Asjad mida ma enne lapse saamist ei mõistnud.

*Kui keegi rääkis, et on nii surmani väsinud, et võiks jalapealt kokku kukkuda, aga siis istus poole ööni üleval, mõtlesin alati, et ‘nooo ju siis ikka ei ole NII väsinud, kui jõuab mitu tundi veel suu ammuli netis vahtida’. Aga praegu saan aru. See paar tundi ‘oma aega’, peale lapse magama panekut on ikka nii meeletult kallis. Kuigi viimasel ajal pean ma koos Annemaiaga magama minema, sest muidu ta lihtsalt ärkab viie minutiga üles.

*Kaka jutud on põnevad. Öeldakse ju, et lapse kaka näitab tema tervise ja enesetunde kohta palju. Ja keda siis tema beebikese tervis ei huvitaks?

*Laps voodis – aga naise-mehe suhe? Olin minagi üks neist naiivitaridest, kes arvas, et ‘minu laps küll meie voodis magama ei hakka’. Et kuidas siis mees ja naine küll omavahel olla saavad? Ei saa korralikult kaissugi võtta. Arvasin, et ‘suur voodi’ peaks ikka jääma mehele ja naisele, ning tited ikka oma voodisse. Aga praegu söön oma sõnu. Ning teen seda mõnuga. Beebi on beebi nii üürikest aega, ja varsti ta enam ei vaja mind nii nagu praegu. Varsti jookseb ta kisades mul eest ära, kui üritan teda kallistada ja musutada. Aga praegu ta ei pääse veel kuhugi – kuigi ta üritab koguaeg! Mina vajan teda vist sama palju, kui tema mind, ehk isegi rohkem. Ma ei raatsigi teda hälli panna. Nii hea on uinuda kuulates tema nohinat, või talle silma vaadates koos magama jääda.

*Kõik beebid muutuvad armsamaks. Mina ei olnud üks neist ’issand-kui-imeline-beebi’ õhkaja, iga suvalise tite peale. Aga nüüd vaatan küll kõiki põnne heldimusega.

*Lastega seonduvad lood hakkavad rohkem korda minema.Enne ma ei olnud nii puudutatud mingist kurvast loost, kus last peksti jms. Kahju oli muidugi, ja mõtlesin ikka, et on ikka tõprad ja sellised tuleks seina ääres maha lasta. Mõned lihtsalt ei väärigi lapsi. Aga nüüd ma võin väga kergelt lausa nutma puhkeda midagi sellist lugedes. Lihtsalt vaatan oma beebit ja mõtlen, et KUIDAS OMETI?! Näiteks hiljuti kirjutas üks naine meie beebigrupis, et tema hea sõbranna suri raske sünnituse käigus ja beebi peab nüüd ainult isaga koos kasvama. Ma lihtsalt lahistasin nutta ja iga kord, kui see teema jälle ette jäi, tuli nutt kurku. Praegugi on klomp kurgus.

*Iga pisikene edusamm tundub maailma kõige tähtsamana. Iga naeratus/kilge/naljakas hääl või nägu tundub maailma kõige naljakamana. Ma olen tõsimeeli pisarateni naernud mõne asja peale ja praegugi meenutades tuleb suule suur naeratus. Ja te võite ainult ette kujutada kuidas ma jehuutasin ja kui uhke ma olin, kui Annu ‘keerata’ üritas (ise oli kõigest veidikene üle kuu vana), või kui ta esimest korda teadlikult naeratas. Nüüd tagant järgi mõeldes ta muidugi ei keeranud, vaid lihtsalt tegi…ma ei tea mida. Vajus? Aga üks külg oli õhus ja peaaegu oleks selili prantsatanud, kui käsi poleks ees olnud. :D

*Ainuke askipask mis hinge läheb, on seotud lapsega.Öelge mulle, et ma olen loll, paks ja rääbakas rott, aga jätke minu laps sellest välja! Mitte ükski normaalne inimene ei tule ütlema, et ‘su laps on kole!’, või ‘HAHHAHA, su last ei anna selle-tolle-kolmanda blogija lapsega võrreldagi!’. Nagu mida kuradit? Need on nüüd olnud ainukesed hetked kus ma olen mõelnud, et ma ei taha enam…. Ma ei taha enam blogida, ma ei taha enam askis olla, ma ei taha enam mitte ühtegi pilti Annust siia avalikult panna – ja ei panegi enam.

*Sa ei vaja 12-tunnist und. Suudad edukalt funksioneerida ka umbes poolega sellest.

*SA SAAD KÕIGEGA HAKKAMA! Alates kakapommidest, mis haisevad nagu ‘jumal-mu- silmad-põlevad’, lõpetades magamata öödega.

Mis on need asjad, mis teil lapse saamisega muutunud on, ja mida te enne endale teisiti ette kujutasite?

Comments

comments

18 thoughts on “Asjad mida ma enne lapse saamist ei mõistnud.

  1. Kui nii pisike laps end kõhuli olles seljale “keerab”, siis näitab see seda et tal on lihaspinged. Mašeerimise ja võimlemisega kaovad need ära ;)

    • Meie poja ka “keeras” ennas enne 2 kuuseks saamist. Ei olnud tal mingeid lihaspingeid. Seljalt kõhule hakkas keerama 4 kuuselt ja kohe ka käputama. Meie poisil oli kiire kuskile. Ära hirmuta teisi :) Beebid võivad kogemata keerata ka seetõttu, et pea on raske.

    • Kui oleksid konsulteerinud arstiga, siis teaksid et kõhult-seljale kukkumised on siiski lihaspinged. Lipsukese laps polegi ilmselt enam sellepärast keeranud et saab igapäevaselt võimlemist ja pinged kaovad.
      Enne hakatakse siiski seljalt kõhule keerama.

  2. Mina pean tunnistama, et peale oma pisikese sündi sain ma tegelikult aru kui palju ma oma meest armastan.
    Kui mu beebi (2,5kuune) esimest korda kõhuli olles sellili keeras olin ma nii õnnelik, et oleksin võinud Tallinn-Tartu mnt-le plakati riputada :)

  3. Tead, kustuta see ask.fm ära, nagu tegelikult ka.
    Ma olen su kontot aeg-ajalt kiiganud ja sult ei küsita ju midagi asjalikku. Ainult avaldatakse enda arvamust kolmandate asjade kohta või tehakse sind ühel või teisel moel maha.

    Kas sul on tõesti sellist “meelelahutusvormi” vaja?

    Kui sa tahad lugejatele kättesaadavam olla, siis paku välja mõni e-maili aadress kuhu nad kirjutada saavad ja samamoodi saab ju anonüümselt kommentaare jätta ka blogisse, aga mulle tundub, et see ask on lihtsalt üks päris filtreerimata asi kuhu kirjutatakse seda mida sülg suhu toob..

    • Ma olen nõus. Ma ei hoia sellel küll silma peal, aga juttude järgi tundub see maailma mõttetuim koht. Ma saan aru, mis mõte sellel lehel on, aga kahjuks on keegi loll ette näidanud, et seal saab hästi sõimu anda ning teised lambad kõik teevad järgi. Ehk siis omamoodi on see nagu endast märklaua tegemine paraku.

      Ülejäänud asjadega ma olen täielikult nõus ja jõudsin ise ka nende järeldusteni peale sünnitust. Ainukese asjana ajas naerma see kakapommi jutt, sest piimabeebi kaka on nagu lillelõhn võrreldes sellega, mis päris toiduga tulema hakkab :D

    • Haha, natuke peale su kommentaarile vastamist, lasi Annu sellise salapasa, et ta oli kõrvuni koos, ja ma avastasin selle muidugi alles siis, kui ma ta kookonist välja keerutanud olin ja oma kõhule pannud. Ma veel imestasin, et mis ta hädaldab ja magama ei jää. Nii palju siis sellest, et kümneks magama. :D

    • Ma olen täiesti nõus! Aga tähelepanuho** minus tunneb samas hullult huvi, et mida need imelised inimhinged veel välja suudavad mõelda. :D

    • Nagu askis nii ka blogis ja igalpool mujal saab jätta nii negatiivseid kui positiivseid kommentaare. Jah, ask ei ole vajalik, aga ka blogimisega võiks lõppaerve teha nende samade kommentaaride pärast. Kahjuks nii palju kui on häid, on ka halbu sõnu, ja teadagi, et anonüümsena ütlemine on justkui mitte päris, ekraani taha varjatuna on kõik lubatud.

    • Muidugi saab igal pool jätta, kuid mul on jäänud mulje, et seal askis tehakse seda palju süüdimatult, lapsikumalt ja hullemalt, kui mujal.

  4. Mul poiss hakkas ka 1 kuu ja 1 nädalaselt keerama vaikselt. Hoidsin teda palju kõhuli. Ja ei vajunud, vaid lükkas konkreetselt jalaga hoo sisse ja laks selili. Võimlesime kogu aeg ja ei olnud probleeme. :)

  5. Mulle ka tunduvad ka kõik beebid nii nunnud pärast oma lapse sündi ja mul on ka palju valusam kuulda igasuguseid kurbi lugusid lastest. Ma ka hakkan alati nutma, kui mõtlen, et kuskil on hoolitsuseta beebisid.

    Lisaks ma mõtlesin enne lapse sündi, et jalutama minnes ma hakkan alati meikima. Tegelikult oli laps esimesed paar nädalat ainult süles nõus olema ja ma ei jõudnud süüagi, muust rääkimata. Ja ükskord läksin jalutama pluus tagurpidi seljas :D Nii palju siis sellest, et ma olen alati ilus ja hoolitsetud ema :D

  6. Jaa, see on tõsiselt haige, kui juba lapse/laste kallale minnakse! Ilmselt tehakse seda selleks, et teatakse, kui miskit muud moodi ei saa inimest endast välja ajada, siis ütleme lastele. Et noh, peaasi, et midagi halba saaks õelda. Õelus!

  7. Minu jaoks tuli üllatusena,et kedagi võib nii palju armastada ja et see on hoopis teine tunne,kui ma arvasin.Enne lapse sündi olin arvamusel,et pole vahet kas lapsel on isa või mitte,aga nüüd oma meest meie tütrega nähes on see kõige suurem rõõm üldse. Pole midagi armsamat,kui mees kes armastab oma lapsi.
    Lisaks oli veel ootamatu,et lapse eest hoolitsemine nii loomulikult tuleb ja,et pisikese sünd terve pere kokku toob. Mina olen palju lähedasem oma vanematega ja samuti minu mees enda perega.
    Veel tahtsin lisada,et tõesti on nõme beebi välimuse kohta arvamust avaldada (negatiivset). Isegi kui keegi on ilusam või mis iganes,siis mis teisele halvasti ütlemine annab?Lapse välimust muuta ei saa ja see ei ole ka mingi määraja. Paratamatult on sinu beebist välimuselt ilusamaid ja vähem ilusaid beebisid ja mis siis?!
    Ole tubli ja pea püsti, kõik läheb lihtsamaks.

Vasta www.minajamuud.blogspot.fi-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.