Selle nädala vili on punane karri kabatšokk
Kaal on umbes 2,5 kg, pikkus — 45 cm. Kaalu mõõtmise täpsus — 80%. Endiselt võib eksida nii ultraheli kui ka käsitsi kõhu mõõtmine eesmärgiga arvutada vastsündinu eeldatavat kaalu valemi järgi. Muide, pole ülearune oma vanemate käest järele küsida, milline oli sinu ja ka sinu mehe sünnikaal — kangelase kehaehitus ja pikk kasv antakse reeglina edasi pärilikkuse teel. Laps jätkab kosumist ja kasvamist, kuigi tundub, et enam ei ole ruumi. Liigutused jäävad harvemaks. Kui sa tunned vähem kui 10 liigutust päevas pöördu kontrolliks ämmaemanda või arsti poole. Sinu loode on täiesti välja arenenud. Pea läbimõõt on 9 cm ning tema soolestik on täidetud esmarooja ehk mekooniumiga. Beebi pealuu ei ole ainuke pehme koht tema kehas. Enamik sinu lapse luudest, sh. ka kõhrluu, on pehmed, mis aitab samuti kaasa kergemale sünnitusele. Muud eluks vajalikud süsteemid, näiteks vereringlus, on valmis töötama ka peale lapse sündi. Ka lapse immuunsüsteem on valmis võitlema pisikute ja bakteritega väljaspool emakat. Seedetrakt aga on valmis toitu omastama alles mõne aja pärast peale sündi. Enamjaolt normaliseerub seedesüsteem aasta või kahe jooksul.
Saiko bitch on mind vallutanud ja ma tahaks nutta, kellelegi tappa anda ja naerda korraga. Närvid lähevad vääääga kergelt püsti, seega hetkel ei tasu minu lähedal väga suud pruukida. :D
Kuigi veel ei ole seda tunnet, et ‘enam ei jõua-ei taha-ei viitsi’ või ‘appi, ma olen igavesti rase!!!”, siis natuke tüütuks kisub asi küll. Kõige häirivam on hetkel see mitte midagi ütlev päevade laadne valu. Ja kõrvetised. Kõige muuga võiks veel elada ja isegi rase olla. Kahju lausa, et see aeg läbi saama hakkab.
Nüüd saan ma juba asjade olemasolu koha pealt rahumeeli sünnitama minna, sest sel nädalal sain ma kätte nii moosese korvi, kui ka rinnapumba. Siinkohal tänan suurelt ja ülevoolavalt veel seda armast naisterahvast, kes viitsis minu pärast mööda linnu seigelda ja korvi minuni toimetas! Suur-suur aitäh sulle S.!!
Titabeebs on nüüd juba nii suur, et ma tunnen tema luksumist väga hästi. Iga päev vähemalt korra.
Suureneva kõhuga kaasnb ka seljavalu. Ma tahaks iga õhtu kolm tundi massaaži, aga mingil veidral põhjusel ei ole Meheraasuke mul sellest mõttest üldse vaimustuses…
Eelmine esmaspäeval oli ämmaemanda vastuvõtt ka. Kaalu juures õnneks ei ole, kõhuümbermõõt on 2 nädalaga kasvanud 3 cm ja EPK 1 cm võrra. Turseid ei ole ja lapse süda lõi 141 x minutis. Järgmine visiit on 22.september. Siis selgub ka see kas ta saadab mind veel ühele ultrahelile või ei, see oleneb siis sellest kas mõõdud on korralikult kasvanud. KTG pidi ka tegema, et vaadata kuidas titt end tunneb. Selle kohta puudub mul info mida emakakael endast mõtleb, sest ämmakas ütles, et ta ei taha niisama torkida. Mind just nii huvitas, et kas on juba midagi toimunud või ei, aga noh arusaadav. Ja katsumise järgi ütles ta, et laps on endale sobiva asendi välja valinud ja pea on alla vajunud, seega tema on stardiks valmis. Ja pea suuruse järgi rahustas ämmakas mind ka maha, et olevat täitsa keskmine.
Peale äe juures käiku hakkas mul kõht jubedalt valutama ja laps läks ka täitsa lolliks. Ma pole elusees veel sellist mürglit tundnud kui tol päeval. See on ikka ülimalt harv nähtus kui ta möllab nii, et mul lausa valus on, aga tol päeval muud ei olnudki kui üks kondiväänamine. Ma reaalselt ka mõtlesin, et mu ribid taotakse söögitoru kaudu välja. :D
Igatahes, valud olid suht hullud ja kohati lausa pidin seisma jääma ja sügavalt nendest üle hingama. Ma kõndisin 100 meetrit mingi 20 minutit… Koju jõudes tänasin jumalat ja võtsin kaks no-spad, sel korral isegi aitas ja valud läksid leebemaks, kuigi täiesti ära ei kadunud. Alles vastu hommikut oli valu täielikult kadunud… Jummel seda teab mis jama nendega nüüd kogu aeg on. Tüütuks muutub juba.
Muide, kondiväänamisest rääkides. Mul kostuvad kõhust imelikud raksud. Nagu ta ragistaks seal liigeseid. Ja ma olen kindel, et need ei ole minu liigesed mis nõnda ragisevad, sest mina olen neil hetkedel liikumatult olnud.
Sümptomite ja asjade koha pealt veel nii palju, et mu nibud sügelevad ja rinnad on ka hellad. Sabakont ning puusaliiges teevad ka vahepeal mulle liiga. Lisandunud on ka uimasus ja väsimus. Iluuinakud on hetkel väga hinnas.
Aga üldiselt, ei midagi uut. Kannatan kõik välja ja üritan neid viimaseid nädalaid (loodetavasti päevi) nautida nii palju kui annab. Kuigi ma ei suuda ära oodata millal ma saan seda väikest preilit juba kätel hoida ja talle otsa ette musi teha.
Ja te võite mulle nõu anda kuidas see väike sindrinahk välja suitsetada? 37.nädalat on täis ja täitsa võiks nagu juba… Ma tean, et lapsed tulevad siis kui nemad tahavad, aga noh, proovida ju võib ikka! :D
Aaaaaa, ja nagu näha siis olen ma endiselt ühes tükis. Kiitlesingi oma valud minema, tubli olen… Seega, valehäire. Ma loodan, et selliseid häireid nüüd väga palju ka ei juhtu. Või noh, järgmine kord ma lihtsalt ei hakka teisi ekstaasi ajama ja annan alles siis tegudest teada kui asi arstide poolt kinnitust saanud on.
Tead, ei aita ükski nipp ega imerohi, nagu sa ütlesid, siis tulebki siis kui ise tahab :) Muidugi leidub ka neid, kes on raudpolt kindel, et just maast tikkude korjamine on neid näiteks aidanud, aga suure tõenäosusega on sünnitustegevus juba alanud ja nad on seda lihtsalt enese teadmata kiirendanud ( see juba teine asi). Minul oli näiteks 5 cm avatust, nii et mul polnud ühtki valu ja ma ei teadnudki, et midagi mu kehas toimub.
Aga noh, kui sa väga tahad, siis eks ole need maagilised SSS, treppidest kõndimine, tikkude korjamine, põranda pesemine, täiskuu ootamine ( keegi kuskil väitis, et täiskuu ajal on rohkem sünnitajaid :D)
Mida ma aga kindlasti EI soovita, on riitsinusõli joomine, mida osad inimesed mingil veidral põhjusel kasutavad lootuses, et kutsub sünnituse esile. Sellest nüüd miskit head nahka küll ei tule :)
Kannatlikku meelt! ( ja arvesta sellega, et tegelikult on sul veel aega maa ja ilm, nii et võta tšillilt)
Joo shampust,mine sauna,tee suurpuhastus ja liigu palju.
Jah, mu sõbranna kandis ka üle ja tal ei aidanud mitte ükski soovitus :D
Mina aga sünnitasin 3 päeva enne tähtaega. :P
Näita pilti ka oma punust :)
No ikka tõeline Malluka copycat – see samamoodi hakkas tite väljaajamise juttu ajama blogis juba alates 37+. Issand jumal – raseduse nominaalne kestus on põhjusega 40 täiskantud nädalat. Viimased nädalad on ka väga vajalikud loote arenguks, et ta adapteeruks väliskeskkonnas võimalikult hästi. Ja sinu eelduseid arvestades (sinu noorus, loote väike kasv, see su esimene täiskantud rasedus jne) on sul väga suur tõenäosus nädalake üle kanda pigem. Ilmselt nii ka läheb.
Mul olid valud alates septembri algusest, määris vahepeal juba, tõttasime haiglasse, et kas tuleb (tähtaeg oli 28sept.) ja kandsin kõigi tunnustega kaks nädalat üle aja ning laps sündis esilekutsumisega. Mida rohkem ootad, seda kauem läheb :)