Beebiblogi: 18.nädal. Rahutute jalgade sündroom – magneesiumi puudus.

Sel nädalal oli beebi suuruseks mango.
18.nädal

Need viljade suurused panevad küll jumala pange. Ma tahaks näha mangot mis on 18 cm pikk ja kaalub 200-250 grammi. :D

Laps hakkab järk-järgult tajuma ümbritsevat maailma. Räägi temaga ning palu sama teha ka tulevasel isal, sest laps kuuleb teid: kuulmeluud, mille kaudu heli läbib keskkõrva, on juba tugevnenud ning ajuosa, mis kannab vastutust helisignaalide eest, töötab. Laps ei karda seda müra, mis tekib verekohinast ja ema südamelöökidest, aga valjud äkilised helid võivad teda ehmatada. Räägi ja laula lapsele rahuliku hääletooniga – ta kuulab sind. Tasapisi muutub tundlikuks ka silma võrkkest. Lapsel on endiselt liigutamiseks piisavalt ruumi. Ta lehvitab oma käsi ja liigutab jalgu ning keerab ennast ringi. Usutakse, et need liigutused on lapse arengule kasulikud, andes aju ja lihaste arengule hoogu juurde. Kasvavad juuksed, ripsmed ja kulmud.

Minuga (meiega?) juhtus ükspäev imelik asi. Nimelt hüppasin ma vist voodist liiga kiiresti püsti, ja titeke ehmatas koledasti. Kargas paremale poole kõhtu, hästi järsku. Paremal pool oli hull muna püsti ja see oli kivikõva. See tunne oli NIII kuramuse imelik, aga samas nii lahe, et oleks tahtnud nutta. :D
Liigutustega ei ole endiselt mingeid suuri edusamme toimunud. Samasugune võbelemine ja toksed nagu juba nädalaid olnud on. Alguses olid nad tuntavad ainult siis kui istusin imelikult, kõveras, aga nüüd on juba niisama ka tunda. Ma tahaks juba neid regulaarseid ja tugevamaid liigutusi tunda, aga noh, küll nad tulevad. :)

Nädala alguses olid mul kõige hullemad kõrvetised, mida kunagi taluma olen pidanud. Vahepeal oli nii valus, et oleks tahtnud pisardada natuke.

Nädala keskel oli üks selline seik, et ma hüppasin keset ööd voodis istukile ning karjusin nagu hullupöörane – jalakramp. Mees pidi infarkti saama mu pröökamise peale. Masseerisime siis kahekesi mu jalga, samal ajal kui mina oleks tahtnud jälle nutta, nii valus oli. :D
See krambi koht oli veel mitu päeva valulik.

Kui pikali viskan, siis hakkab jalgades selline kahtlane tunne, et tahaks joosta, et kogu aeg peab jalgu liigutama, rahulikult olla ei saa. Nüüd sain teada ka mis mu probleemi nimi on – rahutute jalgade sündroom. Käisin apteegis vitamiine ja magneesiumit-kaltsiumit ostmas, siis kurtsin oma muret. Apteeker siis ütleski, et see on magneesiumi puudusest. Mu eleviti vitamiinides ei olevat piisavat ja selle pärast ka see jama. Naiss…. Aga noh, pole midagi mida paar kapslit magneesiumit ei raviks, onju. :D

Ülejäänu on ikka vanaviisi. Rinnad on natuke hellad, iiveldus on läinud, isegi bussis ei iiveldanud enam. Kui ma end praegu ära sõnusin, siis ma ei tea mis saab. Nimelt, ma sõidan homme oma emale maale külla, loomulikult bussiga, ja üldse ei oleks lahe 4 tundi bussis loksumist iivelduse saatel mööda saata…. Mitu rulli oksekotte ma kaasa võtma peaksin? :D
”Päevade valu” on peaaegu kadunud, vahel harva lööb mõne sähvaka. Muide, kui ma doppleriga kuulasin kuidas beebi rahmeldas, siis sain nii hästi aru kui ta lõi. Nii kui kõvem mats käis, lõi mulle kõhtu valu. Tagus vist kuskile närvi pihta? Jube nõme oli. :D

Ma olen tegelikult nii elevil homse pärast. Ma pole oma ema nii ammu näinud ja tahaks näha mis näo ta teeb kui ma bussilt maha astun ja kõht tuleb neli sammu enne mind. :D
Kõige lahedam on see, et ma saan nüüd korralikult talle lapse möllamist ja südamelööke lasta. Ostsime eile selle julla millega saab ühest kõrvaklapi august kahe paariga kuulata. Ühte klappi kasutades ei ole üldse nii hästi kuulda tema tegemisi seal kõhus, pool kaob nagu ära, nüüd on hea talle siis näidata kui hull see beebi on.

Ärge siis pahandage kui ma paar päeva teie küsimustele ja kommentaaridele ei vasta, ma olen ukuarus, kus küll on nett aga mida ma suurima tõenäosusega kasutada ei viitsi. Pealegi ma lähen sinna emmega kvaliteet aega veetma ja õmblema. Mina ja õmblemine võrdub tõenäoliselt, et emme õmbleb ja mina jutustan kõrval. :D No tema on ju see staažikas õmblejanna meil. Ökomutt nagu ma olen, plaanin endale ise rinnapatju kah õmmelda ja lapsele pepu pühkimiseks ka lapikesi. No kui juba riidest mähkmeid kasutan võib ju sama hästi neid lapikesi ka pesta. Võib-olla peaks paar voodipesukomplekti kah veel tegema… Oehh, nii hea, et mu emme õmbleja on. ;)

Ärge mu rinnahoidjat tähele pange, talle meeldibki väljas hängida. :D

Comments

comments

8 thoughts on “Beebiblogi: 18.nädal. Rahutute jalgade sündroom – magneesiumi puudus.

  1. Mul ka sel maal oli ikka väga väike kõht :)

    Magneesium aitas mul küll jalakrampide vastu, rahutuse vastu kahjuks mitte. Nüüd 4 kuud pärast sünnitust ka veel jalad surisevad vahel.

    Piimatõkkeks, ila ja okse koristamiseks jne soovitan t-särgi materjalist ümmargusi u 20 cm “kaltse” lõigata. Ümaral servad ei keerdu. Rinnahoidjasse panekuks saab pehme ruudukese voltida. Lihtne pesta ja kuivavad kiiresti.

  2. kõht on jaa ulme suur, minul oli selline viimasel kuul… 18 nädalal polnud veel midagi, näha oli kõhtu alles peale 6ndat kuud

    • samas mul laps kaalus 2935 ka ainult, kui sündis, aga oli ajaline ja terve.. lihtsalt iiiiiimepisikene :)

  3. Pole jah eriti meeldiv hommikul kell 5 voodist püsti karata nende krampide pärast .. tean seda tunnet,väga hästi ..

Vasta Kati-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.