laskuda, aga eks see oli ajapikku vindunud teema. Lõpuks mõistsime, et liiga palju on lihtsalt juhtunud ja me teeme teineteist õnnetuks. Sõpradena oleme me praegu paremad, kui me aastaid olnud oleme – nii teineteisele, kui ka lastele.

  15. Nime alles jätmises pole midagi imeliku, kui lahku mindud sõbralikult ning see ei häiri.
    Ise vahetaks nime siis tagasi kui tõesti peale lahutust “õõvastust” tekitaks ja kuidagi oldud ei saa. Nime vahetusega õnneks hiljem kuskil paksu paberimshandusega tõestama ei pea, et lapsed ikka sinu omad on 😀
    Uude suhtesse minekuga ka võta aega palju tahad ja vajad. Ise olin pool aastat peale lahkuminekut üksik. Kuigi lõpetasin Ise suhte olin nii katki kõigest, et paranemine võttis aega, andestamine endale võttis aega jne. Ja ega siis ka polnud plaanis suhet alustada, sain lihtsalt inimesega kokku ja nii need asjad edasi kulgesid…

  16. Lugesin siin teiste kommentaare nime jätmise kohta. Minul jällegi selline kogemus, et minu praegune elukaaslane lahutas oma eks-abikaasast alles siis, kui meie juba koos elasime. Kuna eksnaine petmisega lahkumineku põhjustas, ei soovinud minu mees ka talle oma nime jätta, kuid kuna seaduse järgi on see lubatud, ei saanudki me kahjuks midagi teha. Kurb ja nõme minu arvates. Kohtusse mees ka sellepärast ei viitsinud minna.

    Tahaks ka pulmi – ei tea, kas peaks nime tagasi ostma tema eksnaiselt. Palju raha pakkuma peaks? :D

    • Üks ühine laps on küll jah. Eks tean mis summast alustada siis 😁

Vasta Kärbesherilane-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.