Sel nädalal oli Täpikese suuruseks apelsin.

Loote suurus on 11-12 cm, kaal 100-110 g.
2-3 kuuse loote arengus mängivad suurt osa hormoonid. Ema hormoonid (steroidsed) läbivad platsenta. Hiljem hakkab loode ise oma isiklikke hormoone välja töötama. Kuid nende osa on väikene, suurema osa hormoonidest kompenseerib vastsündinu endiselt ema omadest koos rinnapiimaga. Väliste elundite põhjal saab kindlaks teha lapse soo. Ultrahelis võib praegu “tervet” last näha, hilisemal ajal saab teda vaid “ositi” vaadelda.
Lapse keha on nüüd pikem kui ta pea, enne olid need võrdse pikkusega. Nahk on arenenud aga on nii õhukene, et sellest võib läbi näha. Luustiku ja lihaste süsteem areneb jõudasti ja beebi muutub aktiivsemaks. Luud muutuvad tugevamaks ja hakkavad säilitama kaltsiumit.
Kuigi beebi silmad on veel kinni on ta nüüd võimeline valgust tunnetama. Tal võivad tekkida luksumishood.

Minu ‘uus nädal’ hakkas sellega, et sain kirja oma 3. oksendamise. Jehuu-buuhuu. Bussis loksumine ei ole ikka üldse sõber enam.

Südant ja liigutusi doppleriga kuulates otsustasin natukene lindistada ka neid kõvemaid pauke mida ta armastab mulle jagada aga kui hiljem lindistusi kuulama hakkasin sain päris pahaseks. Nimelt oli arvuti otsustanud mulle vingerpussi mängida ja lindistas hoopis välist müra mitte dopplerit. Seega jäi peale ainult see kuidas telekas möurgas ja kuidas mina vahepeal naerma puhkesin kui Täpike mulle mõne sellise hoobi pani, et kõrvad oleks lukku läinud. Loomulikult ei hakanud ma uuesti proovima, sest selleks hetkeks olin ma juba päris jupp aega kuulanud/lindistanud ja liiga palju head ei ole ka hea. Eks mõni teine päev siis üritan uuesti ta mürgeldamist jäädvustada…

Also, ma avastasin, et ta on kõrgemale liikunud. Ma ei leidnud alguses teda väga hästi ülessegi, mõtlesin veel, et mis värk on. Aga tema kurivaim on mul lihtsalt asukohta vahetanud ja kõrgemale kasvanud. Ma mäletan kuidas alguses pidin seda aparaati ikka mõnuga häbemeluu ”taha” üritama suruda, et midagi kuulda oleks. Nüüd on ta aga juba end naba alla sättinud. Oeh, aeg läheb nii kiiresti. Ma olen tänasega juba 16 nädalat! Mul algab 5 kuu! Varsti poole peal põhimõtteliselt. Nagu…whaaaaat, eksole? Alles ma tegin testi, alles ma rääkisin oma emale, alles ma läksin esimesele visiidile, alles ma kuulsin ta südamelööke esimest korda ja tihkusin nutta… Oeh, mõnus! Varsti hoian oma päiksekiirt juba kätel, saan teda musitada ja kallistada nii palju kui hing ihkab! ;)
Mõne nädala pärast peaks selguma, et kas minus on ikka nõid peidus või ei. Mis te arvate, tüdruk või poiss? Ega ma väga ei hooli kumb tuleb, ausalt kohe. Saaks ainult terve ja tubli beebi…

Sel nädalal andsin triple testi jaoks vere ka ära. Vastused tulevad alles 2 nädala pärast. Aga ega ma väga ei põe, ema süda ütleb, et kõik on korras.

Sümptomite koha pealt oli üsna hea nädal. Mitte midagi kontimurdvat ei olnud. Äkki tuleb mul ka nüüd lõpuks see ”raseduse kergeim periood kus väga midagi viga ei ole ja täitsa inimese tunne on peal?”. Jajah, sõnusin nüüd raudselt kogu asja ära ja järgmine nädal nutan siis kui paha kõik on ja surm vist tuleb…
Igatahes. Iiveldas enamasti ainult bussis ja kuna sel nädalal oli reisimist omajagu siis noh… Ikka iiveldas ka. Ainuke oksendamise lähedane seisund on siis kui ma näen-kuulen-tunnen midagi rõvedat ja siis tuleb peale see tunne, et kohekohe tahaks wc poole joosta.
Buubid on endiselt valusad ja valutud kordamööda. Ühel päeval on juba peale vaadates valus, teisel päeval mängi kasvõi korvpalli nendega ja ei ole midagi. Aga selliseid valutuid päevi on kahjuks harvem.
”Päevade valu” eksisteerib endiselt. No imelik on seda juba päevade valuks nimetada, sest neid kahte ei saa võrreldagi aga midagi muud tarka ka pähe ei tule. Igatahes, käivad vahel sellised imelikud hood. Valutab 2 sekundit ja siis kaob sama kiirelt kui tuli.
Ainuke tõeline tüütus sel nädalal oli see nõme puusavalu, või misiganes see ka ei ole. Mitmel õhtul kohe kiusas mind. Ja kohe nii valus oli, et oleks tahtnud ulguda.

Sain mõni päev tagasi lõpuks oma võimlemispalli ka kätte, saan nüüd harjutusi teha ja niisama selga puhata. Oleks mul ainult pumpa kodus millega see kurivaim normaalselt täis pumbata. Sämmy tahab ka mult seda hullupööra käest ära võtta. Millegipärast ta arvab, et kõik mida me siia majja toome on talle… Jeah, tell me about spoiled dogs. (Tsauu, Merje!;)). Ise sai alles 3 uut mänguasja aga ikka on vähe, peab minult ka kõik ära võtma ikka. :D
Üks lahe asi mis me talle ostsime pakkus nalja tervele perele. Nimelt meil siin konsumis on müügil sellised roosad ja rõõsad sead mis röhivad. Ostsime meiegi siis Sämmule ühe sellise.
Ja oh sa issanda ristike kui me sellega koju tulime… Ta läks täitsa äksi täis kohe. Alguses ei julgenud seda hambusse võtta, mõtles vist, et see on elus, sest teeb ta ju sellist imelikku häält. Aga kui põrsas ikka iseenesest liikuma ei hakanud siis hakkas Koer kiunuma ja togis teda ninaga, et noh ”miks sa ei liiguta, surnud oled või?”. Mitmel korral üritas talle suust-suhu elustamist ka teha vist. Võttis põrsa kahe käpa vahele ja lakkus ta nina ning üritas seda siis natuke närida aga nagu väga ei julgenud ka. :D
Lükkas seda siis ninaga mööda tuba ringi ja lakkus teda igatepidi. Ning iga jumala kord kui põrsas kogemata häält tegi pööras Koer pea viltu, ajas kõrvad ette ja vaatas vääääga kahtlustama näoga. Ning kui Meheraas põrsale jalaga peale vajutas sai Säm megatigedaks ja hakkas urisema, et ”mida sa lubad endale, ei tee mu põssale haiget!” :D
Meil oli igatahes nalja kui palju.

Mul hakkab vaikselt tekkima selline imelik tunne, et ma ei ole enam oma kehas üksi. No enne ei jõudnud asi veel korralikult kohale, ”misasja, mina ja rase?”… Aga nüüd hakkavad ikka vaikselt muutused toimuma ja see on kohati päris hirmutav. No vääääga veider on üles ärgata selle peale, et kõhus on selline tunne nagu keegi sikutaks sind kahte lehte laiali, teeks sul kõhus kukerpalle või lihtsalt ringutaks hästi pikalt. See on selline sõnuseletamatult imelik tunne, seda ei saa mitte millegiga võrrelda. See on nagu…see on nagu…keegi venitaks su emakat nagu…tühja õhupalli. :D

Ma mõtlesin, et teen enda nõiamooridele eraldi sissekande ja panen sinna väikese polli, et kas TIIM TÜDRUK või TIIM POISS? Kui vastatud siis võiks kommentaaridesse ka jätta, et mida teie siis meile ennustate. Tõenäoliselt teen ma seda kohe ja nüüd, seega on see küsitlus enne üleval kui beebiblogi ja see seletus siin on mega random…

Comments

comments